Obsah (5)

§ 76§ 75§ 199§ 68§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5459 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Proku

§ 76

lg 4 alusel määrata Egmar Veberile katseaeg üks aasta, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Egmar Veberit katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 7 alusel määrata Egmar Veberile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 1
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
3. omandada põhiharidus;
4. asuda tööle hiljemalt 6 nädala jooksul vabanemisest arvates või jätkata õpinguid 2008/2009 õppeaastal;
5. osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Määrus Egmar Veberi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. Välja mõista Egmar Veberilt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 (kolmsada kolmkümmend krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud E. Veber tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 24.10.
6. a. otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 209 lg 2 p 1; § 200 lg 2 p 1; § 121; § 201 lg 2 p 1; § 424 ja § 266 lg 1 järgi ja teda karistati 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg (1 aasta ja 17 päeva) karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti temalt

§ 50lg 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

Kohtuotsus jõustus 03.11.

1. a. Tartu Maakohtu 26.06.
2. a määrusega jäeti E. Veber temale Jõgeva Maakohtu 24.10.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 16.10.
4. a määrusega jäeti E. Veber temale Jõgeva Maakohtu 24.10.
5. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Kohtumäärus jõustus 29.10.
6. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.10.
7. a ja lõppeb 06.04.
8. a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 karistusajast ära kandnud alates 07.10.

1. a. Vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes E. Veberil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 29.04.
2. a. E. Veber on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 2
   11.07.
3. a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;
   01.06.
4. a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 5 kuud ühes eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Väärteokorras on E. Veberit varem karistatud neljal korral. Kriminaalhooldaja ei ole nõus E. Veberi vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Ettekandest tuleneb, et E. Veberi puhul on üldine uue kuriteo sooritamise risk keskmisest oluliselt kõrgem, mistõttu käitumiskontrollile allutamine ei pruugi olla piisav kuriteoriski maandamiseks. Kriminaalhooldaja leiab, et kuigi E. Veber avaldas valmisolekut võtta endale täiendavaid kohustusi katseajaks, oli see tingitud soovist tagada vanglast vabanemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu E. Veber selgitas, et enamus distsiplinaarkaristustest on olnud pisirikkumiste eest. Tema vaimne seisund oli
5. a ebastabiilne. Nüüd on ta saanud ravi, käinud nii psühhiaatri kui psühholoogi juures, osalenud pakutavates sotsiaalprogrammides. Elama asuks ta oma õe juurde, vanem vend aitaks tööd leida. Ta soovib lõpetada
6. klassi. Selleks on tal vabanemisel võimalus Täiskasvanute Gümnaasiumis. Prokurör ei toeta E. Veberi ennetähtaegset vabastamist. Teda on varem karistatud, ta on viibinud kinnipidamiskohas, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist. Vanglas on olnud palju probleeme. Kaitsja leidis E. Veberi võiks ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Tal on karistust kanda alla ühe aasta, ta on motiveeritud psühholoogi hinnangul vabanema. Ta lõpetab
7. klassi, tal on tugiisikud, elamispind. Lisakohustuste panemine võimaldab tal end parandada. Kohtuniku seisukoht E. Veber mõisteti kohtuotsustega süüdi muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis E. Veberi puhul hõlmab lisaks Jõgeva Maakohtu 24.10.

1. a otsusega mõistetud lõplikule ärakandmisele kuuluvale liitkaristusele (3 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust) ka eelvangistuses viibitud aega (1 aasta 17 päeva). Eelnimetatud otsusega E. Veberile mõistetud kogu karistusajaks oli 4 aastat 6 kuud, millest vähemalt 2/3 on kantud pärast 3 aasta möödumist. Enne 3 aasta lisamist karistusaja algusele, s.o 24.10.2005, tuleb sellest maha arvata eelvangistuses viibitud aeg (1 aasta 17 päeva). Seega tekkis E. Veberil tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 07.10.
2. a. Kuna Tartu Maakohtu 16.10.
3. a määrusega jäeti E. Veber tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata ning eelnimetatud määrus jõustus 29.10.
4. a, siis vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes E. Veberil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 29.04.
5. a. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 3 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E. Veber on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ta pani katseajal toime uue kuriteo, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Ka on E. Veberil olnud karistuse kandmise ajal probleeme vangla eeskirjade järgimisega - teda on distsiplinaarkorras karistatud 10 korral. Sellele vaatamata leiab kohus, et E. Veberile tuleb anda veel üks võimalus tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Vabanedes on E. Veberil olemas elukoht õele kuuluvas korteris x. Tal on toetav sotsiaalvõrgustik õe näol, soov ja võimalus lõpetada 9. klass. Tal puudub vabanedes kindel töökoht, kuid vabanemise järgselt on nõus teda materiaalselt toetama õde M. K.. E. Veber on tunnistanud oma impulsiivsust, tegelenud selle probleemiga karistuse kandmise ajal, mis annab alust arvata, et edaspidi suudab ta oma käitumist rohkem kontrollida. Muutuste toimumist E. Veberi käitumises on kinnitanud ka psühholoog, kelle hinnangul on nende püsimine efektiivsem just vabaduses. Kohus leiab, et kuigi sotsiaalvõrgustik ei ole E. Veberil vabanedes kuigi suur, siis kriminaalhoolduse ajal on võimalik toetada tema motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et E. Veber tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. E. Veberi senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, kuid samas tuleb talle pakkuda ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. E. Veberil on karistuse aja lõpuni jäänud alla aasta, tähtaegsel vabanemisel puuduks tema tegevuse üle järelevalve. Sellist vajalikku kontrolli võimaldab käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kus E. Veber allutatakse üheks aastaks

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Kuna E. Veberil on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarbimisega, leiab kohus, et talle tuleb lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. E. Veberit iseloomustavast materjalist nähtub, et ta on teiste poolt kergesti mõjutatav. Seega paneb kohus E. Veberile

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Konkurentsivõime tööturul on parem, kui isikul on vähemalt põhiharidus ja selle baasil omandatud kutseharidus. Kohus peab oluliseks, et E. Veber lõpetaks põhikooli, mistõttu tuleb talle panna vastav kohustus. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada alates vabanemisest 6 nädala jooksul tööle asuma või jätkama uuel õppeaastal õpinguid. E. Veberi ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb E. Veberilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4