Obsah (10)

§ 76§ 75§ 199§ 65§ 68§ 121§ 64§ 215§ 5§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5200 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk

§ 76lg 4 alusel määrata Gennadi Ptitsõnile ühe aasta pikkune katseaeg.

Kohustada Gennadi Ptitsõnit katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 7 alusel määrata Gennadi Ptitsõnile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
3. asuma tööle hiljemalt 1 kuu jooksul vabanemisest arvates; Määrus Gennadi Ptitsõni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista Gennadi Ptitsõnilt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud G. Ptitsõn tunnistati süüdi Harju Maakohtu 31.01.
4. a. otsusega

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.10.2005.

a otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aasta vangistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 4 päeva.

Mõistetud liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 10.10.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, mis kohtuotsuse tegemise päevaks, s.o 31.01.

1. a moodustas 5 kuud ja 9 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Lisaks mõisteti G. Ptitsõn süüdi enne Harju Maakohtu 10.10.
2. a kohtuotsust toime pandud episoodi eest

§ 199lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

Samuti mõisteti G. Ptitsõn süüdi

§ 121

järgi ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti G. Ptitsõnile 3 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 8 ning

§ 121

järgi mõistetud liitkaristus (3 kuud vangistust) loeti kandmisele iseseisvalt ning põhikaristusena kuulus ärakandmisele raskem karistus, s.o 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 08.02.

1. a. Harju Maakohtu 18.10.
2. a määrusega jäeti G. Ptitsõn vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabastamata. Kohtumäärus jõustus 06.11.
3. a. 2 Kinnipeetava karistusaeg algas 31.01.
4. a ja lõppeb 16.10.
5. a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 karistusajast ära kandnud alates 26.01.

1. a. Vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes G. Ptitsõnil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 06.05.
2. a. G. Ptitsõn on varem kriminaalkorras karistatud 10.10.
3. a Harju Maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 3 ning

§ 121järgi vabadusekaotusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat.

Väärteokorras on G. Ptitsõnit varem karistatud üheteistkümnel korral. Kriminaalhooldaja nõustub G. Ptitsõni vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku uue süüteo ärahoidmiseks määrata G. Ptitsõnile lisatingimusteks otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu G. Ptitsõn seletas, et Tallinna Vanglas teda provotseeriti, mistõttu on palju distsiplinaarkaristusi. Neid karistusi kandis ta Tartu Vanglas olles. Viljandi Vanglas olles ta õppis, käis viha juhtimise kursustel. Ta on käinud psühholoogi juures ja õppinud emotsioone talitsema. Ta tahab vanglast vabanemisel õppima minna kutsekooli ehitaja erialale. Tööle saab ta x OÜ-sse. Prokurör leidis, et G. Ptitsõn on pannud vanglas toime distsiplinaarrikkumisi, mistõttu ei saa tema vabanemist toetada. Teiselt poolt ei ole tema poolt toime pandud kuriteod eriti ohtlikud ning ta peaks vabanema juba 2008. a sügisel. Kohtuniku seisukoht G. Ptitsõn mõisteti kohtuotsustega süüdi muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises, s.o

§ 215lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Hetkel kehtiva

-i kohaselt ei ole eelnimetatud kurteo puhul tegemist enam esimese astme kuriteoga, mistõttu tuleb

§ 5

lg 2 kohaselt lähtuda süüdimõistetu olukorda kergendavast seadusest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Süüdimõistetu oli vähemalt poole mõistetud karistusajast ära kandnud 17.09.

1. a. Kuna Harju Maakohtu 18.10.
2. a määrusega jäeti G. Ptitsõn tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata ning eelnimetatud määrus jõustus 06.11.
3. a, siis vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes G. Ptitsõnil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 06.05.
4. a. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 G. Ptitsõn on kriminaalkorras karistatud kahel korral, teda on karistatud ka vanglakaristuse kandmise ajal distsiplinaarkorras. Sellele vaatamata leiab kohus, et G. Ptitsõnile tuleb anda veel üks võimalus tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Vabanedes asub G. Ptitsõn elama x vanemate korterisse. Tal on toetav lähivõrgustik. Ema on leidnud pojale töökoha OÜ-s x. G. Ptitsõn on motiveeritud oma elu muutma, soovib edasi õppida, on vanglas läbinud heade hinnetega müürsepp, puusepp, betoneerija kursused. Kriminaalhoolduse ajal on võimalik toetada G. Ptitsõni motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et G. Ptitsõn tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Tema senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist vajalikku kontrolli võimaldab käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kus J. Pallo allutatakse üheks aastaks

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kuna G. Ptitsõnil on olnud probleeme alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et talle tuleb lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Selleks, et G. Ptitsõn muudaks oma väärtushinnanguid, tuleb tal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. G. Ptitsõni paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada 1 kuu jooksul alates vabanemisest tööle asuma.

G. Ptitsõni ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt Kr

MS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb G. Ptitsõnilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4