← Eesti

1-08-6523\2

1-08-6523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.mail 2008.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Asja number 1-08-6523 Eeluurimiskohtunik Orvi Tali Konsulatant-kohtuistungi sekretär Tõlk Marju Vilt Taotluse esitaja Riigiprokurör Eve Olesk Taotlus loovutamismenetlus Soome Vabariigi kodaniku Jeije Widing sünd 15.06.1974.a. suhtes koostatud Euroopa vahistamismääruste arutamine ja tema Soome Vabariigile loovutamise otsustamine Kaitsja Leelo Viil Merje Vesmes RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Jeije Widing suhtes koostatud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab vabaduskaotusliku karistuse täitmist.
  2. Nõustuda Jeije Widing sünd. 15.06.1974 , Soomlane, Soome Vabariigi kodanik, elukoht xxx , Soome Vabariik loovutamisega Soome Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel vabaduskaotusliku karistuse täitmiseks.
  3. Loovutada Jeije Widing Soome Vabariigi ametivõimudele vabaduskaotusliku karistuse täitmiseks.
  4. Rahuldada Jeije Widing suhtes koostatud Euroopa vahistamismäärus osaliselt, mis puudutab kriminaalmenetluse edasist jätkamist.
  5. Nõustuda Jeije Widing sünd. 15.06.1974 , Soomlane, Soome Vabariigi kodanik, elukoht xxx , Soome Vabariik loovutamisega Soome Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel osas, mis puudutab Jeije Widing viite kuritegu ja seda punktides 2, 3, 4, 5,
  7. Keelduda Jeije Widing sünd. 15.06.1974 , Soomlane, Soome Vabariigi kodanik, elukoht xxx, Soome Vabariik loovutamisega Soome Vabariigile Euroopa vahistamismääruse alusel osas, mis puudutab Jeije Widing kahte kuritegu ja seda punktides 1,
  9. Kohaldada Jeije Widing suhtes loovutamisvahistamist alates hetkest, mil Jeije Widing on ära kandnud temale Eesti Vabariigi Harju Maakohtu poolt 05.mail 2008.a. mõistetud karistuse kuni Jeije Widing üleandmiseni Soome Vabariigi pädevatele ametivõimudele.
  10. Loovutamisvahistuse kulgemise algust arvestada alates Jeije Widing suhtes Eesti Vabariigi Harju Maakohtu poolt mõistetud 05.mail 2008.a. karistuse ärakandmisest.
  11. Käesoleva määruse ärakiri edastada Jeije Widing kinnipidamiskohale, Jeije Widing ´ile, tema kaitsjale ja Riigiprokuratuurile.
  12. Määruse jõustumisel saata määruse ärakiri Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Loovutamismäärusele võib KrMS § 504 alusel KrMS § 386 lg 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Loovutamismenetluse käigus kogutud materjalide läbivaatamise ja menetlusosaliste ärakuulamise järgselt kohus tuvastas: Euroopa vahistamismääruse kohaselt Jeije Widing´it kahtlustatakse Soome Vabariigis kokku seitsmes kuriteos. 1) Widingit kahtlustatakse VKOY vara kahjustamises 22.detsembris 2006.a. Helsingis, purustades korteri tualeti kraanikausi. 2) Widingit kahtlustatakse kallaletungis Piittinenile 24.märtsil 2007.a.Helsingis, andes talle mitu hoopi kööginoaga ja püüdes teda noaga pussitada. Tegu jäi katseks, sest Piittinenil õnnestus kõrvale astuda. Tegu käsitletakse raskendavail asjaoludel toimepandud teona, sest seda tehti kasutades terarelva ja seda hinnatakse ka tervikuna kui raskendavail asjaoludel toime pandud tegu. 3) Widingit kahtlustatakse selles, et
  13. oktoobril 2007.a. tõi ta Soome Vantaasse posti teel sisse narkootikumidena klassifitseeritud ravimeid, see tähendab 50 tabletti 1 mg Alprazotzolami ja 60 tabletti 7,5 mg Dormicumi. 4) Widingit kahtlustatakse kallaletungis H
  14. oktoobril 2007.a. Helsingis, lüües teda rusikaga näkku ja vastu paremat kätt. Kallaletungi tagajärjel kannatas H valu ja sai haava vasaku silma nurka. 5) Widingit kahtlustatakse erakorteris kallaletungis H 11.septembril 2007.a.Helsingis, kui ta lõi H rusikaga näkku. Kallaletungi tagajärjel kannatas H valu, tal olid mõlema silma ümber verevalumid, paistes sinakasmust ülahuul ja nahakriimustused. 6) Widingit kahtlustatakse selles, et ta varastas erakorterist H passi. 7) Widingit kahtlustatakse koos ja üksmeelel seni veel tuvastamata naisterahvaga endale või teisele isikule põhjendamatu kasusaamise eesmärgil selles, et nad kasutasid H passi ja viisid eksitusse Sampo Pankki Oyj töötajad, et nood võtaksid H kontolt 2000 eurot ja annaks selle summa Widingile nii, et tundmatu naisterahvas esitles end H , sest ta sai Widingilt passi ja võttis kontolt raha välja, pärast mida ta andis enamus rahast Widingile, kes saatis teda panka. Seadusandlus näeb ülalmärgitud kuritegude eest karistusena ette Karistusseadustiku peatükk 35, paragrahv 1- kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 1 aasta. 2) Kallaletung raskendavail asjaoludel. Karistusseadustiku peatükk 21, paragrahv 6, punkt 4kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 10 aastat. 3) Narkootikumidega seotud kuritegu. Karistusseadustiku peatükk 50, paragrahv 1- kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 2 aastat. 4)Kallaletung. Karistusseadustiku peatükk 21, paragrahv 5, punkt 1- kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 2 aastat. 5) Kallaletung. Karistusseadustiku peatükk 21, paragrahv 5, punkt 1- kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 2 aastat. 6) Vargus. Karistusseadustiku peatükk 28, paragrahv 1, punkt 1- kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 1 aasta 6 kuud. 7) Kelmus. 2 Karistusseadustiku peatükk 36, paragrahv 1, punktid 1 ja 2- kuriteo eest mõistetava vangistuse maksimaalne pikkus 2 aastat. Euroopa vahistamismääruse kohaselt on Jeije Widing´il kandmata jäänud karistuse pikkus: Kümme

(10)kuud ja 27 päeva vabaduskaotust. Käesolev määrus on kokku seotud: 14 kuriteoga. Kuritegu 1- vargus
  1. novembril 2005.a. Humppilas: vara varguse kavatsusega murdis Widing koos ühe teise isikuga sisse IOY A äriruumidesse, avades kruvikeerajaga tagaukse ja murdes lahti luku. Teine isik jäi hoonest välja, et valvata kaubikus, mida ta juhtis. Olles hoones sees, murdis Widing sisse M Oyj ruumidesse ja avas jõudu kasutades kassaaparaadi, et sealt raha võtta. Kuid ta tabati ootamatult ja ta jooksis minema tekstiilist kotiga, mille väärtus oli 43 eurot. Kott saadi rikutult tagasi. Widing ja teine isik sõitsid kaubikuga minema ja tulid kuriteopaigale pärast politsei lahkumist uuesti tagasi. Widing sisenes hoonesse ukse kaudu, mille ta oli varem avanud ja murdis sisse K(Tukkapölly juuksurisalong) ruumidesse. Widing üritas sealt raha varastada, murdis lahti kassaaparaadi ja varastas juukselaki väärtusega 4.50 eurot, mis saadi tagasi. Otsides kaupu, mida varastada, pööras ta selle paoga pahupidi. Teo täideviijad kahjustasid hoones varguse eesmärgil ka kaht teist ust. Kuritegu 2-varguse katse 18.veebruaril 2004.a. Helsingis: Widing üritas koos ja üksmeelel ühe teise isikuga murda sisse IAOY valduses olevatesse ruumidesse aadressil XXXeesmärgiga varastada sealt vallasvara. Tegu jäi katseks, sest täideviijatel ei õnnestunud ust maha murda ja võeti politsei poolt kinni. Kuritegu 3- narkootikumidega seotud kuritegu 12.oktoobril 2004.a. Helsingis: Widing omas ebaseaduslikult 42 Subutexi 8 mg tabletti. Kuritegu 4-vargus 6.novembril 2005.a. Helsingis: Widing, olles teinud katki välisukse klaasi ja alarmsüsteemi, murdis sisse I Oy poolt hallatavatesse ruumidesse aadressil XXX ja varastas pudeli vahuveini, pudeli alkoholi, kaks taskuarvutit Nokia mobiiltelefoni, mitmeid tööriistu, Fujitsu Simens sülearvuti, mobiiltelefoni akulaadija, kaks krediitkaarti ja võtmekimbu. Varastatud vara saadi tagasi. Kuritegu 5-vargus
  2. detsembril 2005.a. Helsingis: Kruvikeeraja abil avas Widing M F Oy ruumide akna aadressil XXX ja varastas sularaha pisut üle 1 800 euro, ostutšekke ja erinevaid dokumente. Varastatud vara ei ole kätte saadud. Kuritegu 6-varguse katse 18.detsembril 2005.a. Helsingis: Widing murdis katki aadressil XXX paikneva kioski alumise ukse akna kavatsusega murda kioskisse sisse ja varastada sealt vallasvara. Widingil ei õnnestunud kioskisse sisse murda ja ta võeti politsei poolt kinni. Kuritegu 7-mootrosõiduki vargus ajutise kasutamise eesmärgil 23.detsembril 2005.a. Helsingis: Widing võttis lubamatult oma kasutusse teisele isikule kuuluva kaubiku numbrimärgiga XXX. Kuritegu 8-tõsise liiklusohu põhjustamise 23.detsembril 2005.a. Helsingis: Widing ületas olulise viisil lubatud sõidukiirust, kuna ta juhtis kaubikut alal, kus lubatud sõidukiirus oli 50km/h. Ta sõitis Annankatul ( tänaval) kiirusega umbes 100 km/h, kaks korda Albertinkatul kiirusega 100km/h ja Pursimiehenkatul kiirusega 80 km/h. Kaivokatul sõitis ta üle punase tulega ja Pursimiehenkatul, Sepänkatul ja Alberinkatul vastassuunas ühesuunalisel teel, millele osutasid liiklusmärgid ning tagurdas sõiduki politseiauto numbrimärgiga XXX suunas ja põrkas vastu seda auto esiotsaga, mille tagajärjel mõlemad sõidukid said vigastada ja nooremkonstaabel sai vigastada. Widing rikkus tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel maanteeliikluse seadust ja selle aluse kehtestatud sätteid ja tegu tõi kaasa isiku tervise ja turvalisuse tõsise ohtu seadmise. Kuritegu 9-vägivaldne vastuhakk ametiisikule 23.detsembril 2005.a. Helsingis: Widing, juhtides kaubikut numbrimärgiga XXX ja märgates, et politsei kavatses teda peatada, tagurdas kaubikut ja põrkas tahtlikult kokku politseiauto numbrimärgiga XXX esiosaga, takistades nii autos olevatel politseinikel täita oma ametikohustust. Widingi teo tagajärjel sai nooremkonstaabel vigastada. Kuritegu 10-sõiduki loata kasutamine 23.detsembril 2005.a. Helsingis: Widing kasutas sõidukit avalikel teedel, kuigi ta ei omanud luba selle kategooria sõiduki kasutamiseks. 3 Kuritegu 11-juhtimine raskes joobes 23.detsembril 2005.a. Helsingis: Widing kasutas kaubikut pärast alkoholi tarvitamist, nii et tema alkoholitase veres pärast juhtimist oli 1,47 promilli, lisaks sisaldas tema veri ka alpratsolaami, mida klassifitseeritakse narkootikumiks, sellistes tingimustes, et tema kuritegu tõi kaasa teise isiku turvalisuse ohtu seadmise. Kuritegu 12-juhtimine raskes joobes 2.veebruaril 2006.a. Helsingis: Widing kasutas sõiduautot pärast alkoholi tarvitamist, ei et tema poolt välja hingatud õhu sisaldus 0,83 milligrammi alkoholi 1 liitri õhu kohta, sellistes tingimustes, et tema kuritegu tõi kaasa teise isiku turvalisuse ohtu seadmise. Kuritegu 13-sõiduki loata kasutamine 2.veebruaril 2006.a. Helsingis: Widing kasutas sõiduautot avalikel teedel, kuigi ta ei omanud õigust selle kategooria sõiduki juhtimiseks. Kuritegu 14-varguse katse 25.aprillil 2006.a. Helsingis: Widing, olles murdnud lahti ukse klaasi, sisenes elamuühistule K Oy kuuluvasse hoonesse aadressil Teollisuusneuvoksenkatu 6, Helsingi ja tungis sisse T Oy ruumidesse kavatsusega varastada sealt vallasvara. Tegu jäi katseks, sest Widig ei leidnud esemeid, mida ta tahtis varastada, ja võeti politseipatrulli poolt kinni. Kuriteo ( kuritegude) olemus ja õiguslik kvalifikatsioon ning kohaldatav õigusnorm/seadus: Kuriteod 1,4 ja 5, karistusseadustiku peatükk 28, paragrahv 1 Kuriteod 2,6 ja 14, karistusseadustiku peatükk 28, paragrahv 1, lõige 2 Kuritegu 3, karistusseadustiku peatükk 50, paragrahv 1 Kuritegu 7, karistusseadustiku peatükk 28, paragrahv 9a Kuritegu 9,karitusseadustiku peatükk 16,paragrahv 1 Kuriteod 10 ja 13, karistusseadustiku peatükk 23, paragrahv 10 Kuriteod 11ja 12, karistusseadustiku peatükk 23, paragrahv 4 Jeije Widing andis 19.05.2008.a. nõusoleku tema loovutamiseks Soome Vabariigi ametivõimudele. Jeije Widing seletas, et ta on nõus tema loovutamisega Soome Vabariigi ametivõimudele menetluse jätkamiseks ja karistuse kandmiseks. Teab, et tema suhtes on tehtud kohtuotsus Soome Vabariigis tema süüdimõistmises. Prokurör asus seisukohale, et Jeije Widing´i suhtes on välja antud Euroopa Vahistamismäärused ning Soome Vabariik taotleb Jeije Widing´i kinnipidamist ja vahistamist seoses Euroopa vahistamismääruse edastamisega ja loovutamisega karistuse kandmise eesmärgil ja kriminaalmenetluse jätkamiseks. Loovutamist taotletakse seoses Jeije Widing´i süüdi mõistmisega Soome Vabariigis ning teda on kuritegude toimepanemise eest karistatud vangistusega 10 kuud ja 27 päeva. Kuriteos 8,10, 13 ei ole karistatavad Eesti Vabariigis, kuid kuna tegemist on süüdimõistava kohtuotsusega ja arvestades asjaolu, et enamus on karistatavad vangistusega üle 1 aasta, siis ei muuda see Soome Vabariigis tehtud kohtuotsust ja seega tuleb loovutamisega nõustuda. KrMS § 491 on isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks lubatud, kui kandmata on vähemalt neli kuud vangistust, seega on ka siis kõik loovutamise tingimused täidetud. Ka taotletakse Jeije Widing´i loovutamist seoses kuritegude toimepanemisega Soome Vabariigis mis on seotud 7 kuriteoga. Punkt 1 märgitud nimetatud kahtlustus, s.t. kuritegu eeldab Eesti Vabariigis olulise kahju olemasolu, seega oluline kahju on 30 000 krooni. Kuigi KarS § 218 kohaselt on tegemist kuriteoga kui kahju ületab 1 000 krooni, siis Euroopa Vahistamismääruses ei ole kahju märgitud . Kuna olulist kahju ei ületata ei ole tegemist Eesti Vabariigis kuriteoga, siis p.1 toodud kuriteos ei ole loovutamine lubatud. Ei ole takistusi Jeije Widing´i loovutamiseks p.2, 3, 4, 5, 7 kuna antud kuriteod karistatavad Eesti Vabariigis nii nende toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal. P. 6 näeb ette Eesti Vabariigis karistusena ette rahalise karistuse, siis ei ole täidetud loovutamise üldtingimused, siis ei ole selles punktis loovutamine lubatud. Nii Soome Vabariigi kui ka Eesti Vabariigi karistusseadustikud näevad Jeije Widing inkrimineeritava teo toimepanemise eest karistusena ette üle 1 aasta vangistust. Seega ei ole takistusi Jeije Widing loovutamiseks p. 2, 3, 4, 5,
  3. Kaitsja nõustus prokuröri poolt tooduga. Kohus, kuulanud ära Jeije Widing´i selgitused, prokuröri ja kaitsja arvamuse ning kogutud kirjalikud tõendid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Jeije Widing´i suhtes on välja antud 4 vahistamismäärus. Soome Vabariigis on Jeije Widing süüdi mõistetud ja kandmata jäänud karistuse pikkus: 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Seega on KrMS § 491 lg.3 sätestatud tingimused täidetud ning Jeije Widing´i loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks lubatud. Jeije Widing´i suhtes on välja antud vahistamismäärus. Soome Vabariigi kriminaalseadus näeb ülalmärgitud kuritegude eest ette maksimumkaristusena vangistuse kuni 10 aastat. Ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku järgi on samalaadsete tegude toimepanemise eest ette nähtud vangistus üle 1 aasta. Kohtul ei ole informatsiooni selle kohta, et Jeije Widing´i suhtes oleks Eesti Vabariigis pooleli kriminaalmenetlust. Jeije Widing on ise nõustunud loovutamisega, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Seega puuduvad KrMS §-s 492 lg 1 ja 2 loetletud isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud. KrMS §-st 491 lg 1 ja 2 sätestatud loovutamise üldtingimused on täidetud. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärused, milliste õigsuses kohtul kahtlemiseks alus puudub. Seetõttu kohus, juhindudes KrMS §-dest 498 lg 1 p 1; 502; 503 lg 1 p 1, lg 4, 6; 504 lg 1, 2, asub seisukohale, et Jeije Widing´i nõusolekut arvestades ja karistuse kandmise tagamiseks tuleb Jeije Widing suhtes välja antud Euroopa vahistamismäärus rahuldada ja nõustuda Jeije Widing loovutamisega Soome Vabariigile karistuse kandmise eesmärgil toodud kuritegudes. Teise Euroopa vahistamismääruse, s.o. kriminaalmenetluse jätkamiseks Jeije Widing suhtes välja antud Euroopa vahistamismäärus rahuldada osaliselt ja nõustuda Jeije Widing loovutamisega Soome Vabariigile kriminaalmenetluse jätkamiseks p.2, 3, 4, 5, 7 toodud kuritegudes. Jeije Widing inkrimineeritavate tegude p. 2, 3, 4, 5, 7 osas toimepanemise eest on karistusena ette nähtud üle 1 aasta vangistust. Seega ei ole takistusi Jeije Widing loovutamiseks p.2, 3, 4, 5, 7, kuna antud kuriteod on karistatavad Eesti Vabariigis nii nende toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal. Kuna loovutamise üldtingimused ei ole täidetud p. 6, siis ei ole loovutamine lubatud ja ka p.1 toodud kuriteos tuleb loovutamisest keelduda, kuna Eesti Vabariigis ei ole tegemist kuriteoga. Euroopa vahistamismäärust ei saa rahuldada p.1, 6 ja loovutamisest tuleb keelduda p.1, 6 osas. Vältimaks Eesti Vabariigis Jeije Widing suhtes mõistetud karistuse kandmise takistamist asub kohus seisukohale, et Jeije Widing suhtes tuleb loovutamisvahistust kohaldada hetkest, mil Jeije Widing on Harju Maakohtu poolt 05.mai 2008.a. otsusega mõistetud isiku vabadust piirava karistuse ära kandnud. Orvi Tali Eeluurimiskohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.