Obsah (7)

§ 76§ 75§ 263§ 69§ 118§ 121§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5423 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Natalia Mark Tõlk

§ 76

lg 4 alusel määrata Sergei Dõbkole 1 aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Sergei Dõbkot katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 alusel määrata Sergei Dõbkole katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida arsti poolt vajalikuks peetav ravikuur;
3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
4. võtta end Tööturuametis töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vabanemisest ja otsida endale töökoht hiljemalt 2 kuu jooksul vabanemisest arvates;
5. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Määrus Sergei Dõbko suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista Sergei Dõbkolt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 29.01.
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1284 tunnistati S. Dõbko

§ 263

p 1 alusel süüdi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 69lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 04.05.2007.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 8 kuud ja 6 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 6 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 25.02.2008. aastal. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.08.2007. a ja lõppeb 25.09.2008. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära kandnud alates 08.03.

1. a. S. Dõbko on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral:
   24.05.
2. aastal Valga Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja KrK § 47 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga;
   17.03.
3. aastal Valga Maakohtu poolt

§ 118

p 1 alusel 4 aasta pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseajaga;
25.10.2006. aastal Tartu Maakohtu poolt

§ 121

alusel 7 kuu 6 päeva pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga;
04.05.2007. aastal Tartu Maakohtu poolt

§ 121

alusel 1 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mis asendati üldkasuliku tööga;
11.05.2007. aastal Tartu Maakohtu poolt

§ 121alusel 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega.

Väärteokorras on S. Dõbkot varem karistatud neljal korral. Kriminaalhooldaja nõustub S. Dõbko ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue süüteo ärahoidmiseks määrata S. Dõbkole lisatingimusteks mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume, läbida alkoholismivastane ravi koheselt pärast vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja endise elukaaslase S. Š-ga ning asuda pärast vabanemisest 2 nädala jooksul tööle. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S. Dõbko seletas kohtus, et soovib elama asuda oma õe juurde Tallinnasse, sest seal on suurem võimalus leida tööd. S. Dõbko tunnistab, et eelkõige on alkohol selles süüdi, miks ta on toime pannud vägivallategusid. Ta tunnistab, et vajab alkoholismivastast ravi ning on nõus sellekohase kohustuse määramisega. Prokurör ei toeta S. Dõbko ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, kuna tegemist on isikuga, keda on korduvalt karistatud, kellele on korduvalt antud võimalusi. Puudub veendumus, et ta tuleks toime kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Kaitsja leidis, et S. Dõbko tuleks karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Tema kõige suurem probleem on alkohol, ta soovib sellega tegeleda ja praegu on võimalik talle määrata sellekohane lisakohustus. Kohtuniku seisukoht S. Dõbko mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on S. Dõbko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S. Dõbko on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. S. Dõbko käitumine vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas on olnud hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Samas on S. Dõbko varem kandnud reaalset vabadusekaotust, mistõttu risk, et S. Dõbko võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt olemas. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et S. Dõbko tuleb anda veel üks võimalus, tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Vabanedes asub S. Dõbko elama korterisse aadressil x. S. Dõbko lähivõrgustikku kuulub ema N. D., õde M. V. ja tütar N. D, kelledega S. Dõbkol on vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted. S. Dõbko tütar on nõustunud, et ta isa asub elama tema korteris. S. Dõbkol puudub vabanedes kindel töökoht, kuid kuni töökoha leidmiseni toetab teda tütar. Kohus leiab, et kuigi sotsiaalvõrgustik ei ole S. Dõbkol vabanedes kuigi suur, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik toetada S. Dõbko motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel. Seega on olemas eeldused, et S. Dõbko edaspidine elu hakkab kulgema seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et S. Dõbko tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. S. Dõbko senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Kuna S. Dõbko karistusaeg lõpeb 25.09.2008. a, siis ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse

§-le 76 lg 4 alusel allutada S. Dõbko 1 aasta pikkusele käitumiskontrollile, mis omakorda annab võimaluse teostada S. Dõbko käitumise ja selle seadusele vastavuse üle kontrolli pikema aja jooksul kui karistusaja lõpuni. 3 Kuna S. Dõbko õiguserikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et S. Dõbkole tuleks lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kindlustamaks, et S. Dõbko oleks võimeline täitma alkoholi mittetarvitamise kohustust, tuleks viimasel läbida alkoholivastane ravi, milleks ta on andnud nõusoleku. Samuti kohustab kohus teda

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. Kriminaalhooldaja arvamuse ja Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on S. Dõbko teiste isikute poolt kergesti mõjutatav, mistõttu ennetamaks kaldumist õigusvastasele teele, paneb kohus S. Dõbkole

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. S. Dõbko paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel end Tööturuametis töötuna arvele võtma 2 nädala jooksul alates vabanemisest ja otsima endale töökoht hiljemalt 2 kuu jooksul vabanemisest arvates. S. Dõbko ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb S. Dõbko katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt Kr

MS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb S. Dõbkolt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4