) § 16 lg-s 1 sätestatud tööstusdisainilahenduse omaniku R.H. ainuõigust nimetatud grillkiige tööstusdisainilahenduse järgi tooteid valmistada, levitada, müüa ja müügiks pakkuda.
sätestab, et tööstusdisainilahenduse omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud tööstusdisainilahenduse üle ja kes on tööstusdisainilahenduse omanikuna kantud registrisse.
lg 1 sätestab, et tööstusdisainilahenduse omanikul on ainuõigus valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid ja § 16 lg 2 sätestab, et tööstusdisainilahenduse omanikul on õigus keelata teistel isikutel ilma loata valmistada identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. Oma tegevusega rikkus A. Stern
S § 226 lg 2 järgi, s.o patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ja mikrolülituse topoloogia omaniku ainuõiguse teadev rikkumine kaubanduslikul eesmärgil. Nimetatud lõige on alates 15.03.2007 dekriminaliseeritud ning seega tuleb A. Stern süüdi mõista KarS § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. A. Stern end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 2 Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistatava süü tõendatud kannatanu R.H. ja tunnistajate E.S. , M.K. , M.L. , L.L. , V.M. , A.L. ja J.T. ütlustega kogumis. Kohus ei pidanud usaldusväärseks A. Sterni ja tema elukaaslasest tunnistaja A.P. ütlusi. KarS § 226 lg 1 sätestab vastutuse tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse teadva rikkumise eest. Selle paragrahviga kaitstavaks õigushüveks on disainilahenduse omaniku ainuõigus, mis seisneb vabaduses keelata kõigil ülejäänud isikutel vastava kaubamärgi kasutamist, arvestades seaduslikke piiranguid ja välistavaid asjaolusid. Kuna §-s 226 sätestatud süüteokoosseis on formaalne ja blanketne, tuleb selle sisustamiseks pöörduda tööstusdisainilahendi kaitse seaduse (edaspidi
) poole.
kohaselt tööstusdisainilahenduse omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud tööstusdisainilahenduse üle ja kes on tööstusdisainilahenduse omanikuna kantud registrisse.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on tööstusdisainilahenduse omanikul ainuõigus valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid ning õigus keelata teistel isikutel ilma loata valmistada identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. Ainuõigust mitterikkuvad toimingud on kirjeldatud
§-s
kohaselt ei ole tööstusdisainilahenduse omanikul õigust keelata tööstusdisainilahenduse kasutamist isiku poolt, kes enne tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamist heauskselt ja tööstusdisainilahenduse taotlejast sõltumatult on Eestis kasutanud tööstus-disainilahendust või on teinud olulisi ettevalmistusi selle kasutamiseks (varemkasutusõigus). Kasutamine või selleks ettevalmistuste tegemine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tööstusdisainilahenduse kohta kavatsetakse esitada registreerimistaotlus. Seda, et A. Stern oli 2004.a maist alates teadlik grillkiikede registreerimisest tööstusdisainilahendusena, tõendavad kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt rääkis ta A. Sternile kohe pärast
lg 1 järgi saab õiguskaitse tööstusdisainilahendus, mis on uus, eristatav ning mille järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid. Tööstusdisainilahenduse registreerimisel Patendiamet nimetatud tunnuste olemasolu ei kontrolli, küll aga vastutab nende tunnuste olemasolu eest omanik. Registreering ei taga iseenesest õiguskaitset tööstusdisainilahendusele, millel puudub uudsus ja eristatavus, sest
lg 1 kohaselt saab tööstusdisainilahendus õiguskaitse juhul, kui ta on uus ja eristatav. R.H. registreeritud grillkiige tööstusdisainilahendus Kapteni-grillmaja ei olnud uudne. R.H. osales grillkiigega Maamessil 2003. a, kus müüs eksponaadiks olnud kiige messi avama tulnud president Arnold Rüütlile (tegelikult pakkus R.H. T. Forellipüügis töötavale A.P. nimetatud kiikesid müügiks tunduvalt varem, kui toimus Maamess, tutvustades oma toodet fotodelt). Pildid kiigest, millega R.H. osales 24.04.2003-26.04.2003 toimunud Maamessil, olid väljas Tartu Näituste koduleheküljel. Sama üritust kajastati ka ajalehes Võrumaa Teataja nr 43
§-des 5, 6 ja 8 esitatud uudsuse nõuet. Seega ei vastanud R.H. toode tööstusdisainilahenduse kaitsekriteeriumitele ja R.H. l puudus õigus saada grillkiige tööstusdisainilahenduse omanikuks.
näeb ette tööstusdisainilahenduse omaniku ja tööstusdisainilahenduse vaidlustamise korra ja selleks õigustatud isikud.
lg 3 tulenevalt võib isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse omanikuks saanud isikul ei olnud
lõike 1, § 6, 7 või 9 või § 10 lõike 1 või 2 alusel õigust saada tööstusdisainilahenduse omanikuks ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, esitada kohtusse hagi 7 tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõpetamiseks. Kuna A. Stern ei kasutanud R.H. le kuuluvat tööstusdisainilahendust oma majandus- ja äritegevuses, puudus tal grillkiige tööstusdisainilahendusena registreerimisest teada saades alus ja ka vajadus registreeringu vaidlustamiseks kohtus. Asjaolu, et tema suhtes algatati kriminaalasi tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse teadva rikkumise tõttu, ei andnud talle õigust R.H. poolt õigusliku aluseta registreeritud tööstusdisainilahenduse vaidlustamiseks. Seega puudub A. Sternil võimalus kaitsta oma õigusi ja tõrjuda esitatud süüdistusi haldus- või tsiviilprotsessis. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on sellest põhimõttest kõrvale kaldunud, omistades R.H. le ainuõigused toote tööstusdisainilahendusele ebaõige registreeringu alusel tööstusdisainilahenduste registris. Seetõttu peab kohus antud kriminaalasjas võtma seisukoha ka tööstusdisainilahendusele õiguskaitse andmise õiguspärasuse osas. A. Sternile kuulus varemkasutusõigus tulenevalt
lg-st 1, mille kohaselt isik, kes enne teise isiku poolt tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamist heauskselt ja tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlejast sõltumatult on kasutanud Eesti Vabariigis identset või äravahetamiseni sarnast tööstusdisainilahendust või on teinud olulisi ettevalmistusi selle kasutamiseks, võib jätkata tööstusdisainilahenduse kasutamist endisel viisil või seda kavandatud viisil kasutama hakata. Kohtuistungil leidis kinnitust fakt, et kannatanu R.H. ja süüdistatav A. Stern sõlmisid juba aprillis
lg 1 kohaselt antakse õiguskaitse tööstusdisainilahenduse registreerimisega vastavas registris. R.H. esitas avalduse tööstusdisainilahenduse registreerimiseks Patendiametile 07.05.2004. Registreerimistaotlus rahuldati ja tööstusdisainilahendus registreeriti R.H. nimele 15.07.2004.
lg 8 kohaselt registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval (Patendiameti ametlik väljaanne ilmub neli korda aastas 15.02.; 15.05.; 15.08.; ja 15.11.). Seejärel annab Patendiamet tööstusdisainilahenduse omanikule välja tööstusdisainilahenduse tunnistuse. Kuni registreeringu andmekande teate avaldamiseni on
lg-st 2 tulenevalt võimalik registrist andmeid ainult tööstusdisainilahenduse nimetuse, registreerimistaotluse numbri registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmete, taotleja nime ja taotleja esindaja nime kohta. Tööstusdisainilahenduse, s.o toote tasapinnalise või ruumilise väliskujunduse kohta infot registrist sel perioodil ei saa. Seega puudus A. Sternil kuni augusti keskpaigani võimalus kindlaks teha, millisele toote väliskujule R.H. õiguskaitse sai. Seega ei saa 8 registreerimismenetluse käigus toimunud tegevust lugeda teadvaks omaniku ainuõiguse rikkumiseks. A. Stern tegi aprillis 2004. a R.H. ga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel ettevalmistusi ümarpalkidest grillkiikede ja nende detailide valmistamiseks. Sel eesmärgil soetas A. Stern ümarpalgi tootmiseks vajaliku treipingi, samuti andis R.H. tema kasutusse palkidele korrektsete tappide lõikamiseks vajaliku freespingi. Tööpingi seadistamiseks ja töötaja E.S. väljaõpetamiseks valmistati mitmeid grillkiige detaile, kuid neid detaile ei müüdud kellelegi, kuna tegemist oli viimistlemata praakdetailidega ning neist komplekteeriti vaid üks grillkiik isiklikuks kasutamiseks. A. Sterni tahe ei olnud suunatud grillkiikede tootmisele, T. Forellipüügis asuvalt grillkiigelt võetud mõõte ja jooniseid kasutati vaid õppeotstarbel ja R.H. teadmisel. Maakohus on sisuliselt tuginedes vaid isiklikule oletusele A. Sterni kibestumise kohta ja ühe ebausaldusväärse tunnistaja - E.S. - oletuslikele ütlustele leidnud, et on tõendatud A. Sterni tahtlus R.H. ainuõiguse rikkumiseks. Riigikohus on oma 15.09.2003 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-89-03 märkinud, et süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele. Valmistatud grillkiikede arvu kindlakstegemisel on kohus tuginenud peamiselt kannatanu ning tunnistajate E.S. ja L.L.ütlustele. Samas ei ole kannatanu ega L.L. ise kuue grillkiige valmistamise ning müügi juures viibinud. Väidetavast kiikede valmistamisest ja müümisest kuulis R.H. enda sõnul E.S. lt ja L.L. omakorda R.H. lt. Seetõttu ei saa R.H. ja L.L.ütlused kiikede valmistamise, nende arvu ja müügi kohta olla teiste tunnistajate (eelkõige E.S. ) ütlusi kinnitavateks tõenditeks. KrMS § 68 lg 5 kohaselt on tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil andsid ütlusi kõik isikud, kellelt kannatanu ja L.L. said informatsiooni grillkiikede väidetava valmistamise ja müügi kohta. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtul vajadus ja ka õigus käsitleda tõenditena kannatanu R.H. ja L.L.ütlusi grillkiikede väidetava valmistamise ja müügi kohta. Tuginedes oma otsuse põhistamisel R.H. ja L.L.ütlustele, annab maakohus E.S. ütlustele põhjendamatult suure kaalu. Samas on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et E.S. ja A. Sterni suhted olid asjas käsitletud perioodil pigem vaenulikud ja E.S. oli vaimselt ebastabiilne. E.S. ütluste kohaselt valmistas ta A. Sterni korraldusel grillkiikesid koos M.K. ja J.B. iga, kusjuures kolme esimese kiige valmistamisel osales ainult J.B. ja ülejäänute valmistamisel M.K. . M.K. on enda sõnul näinud ainult 2-3 kiike, nendest üks oli ostetud R.H. lt ning oli üleval Tatraorus ja kaks kiike osadena Roiul angaaris. Viimaseid ei näinud M.K. kokkupanduna, seega ei saa tema tunnistuse põhjal öelda, kas tegu oli praakdetailide kuhjaga või komplekssete kiikedega. Ka ei kinnita M.K. tunnistaja E.S. ütlusi selle kohta, et ta osales kolme kiige valmistamisel Roiul angaaris. M.K. on kohtuistungil kinnitanud, et tema viibis Roiul angaaris vaid endale puidust toodete valmistamise eesmärgil. J.B. i kohtuistungil antud ütlused on maakohus jätnud kõrvale põhjendusega, et peab neid kogumis ebausaldusväärseks, kuna tunnistaja muutis kohtuistungil oma eeluurimisel antud ütlusi. J.B. põhjendas eeluurimisel antud ütlusi E.S. ja Võru mehe ähvardustega, mille paikapidavuses kohus näeb põhjust kahelda, kuna ta ei avaldanud eeluurimisel ei uurijale ega prokurörile midagi enda ähvardamise kohta. Kohus on suhtunud pealiskaudselt J.B. i kohtuistungil antud ütlustesse. 9 Maakohus on asunud seisukohale, et kannatanu ning tunnistajate L.L.ja M.L. ütlustega on tõendatud A. Sterni poolt grillkiige müük internetis. Kannatanu ei ole isiklikult näinud grillkiige müügipakkumist internetis. Vastava info sai ta L.L. , seetõttu ei saa kannatanu vastavaid ütlusi tõendiks lugeda. L.L.ütlused on vastuolus N.D. kodulehe omaniku Eurotrade Agency OÜ esindaja M.L. ja süüdistatava A. Sterni ütlustega. L.L.väidete kohaselt sai ta N.D. esindajalt teada, et nende kodulehel näidatud grillkiikesid pakkus N.D. ja illustreeriva foto andis OÜ Stinger Masters, mille üks esindaja on A. Stern. N.D. esindaja M.L. on seevastu kohtus kinnitanud, et grillkiikesid OÜ Stinger Masters ega A. Stern neile ei pakkunud. Initsiatiiv tuli Eurotrade Agency OÜ-lt - OÜ-lt Stinger Masters küsiti vaid hinnapakkumine fotol näidatud tootega analoogse toote valmistamiseks. Hinnapakkumisele ei järgnenud ühtegi tellimust OÜ-le Stinger Masters ning ühtegi grillkiike N.D. müümiseks üle ei antud. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta M.L. ütlused selle kohta, et hinnapakkumist grillkiige valmistamiseks küsiti ka OÜ-lt K.P. , et esialgne info grillkiige kohta tuligi OÜ-lt K.P. ning et pilt grillkiigest oli N.D. kodulehel üleval juba enne hinnapäringu tegemist OÜ-le Stinger Masters. A. Stern ei ole M.L. fotot grillkiigest andnud ega isegi pakkunud. Seega on ümber lükatud maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole kahtlust selles, et A. Stern andis R.H. lt saadud grillkiige foto N.D. viimase kodulehele ülespanemiseks ning üritas tööstusdisainilahendusega kaitstud grillkiikesid interneti kaudu müüa. Maakohus on jätnud arvestamata A. Sterni ütlused selle kohta, et kiikede detaile valmistati proovitööna ja igasugune äriline eesmärk puudus. Peale kannatanu ja tunnistaja L.L.ütluste, mis ei ole suures osas antud kriminaalasjas tõendina kasutatavad ning tunnistaja E.S. ütluste, mis põhinevad peamiselt tunnistaja enda oletustele, mitte faktikindlale teadmisele, ei ole kohus uurinud ühtegi tõendit, mis kinnitaks süüdistatava A. Sterni poolt kuue R.H. poolt registreeritud tööstusdisainilahendusele vastava grillkiige valmistamist ja müüki. A. Stern ei eita, et ta komplekteeris praakdetailidest isiklikuks otstarbeks ühe grillkiige. Selle kiige viis ta Tartu Forellipüügi territooriumile ja ladustas seal. Nimetatud kiige detailid on asitõendina võetud kriminaalasja materjalide juurde. Maakohtu järeldus, et nimetatud kiik ei saanud olla valmistatud isiklikuks otstarbeks, kuna T. Forellipüügis oli juba üks kiik, on meelevaldne. Maakohus on jätnud arvestamata A. Sterni elukaaslase A.P. ütlused, kuna nimetatud ütlused toetavad A. Sterni ütlusi ja on vastuolus süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõenditega. Maakohus on leidnud, et A.P. on asunud kohtus süüdistatavat kaitsma ja seetõttu ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Vastuolu on ainult E.S. ütlustega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör ja kannatanu esindaja palusid apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanu esindaja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Nõustudes küll otsuse põhiosas esitatud tõenditest järelduva süüdistatava süülise käitumise analüüsiga, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt täpsustada maakohtu otsuse põhiosa, lugedes tuvastatuks süüdistatava süülise tegevuse tööstusdisainilahenduse omaniku 10 ainuõiguse rikkumises ajavahemikul august 2004.a kuni oktoober 2004.a, mitte aga süüdistuses märgitud perioodil juuni 2004.a kuni oktoober 2004.a. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei sisaldu selliseid vastuväiteid ja asjaolusid, millised seaksid kahtluse alla maakohtu süüdimõistva otsuse A. Sterni osas. Sisuliselt on esitatud apellatsioonis ja süüdistatava poolt samad vastuväited süüdistusele, millised olid teada maakohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõendite analüüsi ja motiividega, millega on süüdistatava kaitseversioonid ümber lükatud ( 2 kd tl 134-139). Apellatsiooni väide, et maakohtu järeldused rajanevad oletustele, on paljasõnaline ja vastuolus maakohtu otsuse põhiosas esitatud süüstavate tõendite sisu ja järelduste süsteemse käsitlusega. Kriminaalasja menetluses on süüdistatav andnud erineva sisuga ütlusi. Varasemalt on ta nimetanud grillkiikede praakdetailide valmistamist. Ringkonnakohtus leidis süüdistatav endiselt, et pole süüdistuses nimetatud kuritegu toime pannud. Tema valmistas töömeestega mitte grillkiikesid, vaid „kannatanuga ühise tootmise eesmärgil detaile“. Süüdistatav väitis, et isiklikult pole ta ühtegi grillkiike kokku pannud ja toodetud detailidest polnudki võimalik grillkiikesid kokku panna. A. Stern möönis, et üks grillkiik pandi praakdetailidest kokku ning soome rahvusest tuttav oli palunud osa grillkiikede praakdetaile endale ja ta nõustus neid andma. Kannatanu R.H. initsiatiivil pidi süüdistatav hakkama valmistame grillkiikede detaile ja need pidid minema R.H. valdusse ning kannatanu pidi need komplekteerima. Sügiseks 2004 sai ta teada, et grillkiikede osas tellimust ei tule. Ringkonnakohus ei nõustu väheveenva kaitseversiooniga, mille kohaselt grillkiige detailide valmistamine pole veel tootmine ning märgib, et süüdistuses nimetatud grillkiike polegi võimalik tööstuslikult valmistada koheselt kui ühtset tervikut. Terviku valmimiseks ja kokkupanekuks tuleb eelnevalt valmistada üksikdetailid, mida ka süüdistatava poolt juhendatud töömehed tegid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga selles, et süüdistatav H. vallas, K. külas valmistas ja hiljem levitas grillkiikesid. Kuna A. Stern valmistas grillkiikesid oma alalisest tegevuskohast eemal, siis oli ta arvamisel, et teave grillkiikede tootmisest ei jõua R.H. ni. Asjaolu, et süüdistatav oli teadlik tema poolt toimepandavast rikkumisest ja samas ka teadlik grillkiige omanikuõiguse kaitstusest kinnitab ka järgmine faktiline asjaolu. Sügisel 2004 käskis süüdistatav tunnistaja E.S. l (tunnistaja E.S. ütlused) kannatanu R.H. (kui tööstusdisainilahenduse omaniku) tuleku eel ja grillkiige detailide tootmise ilmsikstuleku hirmus, grillkiige detaile kannatanu eest peita. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatava korraldusel valmistatud grillkiiged olid äravahetamiseni sarnased tööstusdisainilahenduse reproduktsiooniga. Seda asjaolu kinnitasid kannatanu ja tunnistajate ütlused ning läbiviidud ekspertiis. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et grillkiikede sarnasus võidi saavutada üksnes ülemõõtmise ja selle alusel jäljendamise teel. Ekspert on tuvastanud sarnasuseks 95 % ja samas rõhutanud, et üksikud erisused ei ole üldmulje osas olulised. Pole vaidlust ka selles, et grillkiiged kopeeriti T. Forelli territooriumil seisnud grillkiigelt, mis on olnud ka aluseks kannatanu R.H. poolt kaitstud tööstusdisainilahenduse reproduktsioonile. Õigustatult tuleb lugeda mitteusaldusväärseks süüdistatava ütlusi selles, et tal ei olnud võimalik Tööstusdisainilahenduste andmebaasist saada infot grillkiige kohta, kuna ta ei teadnud toote disainlahenduse nimetust „Kapteni grillmaja“. Süüdistataval kui ettevõtjal oleks 11 olnud võimalus elektroonilisi andmebaase kasutades või spetsialisti kaasates teha otsinguid tööstusdisainlahenduse nime, toote liigi, omaniku jt. oluliste rekvisiitide osas. Ka on möönnud süüdistatav, et ta omas ülevaadet tema tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest ning oleks vajadusel võinud kasutada spetsialisti abi. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega luges maakohus põhjendatult tõendatuks, et A. Stern valmistas Roiul asuvas angaaris müügi eesmärgil kuus grillkiike, pakkudes viimast veebilehe www.nord-domus.ee kaudu avalikult müügiks 2004.a novembris. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni seisukohaga, et maakohtul puudus vajadus ja õigus käsitleda tõenditena kannatanu ja tunnistaja L.L.ütlusi grillkiikede väidetava valmistamise ja müügi kohta. Nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil andsid ütlusi ka isikud, kellelt kannatanu ja L.L. said informatsiooni grillkiikede väidetava valmistamise ja müügi kohta. Kaitsja arvates puudus kohtul vajadus ja ka õigus käsitleda tõenditena kannatanu R.H. ja L.L.ütlusi grillkiikede väidetava valmistamise ja müügi kohta. Kaitsja viitas KrMS §-le 68 lg 5, mille kohaselt on tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Ringkonnakohus leiab, et taoline käsitlus kannatanu ja tunnistaja L.L.ütluste osas on kitsapiiriline, sest tõendamiseseme asjaolude hulgas, mida eelnimetatud isikud teadsid ise kinnitada, andsid nad edasi ka informatsiooni, mida olid kuulnud teistelt isikutelt. Seetõttu on alusetu kõrvale jätta kannatanu ja tunnistaja L.L.ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses antud hinnangu ja järeldustega tunnistajate E.S. , A.P. ja M.K. ütluste osas, samuti maakohtu motiveeringuga tunnistaja J.B. i ütluste kõrvalejätmise osas. Nõustuda tuleb ka maakohtu järeldustega tunnistajate L.L.ja M.L. ütluste osas, millised tõendavad A. Sterni poolt grillkiikede müüki internetis ning selles osas ei ole esitatud apellatsioonis mingeid uusi fakte. Asjaolu, et hinnapakkumisele ei järgnenud ühtegi tellimust OÜ-le Stinger Masters ning ühtegi grillkiike ei antud N.D. üle, ei oma käesoleval juhul süüteokoosseisu kvalifitseerimisel tähtsust. Apellatsioonis väidetu ei lükka ümber maakohtu järeldust, et A. Stern andis R.H. lt saadud grillkiige foto N.D. kodulehele ülespanemiseks ja proovis tööstusdisainilahendusega kaitstud grillkiikesid interneti kaudu müüa. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus käesoleval juhul kaitsja väheveenva kaitseversiooniga, et kui mingit uut toodet hakatakse tootma, siis tehakse proovitöid ja kui mõned detailid tehakse valmis, siis polevat see veel sõnastatav „tootmise“ nime all. Asjakohane pole ka väide, et grillkiige detaile valmistati õppeotstarbel, sest selles osas ei ole kriminaalasjas tõendeid. Ringkonnakohus ei kahtle nagu maakohuski tunnistaja E.S. ütluste usaldusväärsuses, kes on detailselt kirjeldanud A. Sterni poolt juhitud grillkiikede valmistamisega seonduvat. Apellatsioonis heidetakse maakohtule väheveenvalt ette, et süüdistatava ja E.S. suhted olid nimetatud perioodil vaenulikud ja E.S. on vaimselt ebastabiilne. Sellekohaste väidete tõenduseks, mis peaks seadma kahtluse alla tunnistaja E.S. poolt avaldatu, ei sisaldu kriminaalasjas tõendeid. Väheveenev on ka kaitseversioon, et töölise seisuses E.S. otsustas väidetavalt konfliktis olles asuda kättemaksuks tööandjale välja mõtlema süüdistust keerukas tööstusdisainlahenduse ainuõiguse rikkumises. Ringkonnakohus ei nõustu nagu maakohuski kaitseversiooniga, et tunnistaja E.S. väljaõpetamiseks valmistati mitmeid grillkiige detaile, kuid neid detaile ei müüdud kellelegi, 12 kuna tegemist oli viimistlemata praakdetailidega ja A. Sterni tahe ei olnud suunatud grillkiikede tootmisele ning T. Forellipüügis asuvalt kiigelt võetud mõõte ja jooniseid kasutati vaid õppeotstarbel ja R.H. teadmisel. Maakohus on sellekohase väite ümber lükanud. Küll avaldub aga uuritud tõenditest, et süüdistatava poolt on avaldatud tunnistaja E.S. le aktiivset survet, millise sisuga ütlusi anda kohtueelsel uurimisel grillkiikede valmistamise arvu ja tootmisprotsessi osas. Maakohtus uuritud tõenditest nähtuvalt pole ringkonnakohtu arvates alust kahelda kannatanu R.H. ütluste usaldusväärsuses, milledes ta on kirjeldanud sündmusi suhtluses süüdistatavaga ja grillkiikedega seonduvalt 2004 aasta suvel-sügisel. Maakohtus jäi kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ja kinnitas nende õigsust. Kannatanu ütlustest nähtub, et tööstusdisainilahenduse saamise eesmärgiks oli ainuõiguse saamine kindla väliskujuga grillkiikede tootmiseks. Kannatanu ütlustest tulenevalt on mõistetav, et ta asus grillkiikedega lähedamalt kokkupuutunud isikuid informeerima varakult sellest, et tal on tehtud Patendiametisse tööstusdisainilahenduse registreeringu taotlus. Apellatsioonis leitakse, et maakohus pole järginud KrMS §-s 61 lg 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja tõendeid analüüsides ongi maakohus teinud süüdimõistva otsuse, järgides KrMS-s sätestatut. Tõenditest tulenevalt on maakohus ümber lükanud apellatsioonis väidetud paljasõnalise asjaolu, nagu oleks kannatanu R.H. ja süüdistatav juba aprillis 2004 sõlminud suulise kokkuleppe grillkiikede valmistamiseks. Väita apellatsioonis, et A. Stern tegi heauskselt suuremahulisi investeeringuid, teadmata midagi R.H. kavatsusest registreerida grillkiik tööstusdisainilahendusena, on süüstavatest tõenditest tulenevalt ainetu. Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud arvestamata süüdistatava ütlused selle kohta, et grillkiikede detaile valmistati proovitööna ja igasugune äriline eesmärk puudus. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi on põhjalikult otsuse põhiosas käsitletud ja sellekohased vastuväited süüdistusele ümber lükatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatavale esitatud süüdistust KarS § 226 lg 1 süüteokoosseisu osas käsitlenud mõnevõrra avaralt.
mõttest tulenevalt on tööstusdisainilahenduse omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud tööstusdisainilahenduse üle ja kes on tööstusdisainilahenduse omanikuna kantud registrisse. Kuna käesolevas kriminaalasjas on oluline üksnes tööstusdisainlahenduse omaniku õiguste teadlik rikkumine, siis ei oleks õige lugeda õiguste rikkumist toimunuks teadlikult ajal, mil disainlahenduse kujuga ja selle registreerimise täiemahulise informatsiooniga ei saanud kolmandad isikud veel tutvuda.
sätestab tööstusdisainilahenduse registreerimise registris.
lg 7 kohaselt Patendiamet avaldab registreeringu andmete kande teate oma ametlikus väljaandes. Teate avaldamise päev kantakse registrisse.
lg 8 järgi registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval. 13
lg 1 kohaselt tööstusdisainilahenduse kasutamine või selleks ettevalmistuste tegemine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tööstusdisainilahenduse kohta kavatsetakse esitada registreerimistaotlus. Käesolevas asjas on kannatanu R.H. ja tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et ta teavitas süüdistatavat mais 2004 Patendiametile esitatud tööstusdisainilahenduse registreerimistaotluse esitamisest. Ringkonnakohus leiab, et sisukohast vaidlust ei saa tekitada apellatsiooni väide, et A. Sterni poolt toodetud toodet on käsitletud erinevate terminitega, nimetades toodet kui grillkiike ja „Kapteni-grillmaja“. Grillkiik oli toote rahvapärane nimetus, mida tarvitasid igapäevaselt töömehed jne.. Termin „Kapteni-grillmaja“ on antud tootele Patendiameti poolt. Veel heidab kaitsja süüdistusele ette, et süüdistatava juurest ei võetud ära ühtegi täislahendusega (sepiste ja lillepoti hoidjatega) grillkiike. Ringkonnakohus leiab, et väikedetaili olemasolu või puudumine üldkonstruktsiooni juures ei sea süüdistuse sisu kahtluse alla tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumises. Mõneti nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et käesolevas kriminaalasjas on tekitanud väheolulist segadust suhteliselt vähe karistusseaduses tarvitatavate terminite „patent“ ja „tööstusdisain“ kasutus, kuid see asjaolu aga ei sea kahtluse alla maakohtu süüdimõistva otsusega tuvastatut. Maakohtu otsuse põhiosas on käsitletud KarS § 226 lg 1 süüteokoosseisu sisu ja
S § 226 süüteokoosseis on täidetud siis kui isik pani teo toime kavatsetult või otsese tahtlusega. Ringkonnakohtu arvates on tahtluse tuvastamise juures oluline ka faktiline asjaolu, et eeldatakse avalikus registris kajastatud ning tööstusdisainilahenduse registreeringu faktist tuleneva ainuõiguse teadmist. Tuleb nõustuda seisukohaga, et ainuõigusest ja selle rikkumisest saab kõnelda alles pärast tööstusomandi registreerimist vastavas registris. Õiguskaitse taotlusest tulenevad õigused ei oma karistusõiguslikku kaitset, sest need on tingliku iseloomuga.
lg 1 kohaselt tööstusdisainilahendus on avalikustatud, kui see on avaldatud mis tahes avalikus trükises või tehtud muul viisil kättesaadavaks määramata hulgale isikutele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et R.H. esitas Patendiametile 07.05.2004 grillkiige tööstusdisainilahendusena registreerimise taotluse ning 15.07.2004 registreeriti nimetatud tööstusdisainlahendus nimetusega „Kapteni-grillmaja“. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et 15.07.2004 tööstusdisainilahendusena registreerimise taotluse küll registreeriti, aga KarS § 226 lg 1 süüteokoosseis näeb ette omaniku ainuõiguse teadvat rikkumist. Tuleb lugeda tuvastatuks süüdistatava süüline tegevus tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumises ajavahemikul august 2004.a kuni oktoober 2004.a, mitte aga süüdistuses märgitud perioodil juuni 2004.a kuni oktoober 2004.a. Registreerimistaotlus rahuldati ja tööstusdisainilahendus registreeriti R.H. nimele 15.07.2004.
lg 8 kohaselt registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval (Patendiameti ametlik väljaanne ilmub neli korda aastas - 15.02.; 15.05.; 15.08.; ja 15.11.). Seejärel annab Patendiamet tööstusdisainilahenduse omanikule välja tööstusdisainilahenduse tunnistuse.
lg 4 14 sätestab, et pärast registreeringu andmete kande teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega. Seega alates tööstusdisainilahenduse registreeringu jõustumisest peale avaldamist augustis 2004, oli süüdistatava tegevus R.H. le kuuluva tööstusdisainlahenduse omaniku ainuõiguse rikkumisel kindlasti teadev, olles toime pandud otsese tahtlusega. Apellatsioonis on märgitud, et registreering ei taga iseenesest õiguskaitset tööstusdisainilahendusele, millel puudub uudsus ja eristatavus, sest
lg 1 kohaselt saab tööstusdisainilahenduse õiguskaitse juhul, kui ta on uus ja eristatav. Veel leitakse apellatsioonis, et R.H. oleks pidanud seaduspärase õiguskaitse saamiseks esitama Patendiametile taotluse toote registreerimiseks hiljemalt 23.04.2004. R.H. tegi aga seda 07.05.2004, so kolmeteistkümnendal kuul toote avalikust esitlemisest ja rikkus sellega
§-des 5, 6 ja 8 esitatud uudsuse nõuet. Kapteni-grillmaja avalikustamise kuupäevaks tuli apellatsiooni kohaselt lugeda 24.04.2003 ja seega ei vastanud R.H. toode tööstusdisainilahenduse kaitsekriteeriumitele ja tal puudus õigus saada grillkiige tööstusdisainilahenduse omanikuks. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud tööstusdisainilahenduse uudsuse küsimuse käsitlus ei kuulu lahendamisele käesolevas kriminaalasjas. Patendiamet, väljastades R.H. le tööstusdisainilahenduse tunnistuse, oli käsitlenud ka grillkiige uudsusega seonduvat. Apellatsioonis püütakse veel väita, et R.H. jaoks oli tööstusdisainilahenduse registreerimise tähtaeg möödunud ja R.H. tööstusdisainlahendus oli registreeritud õigusliku aluseta. Sisuliselt seatakse kahtluse alla üldse nimetatud grillkiige tööstusdisainilahenduse saamine ja vastava tunnistuse seaduslikkus. Leitakse, et maakohus on omistanud R.H. le ainuõigused toote tööstusdisainilahendusele ebaõige registreeringu alusel tööstusdisainilahenduste registris. Samas ei ole aga nimetatud tööstusdisainilahenduse registreerimist seaduslikus korras vaidlustatud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis märgituga, et kriminaalasja raames peab kohus võtma seisukoha R.H. tööstusdisainilahendusele Kapteni-grillmaja õiguskaitse andmise õiguspärasuse ja A. Sternile varemkasutusõiguse osas. Vajalik on märkida, et kaitseversioonina on asutud alles kriminaalasjas kahtluse alla seadma tööstusdisainlahenduse õiguskaitse andmise õiguspärasust kuid seda pole vaidlustatud protseduurireegleid järgides varasemalt. Ringkonnakohus leiab, et tööstusdisainilahenduse registreerimismenetluse käigu osas ei saagi karistusõiguslikult vaidlust olla, sest KarS § 226 lg 1 süüteokoosseisu kohaselt peab tööstusdisainilahenduse omanikul olema juba ainuõigus. Ainetu on apellatsiooni väide, et kuna A. Stern ei kasutanud R.H. le kuuluvat tööstusdisainilahendust oma majandus-ja äritegevuses, puudus tal grillkiige tööstusdisainilahendusena registreerimisest teada saades alus ja ka vajadus registreeringu vaidlustamiseks kohtus. Maakohtus uuritud ja otsuses analüüsitud tõenditega on kindlaks tehtud, et A. Stern valmistas R.H. le kuuluva tööstusdisainilahenduse järgi grillkiikesid R.H. nõusolekuta ja seetõttu polnud tal mingit mõistuspärast põhjendust registreeringu vaidlustamiseks, sest sellega oleks ta avalikustanud oma õigusvastase tegevuse. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 226 lg 1 süüteokoosseis ei sisalda tagajärjena varalise ehk ainelise kahju tekitamise nõuet. Küll oli aga kannatanu poolt esitatud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi, mille maakohus osaliselt põhjendatult rahuldas. Tsiviilhagi 15 rahuldamisel on maakohus õiguslikult põhjendanud ja näidanud otsuses õigusnormid, mis moodustasid nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Maakohtu istungil esitas kannatanu tsiviilhagi nõude summas 91 630.06 krooni, millest 66 630.05 krooni oli varalise kahju nõue ja 25 000 krooni oli moraalse kahju nõue. Tsiviilhagis arvestati kahju tekitamise ajana 2005 aastat. Kannatanu oli tsiviilhagi summa arvestamisel lähtunud sellest, milliseid vahendeid läks vaja ühe grillkiige valmistamiseks ja selle maksumus hinnaga 2005. a. Nende arvestuste põhjal jäi kannatanul kuue grillkiige müügist saamata kasum summas 66 630.06 krooni. Kohus oli seisukohal, et tsiviilhagi varalise kahju osas tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 127, § 128 lg 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel ja nimetatud summa tuleb välja mõista süüdistatavalt. VÕS § 128 lg 4 määratleb saamata jäänud tuluna kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul A. Stern valmistas ja müüs ilma R.H. loata grillkiikesid. Selle tulemina kaotas R.H. tööstusdisainilahenduse autorina oma ainuõiguse rikkumisest tulenevalt võimaluse saada tööstusdisainilahendusega kaitstud toote valmistamisest kasu. Tsiviilhagi moraalse kahju osas jäeti maakohtu poolt põhjendatult läbi vaatamata, kuna kannatanu ei osanud selgitada, milles moraalne kahju täpselt seisnes ning ei esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, kuidas on arvestatud moraalse kahju summat. Tiit Lõhmus Mati Kartau 16 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.