lg 4 alusel määrata Valdeko Põldmaale 1 aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Valdeko Põldmaad katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;
lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel määrata Valdeko Põldmaale katseajaks järgmised kohustused: 1
järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-07-7890 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 10 päeva vangistuse võrra, mõistes V. Põldmaale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 10 päeva vangistust.
Põldmaalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Kohtuotsus jõustus 30.10.
lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast ära kandnud alates 13.05.
alusel 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 17.05.2005. aastal Jõgeva Maakohtu poolt
alusel 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase ja 6 kuu pikkuse katseajaga; 20.06.2007. aastal Jõgeva Maakohtu poolt
alusel 10 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tunni ulatuses. Väärteokorras on V. Põldmaad varem karistatud kahel korral. Kriminaalhooldaja ei nõustu V. Põldmaa ennetähtaegse vabastamisega. Kui aga kohus peaks otsustama V. Põldmaa vabastada ennetähtaegselt, siis teeb kriminaalhooldaja ettepaneku uue süüteo ärahoidmiseks määrata V. Põldmaale lisatingimusteks mitte tarvitada katseajal alkoholi ega narkootikume, läbida alkoholismivastane ravi pärast vanglast vabanemist, mitte viibida kohtu määratud paikades ega mitte suhelda kohtu määratud isikutega ja otsida endale töökoht kohtu määratud ajaks. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Põldmaa seletas kohtus, et kuritegude põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Ta on sellest aru saanud ja soovib oma käitumist muuta, vabanemisel teha kohe 2 alkoholivastane süst. Ta on nõus pöörduma alkoholi probleemiga psühhiaatri juurde ja läbima vajaliku ravi. Prokurör on seisukohal, et V. Põldmaad ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kuna teda on samaliigiliste rikkumiste – mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud viiel korral. Ta ei ole tegelenud alkoholiprobleemiga, on oht, et ta jätkab samasuguste kuritegude toimepanemist. Kohtuniku seisukoht V. Põldmaa mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on V. Põldmaa temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Seega on olemas
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Põldmaad on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, kusjuures kõik toimepandud kuriteod on seotud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. V. Põldmaa käitumine vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas on olnud hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Samas on V. Põldmaa varem kandnud reaalset vabadusekaotust 3 kuud (Jõgeva Maakohtu 19.12.
§-le 76 lg 4 alusel allutada V. Põldmaa 1 aasta pikkusele käitumiskontrollile, mis omakorda annab võimaluse teostada V. Põldmaa käitumise ja selle seadusele vastavuse üle kontrolli pikema aja jooksul kui karistusaja lõpuni. 3 Kuna kõik V. Põldmaa õigusrikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et V. Põldmaale tuleks lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele
lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kindlustamaks, et V. Põldmaal oleks võimeline täitma alkoholi mittetarvitamise kohustust, tuleks viimasel läbida alkoholivastane ravi, milleks ta on nõusoleku andnud, samuti osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalsetes programmides. V. Põldmaa paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda
lg 2 p 4 alusel end Tööturuametis töötuna arvele võtma 2 nädala jooksul alates vabanemisest. V. Põldmaa ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt
§-le 76 lg 4 tuleb V. Põldmaa katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb
Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.