Obsah (9)

§ 76§ 75§ 199§ 74§ 65§ 215§ 64§ 68§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5463 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Natalia Mark Tõlk

§ 76lg 4 alusel määrata Vitali Vlassovile katseaeg kuni 15.08.2009.

a, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Vitali Vlassovit katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata Vitali Vlassovile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
2. peale vabanemist 2 nädala jooksul viia dokumendid üldhariduskooli põhihariduse omandamiseks;
3. jätkata
4. a septembris õpinguid hariduse omandamiseks või asuda tööle. Määrus Vitali Vlassovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Määratud kaitsja tasu 330.40 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 30.03.
5. a otsusega tunnistati V. Vlassov süüdi

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust, mida vähendati kolmandiku võrra, s.o 2 kuu pikkuse vangistuseni.

§ 74

alusel mõisteti see vangistus tingimisi 18-kuulise katseajaga ning

§ 65

lg 1 alusel loeti see kaetuks raskema karistusega, s.o Harju Maakohtu 28.04.2006. a otsusega mõistetud karistusega – 2 aastat 8 kuud vangistust, millest V. Vlassov on ära kandnud 1 kuu. Lisaks tunnistati V. Vlassov süüdi

§ 215lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.

Samuti tunnistati V. Vlassov süüdi

§ 199lg 2 p-de 4 ja 7 ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

Kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega ning karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti

§ 64

lg 1 alusel 2 kuud vangistust, mida vähendati kolmandiku võrra, s.o 1 kuu 10 päeva pikkuse vangistuseni. Kuna need kuriteod olid toime pandud katseaja kestel, pöörati täitmisele Harju Maakohtu 28.04.2006. a otsusega mõistetud kandmata karistus (2 aastat 7 kuud vangistust) ning liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg 5 kuud ja 28 päeva (17.05.-15.11.06.a.) ning mõistetud liitkaristusest jäi kanda 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 10.04.2007. aastal. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.06.2007. a ja lõppeb 15.08.2009. a.

§ 76

lg 1 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära kandnud alates 26.03.

1. a. V. Vlassov on varem kriminaalkorras karistatud 28.04.
2. aastal Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7,

§ 215

lg 2 p 1 ja 3 ning

§ 64

lg 1 alusel 2 aasta 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Väärteokorras V. Vlassovit varem karistatud ei ole. Kriminaalhooldaja nõustub V. Vlassovi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue süüteo ärahoidmiseks määrata V. Vlassovile lisatingimusteks otsida endale 2 töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks ning mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Vlassov seletas kohtus, et ta asub vabanemisel elama oma isa juurde Maardusse, soovib lõpetada põhikooli ning jätkata õpinguid keevitaja kutse omandamiseks. Prokuröri seisukoht oli, etV. Vlassovi võib ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada koos 2 lisakohustuse määramisega. Kaitsja toetas V. Vlassovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuniku seisukoht V. Vlassov mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses on märgitud tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemiseks 11.04.2008. a.

§ 76

järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis V. Vlassovi puhul hõlmab lisaks Harju Maakohtu 30.03.

1. a otsusega mõistetud lõplikule ärakandmisele kuuluvale liitkaristusele (2 aastat 2 kuud 12 päeva vangistust) ka eelvangistuses viibitud aega (5 kuud ja 28 päeva) ja varasema kohtuotsusega (Harju Maakohtu 28.04.
2. a otsus) mõistetud karistuste ärakantud osa (1 kuu vangistust). Eelnimetatud kahe otsusega V. Vlassovile mõistetud kogu karistusajaks on 2 aastat 9 kuud ja 10 päeva (2 aastat 8 kuud Harju Maakohtu 28.04.
3. a otsusega + 1 kuu 10 päeva Harju Maakohtu 30.03.
4. a otsusega). Sellest karistusest vähemalt pool on kantud pärast 1 aasta 4 kuu ja 20 päeva möödumist. Enne 1 aasta 4 kuu ja 20 päeva lisamist karistusaja algusele, s.o 04.06.2007, tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg (5 kuud 28 päeva) ja juba ära kantud karistus (1 kuu). Seega tekkis V. Vlassovil tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 26.03.
5. a (1 aastast 4 kuust 20 päevast on maha arvatud 6 kuud ja 28 päeva ning alles jäänud 9 kuud 28 päeva on hakatud arvestama alates 04.06.2007). Kuna käesolevaks ajaks on V. Vlassov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, siis on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Vlassovit on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Ta on varem kandnud 1 kuu pikkust reaalset vabadusekaotust, mis on märgiks sellest, et V. Vlassov võib vabaduses jälle kuriteo toime panna. Samas V. Vlassov kahetseb tehtut ja lubab edaspidi seaduskuulekalt käituda (II osa lk 13). Kohus leiab, et V. Vlassovile tuleb anda veel üks võimalus, tõestamaks, et ta soovib ja suudab edaspidi elada õiguskuulekat elu. 3 Vabanedes asub V. Vlassov elama korterisse aadressil x. V. Vlassovi lähivõrgustikku kuulub isa ja õde, kelledega on vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted. Isa on valmis V. Vlassovi enda juurde elama võtma ja teda materiaalselt igati toetama. Vangistuse ajal on V. Vlassov tegelenud õpingutega ja eeldatavasti peaks omandama põhihariduse käesoleva õppeaasta lõpus. Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt soovib V. Vlassov vabanedes lõpetada 9. klassi ja seejärel omandada kasuliku elukutse. V. Vlassovi puhul on tegemist alaealisega, mistõttu tuleks teda igati nõustada, aidata raskuste ületamisel ja juhtida õiguskuulekale teele. Kõige selle saavutamiseks loob head eeldused kriminaalhoolduse rakendamine V. Vlassovi suhtes. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et V. Vlassov tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. V. Vlassovi senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, mida võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus.

§-le 76 lg 4 kohaselt tuleb V. Vlassovi katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 15.08.2009. a. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse V. Vlassov

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kuna V. Vlassovit on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest koos teiste isikutega, mis kinnitab asjaolu, et V. Vlassov on teiste poolt kergesti mõjutatav, tuleb talle panna

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. V. Vlassovi paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda viima dokumendid üldhariduskooli, et oleks võimalik lõpetada

1. klass ja omandada põhiharidus. Uuel õppeaastal tuleb V. Vlassovil jätkata õpinguid kas kutsehariduse omandamiseks või
2. klassis, kui põhikool jääb lõpetamata. Kui V. Vlassovil ei ole võimalik õpinguid
3. a septembris jätkata, tuleb tal asuda tööle. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni. V. Vlassov on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu tuleb kaitsjatasu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 4