), halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) ja konkurentsiseaduse (KRS) sätteid alljärgnevalt:
lg 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei või ostjad tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve.
lg 3 sätteid, mille kohaselt ei või tehniline kirjeldus anda osale pakkujatest konkurentsieeliseid ega luua tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele,
, mille kohaselt ostja kohtleb kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid võrdselt,
lg 2, mille kohaselt ostja võib nõuda pakkujatelt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni, ja
lg 4, sest teenuse tellimisel pole sätestatud, et ostja võiks pakkujalt nõuda kolmanda isiku (sh ka sertifitseerimisasutuse) poolt väljastatud sertifikaati.
lg 2 sätteid, mille kohaselt ameti otsuse tegemisel vastavalt
lg 6 p 4 (s.o ostjale ettekirjutuse tegemine pakkumise kutse dokumentide vastavusse viimiseks õigusaktidega ettenähtud nõuetele) jätkub pakkumismenetlus pärast ostja poolt ettekirjutuse täitmist.
Samuti tagastas ta 5. novembril 2004
lg 6 p 5 alusel, s.o pakkumise tagatise tagastamine pakkujale, AS-le Harjumaa Liinid tagatisraha 30 000 krooni. Seega rikkus T. Vesi
lg 1 p 5 sätteid, mille kohaselt ostja võib peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast halduskohtu määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist, ja HKMS § 97 lg 1 sätteid, mille kohaselt jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele, ning § 98 lg 1 sätteid, mille kohaselt kohtuotsus täidetakse viivitamata seaduses sätestatud juhtudel või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele. 5. Andis 12. mail 2005 korralduse nr 521 avada 17. mail 2005 riigihankele esitatud jõustumata pakkumised, jättis pakkumise esitamise tähtaja muutmata, muutes siiski pakkumiste avamise tähtaega. Samas ei kajastanud pakkumiste avamise tähtaja muutmist pakkumise kutse dokumentides. Seega rikkus T. Vesi oma korraldusega
lg 1 sätteid, mille kohaselt on pakkumine jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast. Samas rikkus T. Vesi 3
lg 1 sätteid, mille kohaselt avatakse pakkumised pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal, ning
lg 6 sätteid, mille kohaselt pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja avatud pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente, ning
lg 1 p 14 sätteid, mille kohaselt peavad pakkumise kutse dokumentides sisalduma vähemalt andmed pakkumiste avamise koha, kuupäeva ja kellaja kohta. Eeltoodud rikkumistega lõi T. Vesi olukorra, kus riigihankes ei saanud osaleda teised ettevõtted, sh AS Harjumaa Liinid, kes tegi riigihankel osalemiseks ettevalmistusi, millega kaasnesid rahalised kulutused summas 92 418 krooni. AS Harjumaa Liinid oli riigihankes osalemiseks valmistanud ette pakkumise summas 191 535 084 krooni, milline on 27 205 978 krooni võrra odavam AS Tarbus pakkumisest. Eeltoodud rikkumistega põhjustas T. Vesi Tartu Maavalitsusele suure varalise kahju summas vähemalt 27 205 978 krooni ning AS-le Harjumaa Liinid varalise kahju summas 19 664 418 krooni, millest 92 418 krooni on kulutused pakkumisel osalemiseks ja 19 572 000 krooni saamata jäänud tulu. Oma tegevusega rikkus T. Vesi
lg 1; 6; 7 lg 2 sätteid, sest ei edendanud konkurentsi, ei taganud riigihanke läbipaistvust, ei kohelnud riigihankel osalevaid pakkujaid võrdselt, tema poolt läbiviidud pakkumismenetlus ei täitnud oma eemärki, milleks on ka rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine, samuti rikkus ÜTS § 3 lg 2, p 3; § 6 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele majanduslikule infrastruktuurile, samuti rikkus halduskohtumenetluse seadustiku sätteid, sest ei täitnud kohtulahendit, samuti rikkus KRS § 1 lg 1 sätteid, sest vaba ettevõtluse huvidest lähtuvalt ei kaitsnud teenuste ostmisel konkurentsi. Sellega põhjustas T. Vesi olulise kahju avalikele huvidele ja teiste isikute õigustele ja huvidele, sest suunatud riigihanke korraldamisega kahjustas riigivõimu teostamise läbipaistvust ja vaba konkurentsi, seadis kahtluse alla täidesaatva riigivõimu asutuse, s.o Tartu Maavalitsuse ja kõrgema ametniku erapooletuse ja aususe, seadis ohtu riigieelarvest eraldatavate rahaliste vahendite sihipärase ja säästliku kasutamise. Seega pani T. Vesi toime KarS § 300 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiisiku poolt riigihangete konkursil ühele osalejatest põhjendamatute soodustingimuste või eeliste loomise ja muul viisil riigihangete teostamise rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju teise isiku õigustele ja huvidele ja avalikele huvidele. T. Vesi ennast süüdi ei tunnistanud. Kohus leidis, et T. Vesi ei ole pannud toime KarS § 300 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. KarS § 300 alates
Kehtivate sõiduplaanide näol oli tegu avalike dokumentidega, kuna tulenevalt ÜTS §-dest 531 ja 534 lg 1 on käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid koondatud riiklikku ühistranspordiregistrisse, mille andmed on avalikult kättesaadavad registri veebilehel. Kuna maavalitsuse sooviks oli, et ka pärast riigihanke tulemusena sõlmitava avaliku teenindamise lepingu jõustumist oleks võimalik jätkata ühistranspordi kasutamist varasematel marsruutidel ja aegadel, tuli kutsedokumentide koostamiseks kontrollida maavalitsuses olevaid sõiduplaane. Kuna ühistranspordiregister ei olnud piisavalt usaldusväärne, siis küsis T. Vesi plaanid AS-lt Tarbus, kes oli senine vedaja ja seetõttu omas kõige täpsemaid sõiduplaane. Grammatilist tõlgendusmeetodit kasutades tuleb asuda seisukohale, et nõuandena saab käsitleda mingit juhist, soovitust, ettepanekut. Kehtivate sõiduplaanide, kusjuures need olid eelnevalt kinnitatud maavanema poolt, küsimine olemasolevate täpsustamise eesmärgil ei ole nõuande küsimine, samuti nagu saadud plaanide riigihanke pakkumise kutsedokumentidesse lülitamine ei ole nõuande kasutamine. 2. T. Vesi süüdistamine
ISO sertifikaadi nõue on kvalifitseerimistingimus, mitte tehniline kirjeldus.
lg 2 sätestab informatsiooni nõudmise piirangud: ostja võib nõuda pakkujatelt ainult kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Kuna kvalifitseerimistingimuseks oli nõue, et pakkuja peab tagama reisijate veol kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel, siis oli tõendi küsimine selle kohta pakkuja kvalifitseerimiseks vajalik informatsioon. Süüdistus on ebaõigesti sisustanud
lg 4, leides selle pinnalt, et ostja ei või pakkujalt nõuda kolmanda isiku (sh sertifitseerimisasutuse) poolt väljastatud sertifikaati. Sellist piirangut nimetatud sättest ei tulene.
lg 4 p 6 kohaselt on teenuste tellimisel õigus nõuda kvaliteedi tagamise meetmete kirjeldust, vajadusel ka nende tõendamist. Üks võimalik moodus pakutava teenuse kvaliteedi tõendamiseks on vastava sertifikaadi olemasolu. Riigihanke pakkumise kutsedokumentide ning riigihanke väljakuulutamise ajal omas reisijate veol ISO kvaliteedi sertifikaati Eestis ainult üks ettevõte – AS Tarbus. Kohus leidis, et T. Vesi ei rikkunud ISO sertifikaadi nõude lisamisega dokumentidesse
Pakkumise kutse oli saadetud vastavalt VV
T. Vesi täitis Riigihangete Ameti ettekirjutuse ja enne pakkumismenetluse jätkamist viis pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Tegemist oli rahvusvahelise riigihankega, mis oli suunatud tervele Euroopa Liidule.
lg 1 p 6 kohaselt võis ostja nõuda pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete kirjeldust. Sama põhimõte sisaldus direktiivi 92/50/EÜ art 32 lg 2 p f. Esialgsetes riigihanke pakkumise kutsedokumentides oli standardi nõue väga kitsalt piiritletud. ISO standard on vaid üks võimalikest kvaliteedistandardi süsteemidest, on olemas teisigi, ISO standardiga samaväärseid kvaliteedistandardeid. Muutnud kutsedokumentide punkti 19.2.2 alapunkti 2, laiendas T. Vesi potentsiaalsete pakkujate ringi, kuna andis pakkujatele laiema võimaluse tõendada oma kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist juhul, kui pakkujal on esitada mõne teise riigi sertifitseerimisfirma poolt välja antud ISO standardiga samaväärne kvaliteedi- või teenindusstandard. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigihangete Amet oma
Kuna
lg 6 p 5 alusel AS-le Harjumaa Liinid tagatisraha 30 000 krooni, rikkus tahtlikult
Vesi oli eksimuses teo keelatuse osas ning see eksimus oli tema jaoks vältimatu. T. Vesi ütluste kohaselt otsustati pakkumisraha tagastada, sest lähtuti eeldusest, et
). Selleks peab pakkujatele olema üheselt arusaadav, millal tuleb esitada pakkumised ning millal need avatakse. Seega oleks T. Vesi pidanud muutma pakkumise kutse dokumente ning andma pakkumiste esitamiseks uue tähtaja, samuti uue pakkumiste avamise tähtaja. Seda eriti olukorras, kus pakkumise esitamisest oli teisi huvitatud isikuid (AS Harjumaa Liinid). Õige ei ole T. Vesi väide, et pakkumise kutse dokumente enam muuta ei saanud. Tekkinud olukorras oli T. Vesil kohustus lähtuda
teisest lausest ning määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks.
lg 1 kohaselt avatakse pakkumised pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal. Sellest tulenevalt oli T. Vesil võimalus pakkumise kutse dokumentides koos pakkumiste esitamise tähtaja pikendamisega muuta ka pakkumiste avamise tähtaega. Selleks, et lugeda T. Vesi käitumine vastavaks KarS § 300 toodud kuriteo objektiivsele koosseisule, on vaja selgitada, kas T. Vesi eeltoodud rikkumisega tekitas olulise kahju. KarSRS § 8 lg 1 tulenevalt algab käesoleval juhul oluline kahju alates 26 900 kroonist. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
§-de 42 lg 1; 40 lg 6 ja 24 lg 1 p 14 sätete rikkumisega (ei määranud uut pakkumiste esitamise tähtaega ning avas jõustumata pakkumised) välistas T. Vesi teiste ettevõtete, sh AS Harjumaa Liinid osalemise riigihankes. Süüdistuse kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks AS Harjumaa Liinid poolt riigihankes osalemiseks ettevalmistamisega seotud rahalised kulutused summas 92 418 krooni – töötasu logistikule riigihankes osalemiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamise eest 9000 krooni (AS Harjumaa Liinid maksekorraldus nr 810); töötasu ekspluatatsioonijuhile busside ja sinna juurde kuuluva pakkumisele lisatava dokumentatsiooni komplekteerimise eest 4500 krooni (AS Harjumaa Liinid maksekorraldused nr 1011, 810); töötasu juhatuse liikmele pakkumise dokumentatsiooni koondi vormistamise ja pakkumismenetluse käigus tekkinud vaidluste lahendamisega seotud küsimuste otsustamise eest 4500 krooni (ATKO Grupi maksekorraldused nr 151, 122); töötasu nõukogu esimehele pakkumise dokumentatsiooni koondi vormistamise ja pakkumismenetluse käigus tekkinud vaidluste lahendamisega seotud küsimuste otsustamise eest 4500 krooni (ATKO Grupi maksekorraldus nr 120). Kohus leidis, et otseseks varaliseks kahjuks ei saa olla pakkumise dokumentide ettevalmistamisega seotud kulud, kuna need kulud oleks tekkinud ka T. Vesi õiguspärase tegevuse korral, st kui AS Harjamaa Liinid oleks saanud oma pakkumise esitada. Esitatud dokumentidest ei nähtu, milles seisnes juhatuse liikme ja nõukogu liikme pakkumismenetluse käigus tekkinud vaidlustuste lahendamisega seotud küsimuste otsustamine ning kui palju selle ülesande täitmise eest isikutele maksti (kulutuste suurus ja otstarve on konkretiseerimata). 8 Samuti ei ole väljamakstud töötasu käsitletav kahjuna, kuna seda oleks isikutele nende ametikohustustest tulenevalt makstud ka siis, kui AS Harjumaa Liinid ei oleks soovinud riigihankes osaleda. Seega puudub põhjuslik seos T. Vesi käitumise ja AS-l Harjumaa Liinid eelpooltoodud kulutuste tekkimise vahel, kannatanu varaline sfäär ei vähenenud seetõttu. Kõige suurema kuluartiklina on otsese varalise kahju all välja toodud töötasu juristile Riigihangete Ametile ja kohtutele esitatud avalduste, vaidlustuste ja kaebuste koostamise eest 9000 krooni (OÜ Personaal maksekorraldused nr 136, 131), tasu advokaadile õigusabi osutamise eest pakkumismenetluses osalemisega ja tekkinud vaidlustega seotud asjaajamistel 60 918 krooni (arved ja maksekorraldused OÜ-le Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid haldusasjades nr 3-2215/2004 ja 3-274/05). AS Harjumaa Liinid läbis halduskohtumenetluses kõik kolm kohtuinstantsi. Riigikohus rahuldas 10. mai 2007 otsusega AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebuse ja lahendas ka menetluskulude küsimuse, mõistes Tartu Maavalitsuselt välja HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistlikud ja põhjendatud kulutused 25 000 krooni ulatuses. Oma õiguste kaitsmisel haldusmenetluses kantud kulutused ei ole käsitletavad kriminaalõigusliku kahjuna. Puudub vahetu põhjuslik seos T. Vesile süüks arvatud riigihangete seaduse sätete rikkumise ja AS Harjumaa Liinid poolt tellitud õigusteenuse kasutamisega kaasnenud kulutuste tekkimise vahel, mis annaks aluse käsitleda neid KarS § 300 ettenähtud kuriteo koosseisulise tagajärjena. AS Harjumaa Liinid on hinnanud saamata jäänud tuluks 19 572 000 krooni. Kohus leidis, et tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas AS Harjumaa Liinid kandis T. Vesi tegevuse tõttu tegelikult varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas AS Harjumaa Liinid ettevalmistatud pakkumine oleks kõige edukamaks tunnistatud. Ehkki AS Harjumaa Liinid ettevalmistatud pakkumine oleks olnud odavam kui AS Tarbus oma, ei ole kindlust selles, kas mõni potentsiaalsetest pakkujatest ei oleks veelgi soodsamat pakkumist teinud. Samal põhjusel ei lugenud kohus kahjuks ka süüdistuse kohaselt riigile tekitatud kahju 27 205 978 krooni, mis tuleneb AS Tarbus esitatud pakkumise ning AS Harjumaa Liinid ettevalmistatud pakkumise vahest. AS Harjumaa Liinid töötas aastaid kahjumiga, mida tõendavad majandusaasta aruanded.
lg 1 kohaselt oleks ostja pidanud pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel kontrollima muuhulgas ka tema majanduslikku seisu ja maksevõimelisust. Olemasolevate tõendite alusel ja AS Harjumaa Liinid majanduslikku seisu arvesse võttes ei ole võimalik välistada, et tegemist oli põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega, mille puhul tuleb kohaldamisele
Samuti puudub alus tõsikindlalt arvata, et AS Harjumaa Liinid oleks ka tegelikult olnud võimeline sellise hinnaga kvaliteetset liiniveoteenust osutama. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kriminaalasjas tuvastatud, et süüdistuses välja toodud saamata jäänud tulu oleks just see kasu, mida kannatanud oleks tulevikus tõenäoliselt saanud, kui AS Harjumaa Liinid oleks oma pakkumise esitanud. Kohus T. Vesi käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Küll aga leidis kohus, et T. Vesi ei tegutsenud süüliselt. T. Vesi ütlused ning erinevatele kohtutele esitatud seisukohad tõendavad, et süüdistatav tõlgendas riigihangete seaduse norme valesti. Riigihangete seaduse sätetele, mis reguleerivad pakkumiste esitamise tähtaja pikendamist ja pakkumiste avamist, on nii riigihanke toimumise ajal kui ka peale riigihanke lõppu Siseministeeriumi ja kohtute poolt antud erinevaid õiguslikke hinnanguid. Nii Tartu Halduskohus
lg 4 sätestatud keeldu, kui kasutas riigihanke pakkumise kutse dokumentides tehnilise kirjelduse koostamisel (sõiduplaanidena) hankel ärihuve omava isiku (AS Tarbus) nõuandeid (s.o jätkata hanke järgselt liinivedu samade sõiduplaanide alusel). AS-lt Tarbus saadud sõiduplaanide lülitamine pakkumise kutse dokumentidesse, s.o
Vesi tegevuse suunatust AS Tarbus eelistamisele. 2. Kohus on aluseks võtnud T. Vesi väite, et ühistranspordiloa nõue tuli dokumentidesse sisse panna seepärast, et seda nõuab ühistranspordiseadus. Selline väide on kohut eksitav, kuna ühistranspordiseaduse sätted ei käsitle avaliku liiniveo riigihangete läbiviimise nõudeid. Riigihanke kvalifitseerimistingimusi käsitleb vaid riigihangete seadus. ÜTS § 2 p 2 tulenevalt saab ühistranspordiluba omada üksnes Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik. Rahvusvaheline oleks hange olnud üksnes juhul, kui T. Vesi oleks jätnud hankel kvalifitseerumise võimaluse ka Euroopa Ühenduse veoluba ja ISO sertifikaati omavatele isikutele. T. Vesi ei andnud Eestis tegutsevatele ühistranspordiluba omavatele äriettevõtetele piisavalt aega taotleda ISO sertifikaati. Eesti Kvaliteediühingu järelpärimise vastuse kohaselt on minimaalne ISO sertifikaadi saamise aeg 6 kuud. Tunnistajate Valter Keisi ja Ervin Nõmme ütluste kohaselt sai AS Tarbus ISO kvaliteedistandardi reisijate veol umbes 1,5 aastaga. Hanke väljakuulutamise järgselt asutatud äriühingute hankel osalemist takistas pakkumise kutse dokumentide punkti 19.2.2 alapunkt 3, mille kohaselt peab pakkuja viimase kolme majandusaasta summaarne maakonnaliinide teenindusmaht olema vähemalt 7 miljonit liinikilomeetrit. Ka selle nõude seadmisel oleks T. Vesi pidanud lähtuma Euroopa 10 Ühenduse asutamislepingu sätetest ning kogemusena tulnuks aktsepteerida ka mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis omandatud ühistransporditeenuse osutamise kogemust. Eeltoodust nähtuvalt ei saanud teised isikud peale AS-i Tarbus riigihankel kvalifitseeruda, mistõttu olid kvalifitseerimistingimused vastuolus
§-des 6; 31 lg 2 toodud nõudega, kuna ei ole kooskõlas riigihangete seaduse eesmärgiga edendada konkurentsi ja tagada riigihanke läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. 3. T. Vesi ei muutnud pakkumise kutse dokumentides punkti 19.2.2 alapunkti 2 nii, et see poleks piiranud konkurentsi ehk teiste ettevõtete peale AS-i Tarbuse pakkumiste esitamist ja jätkas pakkumismenetlust ilma Riigihangete Ameti ettekirjutust täitmata, millega rikkus
Kohtulikus ega kohtueelses menetluses ei ole tuvastatud muu pädeva organisatsiooni poolt väljaantud ametlikku dokumenti, mis tagaks kvaliteedi tagamise meetmete rakendamise reisijate veol vähemalt kvaliteedistandardi ISO 9001:2000 tasemel. Kuna kvalifitseerimistingimused välistasid Euroopa Liidu liikmesriikide äriühingute ja nende Eestis asutatavate äriühingute osalemise riigihankel, siis pakkumise kutse dokumentide formaalne muutmine ei võimaldanud AS Tarbus kõrval teistel äriühingutel hankel kvalifitseeruda. Kohus väitis, et T. Vesi tegevuse hindas õiguspäraseks ka Riigihangete Amet oma
lg 2) ning pakkujate võrdne kohtlemine ja konkurentsi edendamine (
Taoliste eesmärkide saavutamine on võimalik, kui pakkumismenetlusest saab osa võtta võimalikult palju pakkujaid. Seetõttu ei saa olla aktsepteeritav tõlgendus, mille järgimine välistab ka sellise pakkuja osalemise pakkumismenetluses, kelle kohta ostjal on teada, et ta soovib pakkumismenetluses osaleda. 13 Kohtu ja ministeeriumi seisukohti eirav tõlgendus ning nende suunistele risti vastupidine tegutsemine kinnitab, et T. Vesi tegutses teadlikult õigusvastaselt, ühte pakkujat teistele eelistavalt. Kui T. Vesil tekkis kahtlus selles, kas ta pidanuks määrama uue pakkumiste esitamise tähtaja või mitte, tulnuks tal lähtuda eeltoodud kohtu ja ministeeriumi seisukohtadest juba ainuüksi seetõttu, et potentsiaalsetel pakkujatel oli kohtu ja ministeeriumi seisukohti arvestades tekkinud veendumus, et Tartu Maavalitsus määrab uue pakkumiste esitamise tähtaja. T. Vesi oli teadlik AS Harjumaa Liinid soovist osaleda riigihankes. T. Vesi poolt toime pandud riigihangete seaduse üksikute sätete rikkumisi tuleb vaadelda kogumis, millest nähtub, et T. Vesi teadlikult ja tahtlikult eelistas ühte konkursil osalejat teistele, luues talle põhjendamatuid soodustingimusi. Järelikult tegutses T. Vesi otsese tahtlusega. Teadlikku seaduserikkumist kinnitab asjaolu, et olukorras, kus pakkumiste esitamise tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus oli peatatud ja pakkumismenetluses ei saanud teha ühtki toimingut, ei määranud T. Vesi uut pakkumiste esitamise tähtpäeva, vaid avas
S § 300 alusel on võimalik ainult juhul, kui sellega on kannatanule tekitatud oluline varaline kahju. Kohtuotsuses on selgelt välja toodud vajadus küsida sõiduplaane seniselt vedajalt AS-lt Tarbus – 2004. a kevadel ei olnud ühistranspordiregister sõiduplaanide osas veel täpne ja täielik. Seega ei saa käsitleda ostja poolt kehtiva ning teadaoleva informatsiooni küsimist ärihuve omava isiku käest
lg 4 mõttes, kuna nimetatud informatsioon ei ole uudne, ei sisalda ettepanekuid ega muudatusi, ei loo ärihuve omavale isikule konkurentsieeliseid ega ole muul viisil käsitletav soovituse või nõuandena
Riigihange ei olnud suunatud ühele ettevõtjale. Ühistransporditeenuse pakkumisel on ÜTS § 31 lg 1 järgi teenuse pakkujal nõutav tegevusluba, mis annab õiguse nimetatud valdkonnas tegutsemiseks. Seega oli T. Vesi kohustatud sätestama ühistranspordiloa nõude kvalifitseerimistingimusena. Riigihange oli rahvusvaheline ja pakkumise kutse oli edastatud Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele avaldamiseks vastavuses VV
lg 4 p 6 kohaselt võib ostja nõuda pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete kirjeldust ning pakkumise kutse dokumentide punktis 19.2.2 tehtud muudatuse kohta on kohus õigesti märkinud, et T. Vesi laiendas potentsiaalsete pakkujate ringi, kuna andis pakkujatele laiema võimaluse tõendada oma kvaliteedi tagamise meetmete rakendamist juhul, kui pakkujal on esitada mõne teise riigi sertifitseerimisfirma poolt välja antud ISO standardiga samaväärne kvaliteedi- või teenindusstandard. Riigihangete Amet on
§-de 42 lg 1; 40 lg 6 ja 24 lg 1 p 14 sätete rikkumisel süüliselt. Õiguslikult ebaselges olukorras tagantjärgi Riigikohtu poolt antav hinnang käitumisviisi õigusvastasuse kohta, mis on erinev teiste kohtute otsustest, on teo toimepanija jaoks objektiivselt vältimatu eksimus KarS § 39 lg 1 mõttes. Eelnevast nähtub, et T. Vesi ei ole riigihankel loonud ühele osalejatest põhjendamatuid soodustingimusi või eeliseid ega toime pannud KarS § 300 sätestatud kuritegu. AS-le Harjumaa Liinid ei ole tekkinud KarS § 300 sätestatud koosseisulist kahju. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-61-06 on toodud, et KrMS § 62 p 2 kohaselt kuulub tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis. Sellest järeldub, et materiaalsete koosseisude puhul tuleb tõendada ka koosseisupärase tagajärje olemasolu. Seega eeldab isiku süüditunnistamine tagajärjedelikti toimepanemises vältimatult lisaks koosseisupärase teo tuvastamisele ka selle tuvastamist, et on saabunud teost nii ajaliselt kui ruumiliselt eraldatud tagajärg, mis on käsitatav kas konkreetse välismaailma muudatusena või sellise põhjendatult ootuspärase muudatuse ärajäämisena. Samuti peab isiku süüditunnistamiseks tagajärjedelikti toimepanemises olema tõendatud, et koosseisupärased tegu ja tagajärg on omavahelises põhjuslikus seoses. (RKKKo nr 3-1-1-117-05). AS Harjumaa Liinid koostatud arvestust ei saa pidada selliseks tõendiks, mis ainsa tõendina näitaks ära saamata jäänud tulu olemasolu 19 572 000 krooni ulatuses. Riiklik süüdistaja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu olemasolu ning põhjuslikku seost väidetava õigusvastase teo ning tagajärje vahel. Samuti ei saa nõustuda apellatsioonkaebuses toodud väidetava kahju käsitlusega sisuliselt. Kohus on õigesti leidnud, et töötajatele välja makstud töötasusid ei saa käsitleda kahjuna, sest seda oleks makstud isikutele nende ametikohustusest tulenevalt ka siis, kui AS Harjumaa Liinid ei oleks soovinud hankes osaleda. Vastasel juhul ei ole kohaldatav kahju hüvitamise doktriin, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Sarnane käsitlus kohaldub ka juhatuse liikmele ja nõukogu liikmele makstud tasude kohta. Kriminaaltoimiku materjalidest 16 ei nähtu, mil viisil juhtorgani liikmetele makstud tasud olid seotud hankedokumentide kokkupanemisega. Puuduvad sellekohased korraldused ning tasu arvestuse alused. Kohus on õigesti leidnud, et töötasu OÜ Personaal juristile ning Eipre ja Partnerid Advokaadibüroole ei ole käsitletav KarS § 300 koosseisulise tagajärjena põhjusliku seose puudumise tõttu. Nimetatud kulutused on tekkinud AS Harjumaa Liinid enda otsustusest kaitsta oma õigusi riigihanke menetluse pinnalt tekkinud vaidluste osas ning valinud selleks endale sobivad vahendid. Õigusabikulud ei ole tekkinud vahetult kuriteoga ning seega ei saa olla käsitletavad kahjuna. Veel enam ei ole võimalik kahjuna käsitleda Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid õigusabikulusid, mis olid tingitud haldusasjades nr 3-2215/04 ja 3-274/05 osutatud õigusteenusest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab halduskohtumenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus rahuldas AS Harjumaa Liinid kassatsioonkaebuse ning mõistis AS Harjumaa Liinid kasuks välja halduskohtumenetluses kantud mõistlikud kulutused. Teises kohtuasjas rahuldatud ning mõistlikus ulatuses väljamakstud menetluskulud ei saa olla käsitletavad kahjuna kriminaalmenetluses kuriteo koosseisulise tagajärjena. AS-l Harjumaa Liinid ei ole tekkinud saamata jäänud tulu. Apellatsioonkaebuses ning ka tsiviilhagis ei ole näidatud, et esitamiseks kavandatud pakkumise tingimused oleks kaasa toonud selle edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise. Kuriteoga põhjustaud kahju peab otseselt ja vahetult tulenema süüdistatava tegudest. Kui süüdistatava tegu üksnes loob eelduse kahju tekkimiseks, kuid selle saabumine saab võimalikuks veel teiste isikute tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, on isiku karistamine võimalik juhul, kui on tuvastatud isikute tegutsemine grupis kaastäideviijatena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-01). Riigihanke komisjoni kuulus peale T. Vesi veel teisi isikuid, mis näitab, et T. Vesi tegevus üksinda ei suuda luua põhjuslikku seost väidetava süüteo ning tagajärje vahel. Kuna T. Vesi kriminaalasjas on kausaalsusahel niivõrd kauge ning mõjutatud teiste isikute tegutsemisest, siis ei saa KarS § 300 sätestatud kuritegu inkrimineerida T. Vesile põhjusliku seose puudumise tõttu. Samuti tuleb arvestada, et kui AS Harjumaa Liinid oleks pakkumise esitanud, siis on põhjendatud kahtlus selles, et pakkumine oleks
Samuti on kohus õigesti märkinud, et
lg 3 kohaselt oleks ostja pidanud pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel kontrollima muuhulgas tema majanduslikku seisu ja maksevõimet. Majandusaasta aruannetest nähtub, et AS Harjumaa Liinid majandustegevus on olnud aastaid kahjumis. Arvestades, et AS Harjumaa Liinid ei ole pakkumist esitanud, on juba põhjusliku seose puudumise tõttu võimatu väita potentsiaalse kahju olemasolu Eesti Vabariigil. Kuna AS-le Harjumaa Liinid ega Eesti Vabariigile ei ole kahju tekkinud, puudub KarS § 300 sätestatud kuriteokoosseisu tagajärg. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ja palus selle rahuldada. Süüdistatav ja kaitsja ning tsiviilhageja esindaja vaidlesid apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tartu Maakohtu otsuse palusid T. Vesi, tema kaitsja ja tsiviilhageja esindaja jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, tsiviilhageja esindaja, prokuröri ning tutvunud kõigi kriminaalasjas kogutud materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus on 17 seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. T. Vesile esitatud süüdistusest nähtuvalt süüdistatakse teda Riigihangete seaduse (
) § 26 lg 4 sätestatud nõuete rikkumises, mille kohaselt ei või ostjad tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve. T. Vesi poolt nimetatud sätte rikkumine seisnes selles, et tema 2004 kevadel, enne Tartu Maavanema 13. mai 2004 korraldust, millega kinnitati riigihanke pakkumise kutse dokumendid koos lisadega, kasutas AS-i Tarbus nõuandeid, küsides AS-lt Tarbus 2004 kehtivaid ühistranspordi sõiduplaane, millised hilisemalt lisas pakkumise kutse dokumentide lisasse. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et T. Vesi küsis AS-lt Tarbus 2004 kevadel olemasolevaid liinigraafikuid ning lisas need hiljem riigihanke pakkumise kutse lisasse. Seega tuleb otsustamisel, kas T. Vesi rikkus
lg 4 sätteid vastata küsimusele, kas sõiduplaanide küsimist AS-lt Tarbus ja nende hilisemat lisamist riigihanke pakkumise kutse lisasse saab vaadelda kui nõuande küsimist ja saadud nõuande kasutamist riigihanke pakkumise tegemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning leiab samuti, et T. Vesi nimetatud käitumist tuleb vaadelda kui olemasolevate sõiduplaanide kohta täpsustava informatsiooni küsimist, mitte aga kui nõuande küsimist riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt soovis Tartu Maavalitsus jätkata elanikkonnale ühistranspordi teenuse osutamist samas mahus, samadel marsruutidel. Seega oli otsustus sõiduplaanide muutmatajätmise osas vastu võetud maavalitsuse poolt ning nimetatud otsustus tehti juba varem, kui T. Vesi üldse pöördus AS Tarbus poole sõiduplaanide maavalitsusele edastamise sooviga. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millist nõuannet või juhist Tartu Maavalitsus T. Vesi isikus AS-lt Tarbus riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisel veel vajas, kui oldi juba seisukohale jõutud, et jätkatakse samade sõiduplaanide alusel. Kriminaalasja materjalidest ilmneb seegi, et kuigi 2004 Tartu Maakonnas kasutusel olnud sõiduplaanid olid maavanema poolt kinnitatud ja need olid ka avalikustatud, oli nendest siiski kõige täpsem ülevaaade seni nimetatud teenust osutanud AS-l Tarbus. Ringkonnakohus leiab, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele (tunnistajate E.N. , A.V. , E.S. , samuti T. Vesi ütlused), et T. Vesi ei pöördunud AS Tarbus poole mitte sooviga saada viimaselt nõuannet milliseid liiniplaane kasutada, vaid soovist saada täpsustavat informatsiooni olemasolevate liiniplaanide kohta. Apellatsioonis leiab prokurör, et maakohus on ekslikult käsitlenud nõuandena juhist, mis on suunatud olemasoleva olukorra muutmisele ja jätnud arvestamata, et nõueandena on käsitletav ka taoline juhis, mis on suunatud olemasoleva situatsiooni püsimisele. Ringkonnakohus arvates ei ole prokuröri väide tekkinud olukorras põhjendatud, sest otsus teostada liinivedu juba olemasoleva liiniplaanide alusel oli Tartu Maavalitus vastu võtnud enne AS-i Tarbus poole pöördumist. T. Vesi süüdistatakse ka selles, et tema koostades pakkumise kutse dokumente, seadis pakkujale kvalifitseerimistingimuseks kvaliteedistandardi sertifikaadi ja ühistranspordiloa olemasolu. Taolise tegevusega rikkus T. Vesi riigihanke pakkumismenetluses osalejat võrdse kohtlemise printsiipi (
) ja nõudis pakkujalt informatsiooni, mis ei olud vajalik tema kvalifitseerimiseks (
18 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et T. Vesi tõepoolest lülitas pakkumise kutse dokumentidesse pakkujale kvalifitseerimistingimuseks kvaliteedistandardi ISO sertifikaadi ja ühistranspordiloa olemasolu. Seega tuleb T. Vesi süüküsimuse otsustamiseks hinnata, kas T. Vesi taoline tegevus rikkus
ja 31 lg 2 sätteid.
lg 2 sätestab, et ostja võib nõuda pakkujatelt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Nimetatud paragrahvi esimene lõige seab riigihanke ostjale kohustuse kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et seades kvalifitseerimistingimuseks kvaliteedistandardi sertifikaadi olemasolu täitis T. Vesi
lg 1 sätestatud kohustust ning tagamaks kvaliteetset ühistranspordi teenust maakonnas oli T. Vesi õigustatud seadma üheks kvalifitseerimise tingimuseks kvaliteedistandardi sertifikaadi olemasolu. Samas leiab ringkonnakohus, et nimetatud nõudmise lülitamisega riigihanke pakkumise kutse dokumentidesse, ei nõudnud T. Vesi pakkujatelt taolist informatsiooni, mis ei oleks olnud vajalik nende kvalifitseerimiseks ning olnuks asjasse mittepuutuv
Hindamaks, kas T. Vesi rikkus oma ülalkirjeldatud tegevusega pakkujate võrdse kohtlemise printsiipi, märgib ringkonnakohus esmalt, et Tartu maavanema poolt väljakuulutatud avatud pakkumisega riigihange „Avalik liinivedu Tartu Maakonna bussiliinidel“ oli rahvusvaheline ja selles võisid osaleda nii Eesti Vabariigis kui Euroopa Liidus tegutsevad juriidilised isikud. Asjaolu, et Tartu Maavalitsuse riigihanke pakkumine oli rahvusvaheline, ei vaidlustata otseselt ka apellatsioonis. Apellant vaid leiab, et kuivõrd T. Vesi lülitas kvalifitseerimistingimustesse ühistranspordiloa olemasolu ning nimetatud luba saab omada vaid Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, siis välistas ühistranspordiloa lisamine kvalifitseerimistingimustesse võimaluse osaleda konkursil Euroopa Liidu vastavatel juriidilistel isikutel. Seetõttu ei saagi väljakuulutatud riigihanget lugeda rahvusvaheliseks. Apellant leiab, et rahvusvaheline oleks riigihange vaid juhul, kui riigihanke kvalifitseerimistingimustesse oleks ühistranspordiloa kui kvalifitseerimise tingimuse kõrvale lisatud ka Euroopa Ühenduse veoluba. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi ülalesitatud seisukohtadega. Maakohus on kohtuotsuses (V kd tl 259-261) põhjalikult käsitlenud Euroopa Ühenduse õiguse ülimuslikkust siseriikliku õiguse üle ja õigesti leidnud, et kui pakkujal väljastpoolt Eesti Vabariiki ei olnudki võimalust esitada ühistranspordiluba, oleks tal olnud võimalus esitada Euroopa Ühenduse veoluba (mida sisuliselt peab võimalikuks ka apellant) ning see oleks vastavatest Euroopa Ühenduse õigusaktidest tulenevalt olnud ka aktsepteeritav. Apellatsioonis esitatud väide, et T. Vesi ei andnud Eesti Vabariigis registreeritud juriidilistele isikutele piisavalt aega kvaliteedistandardi ISO sertifikaadi taotlemiseks on arusaamatu, sest
puuduvad sätted, mis annaksid aluse taolise väite põhjendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taolise väite aktsepteerimine viiks olukorrani, kus T. Vesil oleks tekkinud kohustus luua kunstlikult konkurents, mis omakorda viiks selleni, et ebavõrdselt koheldaks pakkumistähtajaks kvalifitseerimistingimused täitnud ettevõtet. Arusaamatu on ka apellatsioonis esitatud väide, et ühistranspordi loa lülitamine kvalifitseerimistingimustesse ei tulene seadusest, sest Ühistranspordiseaduse sätted ei käsitle avaliku liiniveo riigihangete läbiviimise nõudeid. Ühistranspordiseaduse § 2 p 1 kohaselt on ühistransport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Sama seaduse § 31 lg 1 kohaselt on maanteeliikluses korraldatava sõitjateveo tegevusloana käsitletavad ühistranspordiluba ja taksoveoluba. Paragrahv 31 lg 2 p 2 kohaselt tõendab ühistranspordiluba vedaja õigust taotleda liiniveo korraldamist ning § 33 lg 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu tegevusloata keelatud. Eeltoodust järeldub, et 19 ilma vastava tegevusloata ei olegi võimalik ühistranspordi, see on tasulise sõitjateveo korraldamine. Seega on ühistranspordiloa olemasolu nõue nimetatud teenust pakkuvale ettevõttele otseselt seadusest tulenev ning sellesisulise nõude lisamine kvalifitseerimistingimustesse oli T. Vesi seadusest tulenev ainuvõimalik käitumisviis. T. Vesi süüdistatakse
lg 2 sätete rikkumises, mis seisnes selles, et ta jätkas pakkumismenetlust jättes sisuliselt täitmata Riigihangete Ameti 16. juuni 2004 otsuse nr 98-04/013115, millega kohustati Tartu Maavalitsust viima pakkumise kutse 19.2.2 alapunkt 2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et T. Vesi pole toime pannud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohustas Riigihangete Amet oma 16. juuni 2004 otsusega Tartu Maavalitsust viima pakkumise kutse 19.2.2 alapunkt 2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Tulenevalt
§-st 67 lg 2 muudeti Tartu Maavanema 18. augusti 2004 korraldusega riigihanke pakkumise kutse dokumentide punkt 19.2.2 alapunkti 2 ning sõnastati see ümber. Seega täitis Tartu Maavalitsus T. Vesi isikus Riigihangete Ameti otsuse ning muutis pakkumise kutse dokumente. Vaatamata riigihanke pakkumise kutse dokumentide punkt 19.2.2 alapunkti 2 muutmisele, leidis AS Harjuma Liinid, et nimetatud alapunkti muutmine ei ole piisav ning palus oma vaidlustuses Riigihanke Ametit viia see kookõlla
sätetega.
ega ka Euroopa Liidus kehtivate direktiividega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi Riigihangete Amet ei ole oma otsuse resolutiivosas tõepoolest otseselt väljendanud oma seisukohta riigihanke pakkumise kutse dokumentide punkt 19.2.2 alapunkti 2 muutmise osas, nähtub nimetatud otsuse õiguslikust hinnangust üheselt, et Riigihangete Amet arvamuse kohaselt on Tartu Maavalitsus sisse viinud nendelt nõutud muudatused riigihanke pakkumise kutse dokumentide punkt 19.2.2 alapunkti 2 (I kd tl 113-114). Apellatsioonis esitatud väidete kohaselt rikkus T. Vesi oma tegevusega
lg 1 p 5 sätteid, mis seisnes selles, et teostas riigihanke pakkumismenetluse toiminguid (tagastas AS-le Tarbus
lg 3 kohase tõendi väljastamine ei ole käsitatav pakkumismenetluse peatamise rikkumisena, sest AS Tarbus esitas pakkumise enne Tallinna Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruse jõustumist ning HKMS § 122 lg 2 viimase lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus teatavakstegemise hetkest. Põhjendamatu on seejuures prokuröri väide, et kohus on alusetult jätnud kõrvale asjaosaliste ütlused ning tuginenud nimetatud otsustuse tegemisel vaid dokumentaalsetele tõenditele. 20 Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus analüüsinud ka asjaosaliste ütlusi (J. Suuroja, V. Keisi, T. Vesi), kõrvutanud neid dokumentaalsete tõenditega ning õigustatult leidnud, et isikulised tõendid ei lükka ümber dokumentides märgitut. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad tunnistaja J. Suuroja ütlused otseselt T. Vesi ütlusi, et riigihanke dokumendid vahetati Tartu Maavalitsuse hoones ning nende vahetamiseks kulus aega minimaalselt. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu otsustusega, mille kohaselt kohus jättis T. Vesi süüdistusest välja HKMS sätete rikkumised, sest nimetatud menetluslikud sätted ei reguleeri kuidagi riigihangete teostamise nõudeid. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et prokurör ei ole apellatsioonis esitatud väidetes järjekindel. Nii on prokurör leidnud apellatsiooni punktis 2, et kohus on T. Vesi süüküsimuse otsustamisel alusetult käsitlenud Ühistranspordiseaduse sätteid, sest need ei käsitle avaliku liiniveo riigihangete läbiviimise nõudeid. Samas heidab prokurör apellatsiooni punktis 4 kohtule ette, et kohus jättis T. Vesi süüdistusest välja HKMS sätete rikkumise, kuigi ka HKMS sätted ei reguleeri riigihanke läbiviimise korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsustusega, et T. Vesi rikkus
§-de 42 lg 1, 40 lg 6 ja 24 lg 1 p 14 sätteid (ei määranud pärast esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse peatamise tähtaja möödumist riigihanke uut pakkumiste tähtaega), kuid leiab nagu maakohuski, et nimetatud sätete rikkumisel ei tegutsenud T. Vesi süüliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud sellekohase analüüsiga ning leiab, et T. Vesi, jättes hankemenetluses pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist määramata uut pakkumise tähtaega, tegutses eksimuses KarS § 39 lg 1 mõttes. Eksimusega KarS § 39 lg 1 mõttes on tegemist siis, kui isik teab küll normi olemasolu, kuid arvab ekslikult, et keelunorm ei kata tema tegu. Samas peab see eksimus olema temale vältimatu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T. Vesi selgitanud kohtus, aga ka Tartu Halduskohtule ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumile oma seisukohti, millistest tulenevalt ta leidis, et tal puudus võimalus uue riigihanke pakkumiste tähtaja määramiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda nende ütluste usaldusväärsuses. Enesestmõistetavalt tõi T. Vesi tegevus riigihanke korraldamisel kaasa vajaduse teha valikuid erinevate
vastavate sätete tõlgenduste vahel, samuti tuli T. Vesil teha otsustusi, kas teatud normi kohaldada või mitte. Ringkonnakohus leiab, et taolisi otsustusi tehes järgis T. Vesi otseselt
toodud sätteid ning tõlgendas neid vastavalt oma arusaamadele nendest. Seejuures on tähelepanuväärne, et T. Vesi sellesiusliste tõlgendustega nõustus nii Tartu Halduskohus kui ka Tartu Ringkonnakohus.
Samas ei ole
sätetest võimalik üheselt välja lugeda, kas juhul, kui riigihanke läbiviimine on peatatud, tuleb hilisemalt pikendada ka pakkumiste tähtaega. Nimetatud seisukohaga on nõustunud ka Riigikohtu halduskolleegium, kes oma otsuses nr 3-3-1-100-06 leidis, et Riigihangete seaduse vastavasisulised sätted olid ebaselged ega võimaldanud üheselt aru saada, millised reeglid kehtivad pakkumismenetluses pärast selle menetluse peatamist halduskohtu poolt. Samas otsuses asus Riigikohus seisukohale, et Tartu Maavalitsus oleks pidanud kõne all oleva riigihanke läbiviimisel hea halduse põhimõttest lähtudes siiski määrama uue tähtaja pakkumiste esitamiseks, sest teistel pakkumise esitamisest huvitatud isikutel ei olnud kujunenud olukorras võimalik üheselt aru saada, millised reeglid peatatud pakkumismenetluse suhtes kohalduvad. Lähtudes nimetatud Riigikohtu otsusest, leiab ringkonnakohus, et puudub alus väiteks nagu rikkunuks T. Vesi
Tõepoolest on Tartu maavalitsus pöördunud järelpärimisega EV Siseministeeriumi poole saamaks selgitusi kujunenud olukorra lahendamiseks ning EV Siseministeeriumi poolt antud 21 vastuse kohaselt asus ministeerium seisukohale, et Tartu Maavalitsus peaks määrama uue pakkumise esitamise tähtaja. Ringkonnakohus leiab, et EV Siseministeeriumi nimetatud seisukoht on käsitletav vaid ühe tõlgendamise variandina nimetatud küsimuse lahendamisel ning see ei olnud T. Vesile küsimuse lahendamisel siduv. T. Vesil oli õigus ja ka kohustus võtta iseseisvalt vastu lahendus nimetatud riigihanke korraldamisega seotud küsimustes ning ta oli kohustatud lahendama kõik õiguslikud küsimused kohusetundlikult ja professionaalselt, kuid vastavalt oma isiklikule arusaamisele seadustest. Ringkonnakohus leiab, et T. Vesi poolt antud tõlgendusi
§-dele 42 lg 1, 40 lg 6 ja 24 lg 1 p 14 kohta saaks talle süüks arvata üksnes juhul kui on tuvastamist leidnud, et ta tahtlikult eksis õigusnormi kohaldamisel. Ringkonnakohtu arvates ei saa T. Vesi poolset tõlgendust
nimetatud paragrahvidel vaadelda kui tema tahtliku tegevust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et nimetatud eksimus oli T. Vesi jaoks vältimatu ja seda eelkõige lahendatava küsimuse keerukust ja
vastavasisuliste sätete mitmetitõlgendamise võimalusi arvestades. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T. Vesi ei ole seaduste rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetavate õigusnormide vastu ning ta ei ole süüliselt rikkunud riigihangete teostamise nõudeid. Ülaltoodust tulenevalt ei ole T. Vesi toime pannud seaduste sätete rikkumisi millistes teda on süüdistatud, see tähendab, T. Vesi ei ole toime pannud kriminaalkorras karistatavat tegu, mis on kvalifitseeritav KarS § 300 järgi. Kuivõrd T. Vesi ei ole toime pannud KarS § 300 objektiivsesse külge kuuluvat tegu ja seega ei ole täidetud ka nimetatud kuriteo objektiivne teokoosseis, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas otsuses analüüsida T. Vesi poolt põhjustatud tagajärge, s. t tema poolt tekitatud oletatavat kahju ja selle ulatust. Aarne Sarjas Ago Kutsar 22 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.