§-des 13 lg 1 p 7; 131 lg 2; 14; 46 lg 1 sätestatud nõudeid. Süüdistatavad ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt leidis süüdistatavate süü KarS § 220 lg 1 järgi kohtuistungil täielikult tõendamist. 2 Eesti Autorite Ühingu (edaspidi EAÜ) ja AS Mirco Bowling vahel sõlmiti
Kohus on jätnud tähelepanuta kehtiva lepingu nr TS-6/01 mõju kriminaalasja lahendamisele. Kui oletada, et AS Mirco Bowling ongi korraldanud üritusi, kus muusika esitamine ei mahu lepingu nr TS-6/01 raamesse, siis on tegemist lepingu rikkumisega. Tegemist ei ole kriminaalkorras karistatava teoga põhjusel, et puudub kuriteo koosseis süüdistavate käitumises. Tegemist saab olla vaid tsiviilkorras lahendatava vaidlusega, kas esitatud teoseid saab lugeda lepingu nr TS-6/01 alusel esitatuks või mitte. Apellandid ei eita ürituste toimumist Vaksali 21 ruumides, kuid arusaamatuks jääb, kuidas nendega tõendatakse autoriõiguste rikkumist süüdistatavate poolt. Otsusest puuduvad igasugused andmed muusikateoste kohta, mida esitati, kes olid autorid, kelle õigusi rikuti, miks muusikamängimine ei kuulunud kehtiva lepingu nr TS-6/01 alla. Apellandid ei nõustu, et klubiüritused olid olulisel määral seotud tantsimisega. Tunnistajad DJ-d olid kutsutud muusikat mängima bowlinguklubisse. Kohus on jätnud hindamata tunnistajate ütlused selles osas, mis puudutab ruumide jaotust ning tegevust klubis. Klubi ruumid moodustasid ühtse terviku, kus mängiti bowlingut ja kasutati baari, majas oli ainult üks baar. Tunnistaja H.M. on selgelt väljendanud, et mängis muusikat külalistele, kes tulid bowlingut mängima, ta mängis raadiohitte bowlinguklubis, kus oli selleks kohvik või baar. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et tegemist oli tantsuüritustega, pealegi ei ole tantsimine bowlingusaalis tantsuüritus. Tegemist on bowlinguklubiga, mitte ööklubiga. N.M. ütluste kohaselt oli ta tegev FIE J.K. mänedžerina. J. Kasari esinemine oli klubiüritus, heategevusüritus, spordiüritus, kus esinesid ka artistid. Otsusest ei tulene, kas J. Kasari õigusi rikuti. Apellantidele teadaolevalt ei olnud J.K. EAÜ liige, samuti puuduvad andmed repertuaari kohta, mida esitati. N.M. ütlused ei tõenda ürituse mittevastavust kehtivale lepingule ega seda, et oleks rikutud kellegi autori õigusi. L.L. on otseselt viidanud sellele, et temal ega K.K. ei ole mitte mingisugust pistmist EAÜ-ga ja et K.K. õigusi ei ole rikutud. Kohus leiab, et klubis ei toimunud spordiüritusi, kuid ei põhjenda, kuidas tuleks käsitleda siis bowlingu mängimist, kas tantsu või kontserdina? Tantsumuusika mängimine DJ poolt ei saa olla ürituseks omaette, kuivõrd see ei ole seotud muusikateostega, vaid tegemist on taustamuusikaga ning keegi külastajatest ei tea, mis teosed 5 teda ees ootavad. Ka esinenud bändid mängisid vaid taustaks klubiõhtule, kus mängitaks nii bowlingut kui veedetakse aega baaris. Süüdistatavate ütlused ei ole paljasõnalised, kuna toetuvad faktilistele asjaoludele, mille põhistamiseks on ka dokumentaalsed tõendid (kehtiv muusikaesitamisleping nr TS-6/01, EAÜ-le ära saadetud leping 19. veebruarist 2004). Kohtu järeldus, et süüdistatavad olid teadlikud täiendava lepingu sõlmimise vajalikkusest, mis on tõendatud lepingu nr TÖ-17/04 projektiga, on asjakohatu. Nimetatud lepingu oli R. Mirzojev valmis sõlmima kodurahu eesmärgil. R. Mirzojev on kinnitanud, et tegelikult piisanuks ümberkorralduste tõttu ka ühest lepingust. R. Mirzojev on öelnud, et lootis saada arveid kasvõi aasta lõpuks ning et aktsiaselts tegutses teadmises, et leping on sõlmitud. Kohus on vääralt hinnanud ka Tartu Linnavalitsuse väljastatud kauplemislubasid. Kauplemislubadega on tõendatud, et tegevusena toimusid keegliklubi üritused, toitlustamine, baar, mitte ööklubi, tants. A. Kalmiga sõlmiti tööleping aegunud tüüplepingu tingimustel. Klubi muutis oma orientatsiooni ning ööklubi tegevus lõpetati, toimus ka ümberehitus, mis muutis klubi ideoloogiat. Ööklubist ja keegliklubist sai üks toimiv majandusüksus, mistõttu kohtu poolt A. Kalmi töölepingu hindamine on ühekülgne ning ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kohtu viited AS Mirco Bowling varasematele probleemidele ei ole asjakohased.
lg 1 p 7 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd AS-l Mirco Bowling oli väidetava rikkumise ajal kehtiv leping. Äriühing tegutses teadmises, et uus leping on sõlmitud. Ka tegutses ta teadmises, et piisab kehtivast lepingust. Luba esitada muusikateoseid oli olemas, see, kui suur peaks selle eest olema tasu, on tsiviilvaidluse küsimus. Muusikateoste esitamine kehtiva lepingu olemasolul ning selle alusel võibolla muudel juhtudel, ei ole muusika esitamine ilma lepinguta, vaid lepingu rikkumine, mis ei saa olla autoriõiguste rikkumiseks
lg 1 p 7 järgi.
lg 2 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd teose esitamist korraldav isik on saanud autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa – leping nr TS-6/01, ning AS Mirco Bowling on allkirjastanud lepingu nr TÖ-17/04
14 lg 1 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd on täitnud lepingut ja teinud kõik selleks, et järgida kehtivat õigust.
lg 1 ei ole süüdistatavad rikkunud, kuivõrd luba ja nõusolek teoste kasutamiseks olid olemas. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohtuotsus ei vasta KrMS § 339 lg 1 p 7. 6 R. Mirzojevi kaitsja leiab lisaks, et väär on ka kohtu järeldus, et süüdistatavad kõik kolmekesi tegelesid ürituste korraldamisega. R. Mirzojev sõlmis asja materjalidest tulenevalt lepinguid EAÜ-ga, kuid puuduvad tõendid, mis tõendaksid tema poolt ürituste korraldamist, pealegi olukorras, kus selleks olid tööle võetud vastutavad töötajad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud materjale, leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on omal algatusel laiendanud R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile esitatud süüdistust ning sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. KrMs § 268 lg 1 kohaselt on kriminaalasja kohtuliku arutamise piirid määratletud süüdistatava suhtes koostatud süüdistusaktiga. R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile on süüdistusaktist nähtuvalt prokuratuuri poolt esitatud süüdistus selles, et süüdistatavad ajavahemikul jaanuar-detsember 2004, omamata autoriõiguse valdaja luba, korraldasid AS Micro-Bowling klubis „XS“ asukohaga Tartus Vaksali 21 üritusi, kus esitati avalikult muusikateoseid, millega süüdistatavad rikkusid
§- des 13 lg 1 p 7; 131 lg 2; 14 ja 46 lg 1 sätestatud nõudeid. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu esitatud süüdistusest millise autoriõiguse valdaja luba omamata muusikateoseid klubis „XS“ esitati (kas puudus autori enda luba tema teoste esitamiseks või oli tegemist autorite kollektiivse esindamise organisatsiooni poolse loa puudumisega ning millise organisatsiooniga oli sellisel juhul tegemist) ning milliseid autoriõigusega kaitstud teoseid üldse esitati. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-137-04 leidnud, et autoriõiguslik ja selle kaudu ka karistusõiguslik kaitse ei laiene muusikateoste avalikule esitamisele üldiselt, vaid üksnes autoriõiguslikult kaitsvate teoste avalikule esitamisele. Sellest tulenevalt leidis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu, et tunnistamaks kedagi süüdi KarS § 220 järgi, peab olema tõendatud, et mingil fikseeritud ajahetkel esitati avalikult konkreetset autoriõiguslikult kaitstavat teost. Ringkonnakohus leiab, et R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile prokuratuuri poolt esitatud süüdistusest, millises maakohus süüdistatavad ka kohtu alla andis, pole võimalik välja lugeda millist konkreetset autoriõiguslikult kaitstud teost mingil konkreetsel ajahetkel avalikult esitati. Ka ei nähtu esitatud süüdistusest, kuidas on võimalike autoriõiguslikult kaitstud teoste avalik esitamine selleks luba omamata seotud konkreetsete süüdistatavatega. Samas on maakohus oma otsuses lugenud tõendatuks asjaolu, et 2004 toimusid Tartus Vaksali 21 üritused, kus toimus muusikateoste avalik esitamine. Kohtuotsuses on ära näidatud millised üritused toimusid klubis „XS“ 2004 jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juulis, augustis ja novembris. Samuti on lugenud maakohus tuvastatuks, et nimetatud esinejatest ansambli „Nexus“ teoste autoril V. Valgmaal, ansambli „May Day“ teoste autoritel S. Krutihhinil ja A. Pokutõnil, ansambel „Caater“ teoste autoritel K. Uustalil, K.-A Kukel M. 7 Tiidumaal ja S. Lõhmusel ning ansambli “Second Hand Guitar Trio teoste autoritel M. Narbekovil ja K. Talistul oli sõlmitu EAÜ-ga leping, millega autorid loovutasid EAÜ-le oma autoriõiguse teostamise nende poolt loodud teoste avaliku ettekande puhul. Ka luges maakohus tõendatuks, et 2004 klubis „XS“ esinenud ansamblid „Gleb Projekt“ ja „De Luxe“ esitasid muuhulgas ka V. Adaritševi loomingut, kes samuti oli loovutanud oma teoste autoriõigusliku kaitse EAÜ-le. Seega tulenevalt kohtuotsusest tuvastati R. Mirzojevi, A. Kalmi ja M. Marki karistusõigusliku vastutuse eeldus alles maakohtus. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-53-07 selgitanud, et süüdistuse tekstis peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada isegi sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum, sest vastasel juhul väljub kohus kriminaalasja erapooletu lahendaja funktsioonist ja asub toetama süüdistusfunktsiooni, mis oleks aga vastuolus kohtu erapooletuse, võimude lahususe ja kohtumenetluse võistlevuse põhimõtetega. Leides kohtuotsuses, et R. Mirzojev, A. Kalm ja M. Mark on klubis „XS“ avalikult esitanud ülalloetletud autorite autoriõiguslikult kaitstud teoseid selleks luba omamata ning põhjustanud oma taolise käitumisega varalist kahju nimelt Eesti Autorite Ühingule, väljus maakohus ringkonnakohtu arvates süüdistuse piiridest, sest R. Mirzojevile, A. Kalmile ja M. Markile esitatud süüdistustest nimetatud asjaolud ei nähtu. Samas ei nähtu kohtuotsusest ikkagi, millise konkreetse autoriõiguslikult kaitstud muusikateose avalikku esitamist selleks luba omamata pannakse süüks konkreetsele süüdistatavale. Ringkonnakohus leiab, et lugedes tõendatuks süüdistuses nimetamata, kuid süüdistavate süüküsimuse otsustamiseks olulised asjaolud, on maakohus rikkunud R. Mirzojevi, A. Kalmi ja M. Marki kaitseõigust. Taolist kaitseõiguse rikkumist loeb ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mida ei ole võimalik ringkonnakohtu istungil kõrvaldada ning seetõttu tuleb kriminaalasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Analoogsele seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu oma otsuses nr 3-1-1-96-06. Aarne Sarjas Mati Kartau 8 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.