Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08 novembri 2007 üldmenetluse otsus. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksandr Minin ja kaitsja Anatoli Jaroslavski Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Vester Süüdistatav Aleksandr Minin, ik: 35903220277, varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, vahi all alates 14.12.2004 Kaitsja Vandedvokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 08 novembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-229 Aleksandr Minini süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU: 1. Aleksandr Mininile esitati süüdistus
kella 21.30 ajal pani Harjumaal Vana-Tartu mnt.9 juures Ülemiste järve piirkonnas asuva maja ees toime N.K tapmise, tulistades viimast Tokarevi süsteemi püstolist kal 7,62mm kehatüve paremasse poolde, tekitades N.K-le läbistava kuulihaava ning pärast seda tulistas N.K teistkordselt samast püstolist pähe vasakusse kiiru-kukla piirkonda, tekitades N.K-le aju-kolju läbistava laskevigastuse kuuliga, mille tagajärjel N.K suri sündmuskohal. 2.
kella 21.30 ajal Harjumaal Vana-Tartu mnt.9 juures Ülemiste järve piirkonnas asuva maja juures võttis pärast N.K tapmist viimaselt ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt: meeste randmekoti väärtusega 600.-krooni, kuldketi Bismark väärtusega 8000.-krooni, raha summas 2000.-krooni; USA dollarid ja eurosid väärtuses 3000.-krooni, kokku vara kogusummas 11 600.-krooni. 3.
lg 1 järgi esitati süüdistus selles, et ta omamata tulirelva ja tulirelva laskemoona osas Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud relvasoetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks või Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, mis annab füüsilisele isikule õiguse relvaloale kantud muuhulgas relva ja selle laskemoona käitlemiseks, ebaseaduslikult omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikutelt Tokarevi süsteemi püstoli kal 7,62mm koos 3 padruniga kal 7,62x25, mida hoidis ja kandis endaga kaasas ning kasutas 04.11.2004 a. N.K tapmise toimepanemisel. 4.
karistatud LS § 7419 järgi rahatrahviga 9000.-krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, taas 27.09.2004.a. kella 07.18 ajal juhtis Harjumaal Maardus Kroodi teel mootorsõidukit Seat Toledo reg.nr.XXXXXX, olles joobeseisundis. MAAKOHTU OTSUS:
järgi ja karistas 10 aastase vangistusega,
lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega,
lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega,
2
kohaselt mõistis Aleksandr Minin’ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 12 aastase vangistuse.
lg 1 kohaselt arvestas eelvangistuse karistusaja hulka ja karistuse alguseks luges 14.12.2004.a. APELLATSIOONID: 7. Kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist A.Minini süüdimõistmises
, § 199 lg 1 ja § 418 lg 1 osas ja uue otsusega nimetatud süüdistustes A.Minini õigeksmõistmist.
Motiveerib taotlust sellega, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega sellest, et süüdistatava ütlused on ümber lükatud teiste asjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kuna sündmuskohal viibisid vaid kolm isikut, kellest üks on surnud vägivaldset surma, ei saa välistada ülekuulatud V.K süüd N.K tapmises. V.K ütlused on tingitud soovist vältida vastutust tapmise eest. Kaitsja leiab, et pärast ütluste andmist suitsiidi tegemine näitab, et V.K oligi tapmise toimepanija ja kinnitab kaudselt süüdistatava ütlusi. V.K poolt antud lühikeste ja ebakonkreetsete ütluste alusel puudus kohtul andmestiks selleks, et tema ja süüdistatava ütlusi kõrvutada ja teha järeldusi V.K ütluste usaldusväärsuse kohta. Süüdistatava ütluste kõrvutamine skeemiga ja sellest järelduste tegemine on kaitseõiguse jäme rikkumine. Kohus võttis nimetatud tõendi juurde kohtuistungil, süüdistatav ei olnud nimetatud tõendiga seoses üle kuulatud ega andnud seoses sellega selgitusi. Nimetatud dokumendi uurimine vajab spetsialisti eriteadmisi. Eeltoodud asjaolu annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja asja uuesti arutamisele saatmiseks. Asja materjalides puuduvad andmed, et oleks leitud relv millega on toime pandud N.K tapmine. Seega puudus kohtul alus A.Minin süüdi tunnistada
Põhjendamata on A.Minini süüdimõistmine
Tunnistaja K ütlused süüdistatava poolt antud ütlusi sellest, et nägi asju alles oma kodus, ümber ei lükka. Kaitsja leiab, et selles osas tuleks kaaluda A.Minini käitumise kvalifitseerimist
8. Süüdistatava enda apellatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist tema süüdimõistmises
§ 199 lg 1, § 418 lg 1 järgi ja uue otsusega nimetatud süüdistustes tema õigeksmõistmist.
järgi süüdimõistmist ja karistamist ei vaidlustata.
süüdistuse kohta märgib, et peale relvaloa kehtivuse lõppu pole tal relva ega laskemoona olnud. Teenistusrelva tagastas politseisse, kus vormistati ostu-müügileping politsei poolse ostjaga ja temale hüvitati relva eest tasutu. Teab, et relv oli V.Kl, kes talle ka relva näitas. Seda fakti saab kinnitada G.G, kes samuti V.K käes relva nägi.
süüdistuse kohta märgib, et tema pole N.K tapnud, kohtu poolt toimiku materjalide hulka kõneeristuse skeemi võtmisega oli nõus, kuid leiab, et kohus selle tõendi arvestamisel rikkus tema õigusi. Toob ära kohtuotsuse järeldused ja väidab, et pole andnud ütlusi sellest, et kohtumine toimus Sikupilli keskuse juures kuhu ta jättis oma sõiduauto. V.Kga viibis õppesõiduplatsil ja V.K helistas talle autos, et kontrollida kas maha kukkunud telefon ikka töötab. Asjas puuduvad dispetšeri tunnistus, kes töötas sõiduplatsil. Ka kõik järgmised V.K telefonilt tema telefonile tehtud kõned olid vaid telefoni töötamise kontrollimiseks. Annab endapoolse ülevaate sellest kus ta päeval ja õhtul viibis, kusjuures märgib, et K ütlused tema asukoha kohta on väärad ja vastuolus teiste tõenditega. Osade tunnistajate ütlused ei ole veenvad. 3 K ütlused tema viibimisest konflikti juures sõiduautos on ümber lükatud apellandi arvates sellega, et tagumise ja esimese istme, kus istus N.K, vahe on väga väike, igasugust tegevust eesistuja suhtes takistab peatugi, tema istus aga just tagumisel istmel. Enesetapu fakt annab teha järelduse, et V.K tappis N.K kuna ta ei ole andnud ütlusi 04.11.2004 õhtul tegevusest mis annaks alust karistada teda kriminaalkorras. Tapmine oli aga katoliiklasest Kle suur patt. Istudes sõiduauto tagumisel pingil nägi N.K „ kadumist“ autost, kuid kuna väljas oli pime siis edasist N.K ja K käitumist ei näinud. Leiab, et tema süüdimõistmisel
järgi on kohus jätnud motiivid esitamata, millega oluliselt rikkus menetlusnorme, samas toob ära kohtuotsuse põhistuse ja järeldused. Väidab, et kohtu järeldus sellest, et ta oli N.K ärist huvitatud ei vasta tõele. Tunnistajad on andnud ütlusi L.K mõjutusel. Tema elukaaslase L.K oma firmast koheselt vallandas. L.K võib olla huvitatud tema süüdi tunnistamisest kuna jääb muidu suurest kahjusummast ilma. Temal N.K tapmiseks põhjused puudusid ja ta ei ole tapmist toime pannud, seega on tema süüdimõistmine alusetu.
lg 1 järgi süüdimõistmise osas märgib apellant et tema ei ole N.K vara vargust toime pannud. Tagasi tulles oma autosse torkas K talle midagi taskusse ja käskis selle hiljem ära visata. Ta ei pööranud sellele suurt tähelepanu kuna oli juhtunu pärast šokiseisundis. Ta unustas selle ja avastas taskust meeste randmekoti alles Maardus kui hakkas suitsu otsima. Oma mitteadekvaatse oleku tõttu otsustas vabaneda nii oma riietest kui ka kotist. Jõudes koju pani ta N.K randmekoti ja oma riided ühte kotti ja palus K-l see visata prügikonteinerisse. Randmekoti sisu ei olnud talle teada, ta ei avanud seda. Valuutat ja kuldketti ta K-le ei andnud kuna see oli antud kokkuostu
4 Kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud menetlusõiguse rikkumised ei ole tuvastatavad ning apellantide vastavasisulised väited on alusetud. Nii on A.Minin ise apellatsioonis vastu vaieldes kohtuotsuse järeldustele, esitanud kohtu põhistused, ära toonud kohtuistungil vahetult uuritud tõendite sisu, millised on kohtuotsuses kajastatud. Seega on apellatsiooni väide, et kohus ei ole süüdimõistvat kohtuotsust motiveerinud, vastuolus apellatsiooni enda sisuga. Asjaolu, et süüdistatav ei nõustu kohtu põhistuste ja järeldustega ei anna alust tuvastada, et kohus ei ole oma järeldusi põhjendanud ning et otsus on motiveerimata. Apellandid on leidnud, et kaitseõigust rikkuvalt on kohus tõendina käsitanud mobiiltelefoniside tugijaamade skeemi, millise tõendi võttis kohus kriminaalasja juurde alles kohtuistungil ning selle kohta süüdistatavale küsimusi ei esitatud. Kohtukolleegium ei nõustu selliste apellantide väitega. Vastavalt kohtuotsusele on kohus kajastanud kohtuistungil vahetult uuritud tõendid ja muuhulgas / otsuse 10 lk/ on seadusliku tõendina ära toodud jälitusprotokolli, mis kajastab kõneeristusi ja asub II kd. t.lk. 87-89. Kohus on oma põhjendustes teiste hulgas ka nimetatud jälitusprotokollile toetuvalt andnud oma hinnangu süüdistatava ja V.K poolt antud ütluste usaldusväärsusele. Nimetatud jälitusprotokoll oli kriminaalasja juurde kogutud kohtueelse uurimise käigus ning on edastatud kaitsjale vastavalt seaduses ettenähtule / II kd. t.lk. 277/. Seega oli nii kaitsjal kui ka tema kaudu süüdistataval nimetatud tõendi olemasolu teada, neil oli võimalik esitada omapoolsed tõendid ning süüdistataval oli kohtuliku uurimisel ristküsitluse käigus võimalik nimetatud tõendi kohta ütlusi anda. Vastavalt
Fakte, mis annaksid aluse seada nimetatud tõendi seaduslikkust kahtluse alla apellatsioonides ei ole esitatud. Asjaolu, et kohus on otsuse põhistuses kajastanud jälitusprotokollis märgitud tugijaama mõjupiirkonda, ei anna alust tuvastada et kohus oleks oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohus ei ole prokuröri poolt esitatud skeemi eraldi süüstava tõendina käsitanud ning isikute asukoha kindlakstegemisel on lähtunud jälitusprotokollis tuvastamist leidnud tugijaamade asukohast. Veel on apellandid leidnud, et süüdistatava kaitseõigust on rikutud seoses tunnistaja G.G kohtuistungile toimetamata jätmisega. Kohtukolleegium leiab, et selline apellantide etteheide ei ole antud juhul asjakohane. Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt on menetlusosaliste poolt korduvalt taotlenud teiste hulgas täiendava tunnistaja G.G kutsumist kohtuistungile/ III kd. t.lk. 98,113, 130/. Kohus on tunnistajat kohtuistungile ka kutsunud. Samuti on kohus korduvalt teinud järelpärimisi tunnistaja asukoha kindlakstegemiseks Piirivalveametile/ III kd. t.lk. 114-118, 156-157, 209210/, maakohtu kinnistusosakonda/ III kd. t.lk. 147-151/. Kohus on kirjalikult pöördunud Põhja Politseiprefektuuri poole, kaasamaks neid G.G-le kohtukutse kätteandmisele / III kd. t.lk. 154/. Politsei on aga teatanud, et kohtu poolt nimetatud aadressidel G.G ei ela, tema asukohta ei ole võimalik olnud välja selgitada/ t.lk. 155, 169, 213/. Kohtuistungil on prokurör taotlenud KrMS § 291 p 4 alusel G.G poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütluste avaldamist ja kaitsja ega süüdistatav ei vaielnud avaldamisele vastu ja kohus ongi tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi kohtuistungil vahetult uurinud / III kd. t.lk. 225/ning on neid ka kohtuotsuses seaduslikult kajastanud. Seega kohus on võtnud tarvitusele kõik abinõud, et oleks võimalik tunnistaja ristküsitlemine kohtuistungil. Maakohtu poolt kontrollimata andmeid, mis teavitaksid kohut tunnistaja asukohast süüdistatav ega kaitsja ei avaldanud ega teinud seda ka apellatsioonikohtu istungil. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul oli taotlus G.G poolt varem antud ütluste avaldamise kohta rahuldatud kooskõlas seadusega. Apellatsioonis viidatu kohta, et tunnistaja teab V.Kl 5 relva olemaolust, on tunnistajat kohtueelsel uurimisel küsitletud ja ta on andnud ütlusi, et pole V.K käes tulirelva näinud. Eeltoodu alusel kohtukolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusnorme ja puudub alus apellatsioonis toodud motiividel kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. 12. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud süüdistustes A.Minini õigeksmõistmise taotlus rahuldamisele ei kuulu. KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel. Antud juhul on maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel toetunud kõikidele kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditele. Kohus on seaduslikult, kõrvutades tõendeid, andnud nende usaldusväärusele oma hinnangu. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ning otsusest on arusaadav süüdistatavale tehtud konkreetne karistusõiguslik etteheide. Kohus ei ole kriminaalasja lahendamisel toetunud ainult apellantide poolt vaidlustatud V.K kohtueelsel uurimisel antud ütlustele või jälitustoimingu protokollile, vaid on tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kindlakstegemisel tuginenud kõikidele tõendite kogumis, sealhulgas nii kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud kirjalikele tõenditele kui ka kohtuistungil tunnistajate poolt antud ütlustele. V.K oli kohtuliku uurimise toimumise ajaks surnud. Tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohtuistungil vahetult uurimise seaduslikkust ei ole kaitsja ega süüdistatav kahtluse alla seadnud. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas on prokurör tema ristküsitluse käigus taotlenud konkreetsete A.Minini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist kuna need erinesid kohtuliku uurimise käigus antutest. Seega on tema kohtulikul uurimisel antud ütluste õigsus seatud kahtluse alla. Maakohus on tulnud järeldusele, et süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed ning on, läbi N.K tapmisele eelnenud ja järgnenud sündmuste, tuvastanud just süüdistataval motiivi N.K tapmiseks ja kummutanud ka süüdistatava poolt esitatud versiooni juhtunust. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-16-04 märkinud, et süüdistatava käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire ei saa süüdistust sisustada, kuid süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib ka kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. 6 Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata juba maakohtu poolt esitatud tõendite analüüsi, peab vaid vajalikuks osutada, et maakohtu järeldust A.Minini poolt antud ütluste ebausaldusväärsuse ja ka elulise ebausutavuse kohta ei sea kahtluse alla ka süüdistatava apellatsioonis esitatud oletuslikud väited. Nagu näiteks väide, et V.K võis tappa N.K seetõttu et viimane tuli autosse poriste jalgadega. A.Minini poolt apellatsioonis kajastatu ei ole kooskõlas ka tema poolt kohtuistungil antud ütlustega. Nii on süüdistatav apellatsioonis väitnud, et ta ei näinud mis väljas V.K ja N.K vahel toimus kuna tema istus sõiduauto tagaistmel ja salongis põles tuli/ apellatsiooni 6 lehe pöördel/. Maakohtu istungil on ta andnud ütlusi, et kui N.K autost „ kadus“ kuulis kohe laske ja nägi N.K auto kõrval lamamas. Ta kontrollis N.K pulssi, astus K poole ja viimane tulistas/ III kd. t.lk. 95/.
lg 1 süüdistuses osas on apellant väitnud, et kui V.K tuli auto juurde pistis talle midagi taskusse, ta ei pööranud sellele tähelepanu kuna oli šokiseisundis juhtunu pärast. Šokiseisundist tulenevalt, võttis kodus seljast kõik riided ja andis koos taskust leitud randmekotiga K-le, kusjuures ei näinud mis selles oli. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta randmekoti vahel kullast ketti/ III kd. t.lk. 95/. Maakohus on põhistatult A.Minini versiooni sellest, kuidas N.K-le kuuluv randmekott koos asjadega tema kätte sattus, kui ebausutava kummutanud ning kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. A.Minini poolt apellatsioonis esitatud väide sellest, et K ütlused on valed kuna ta viis kuldketi kokkuostu juba järgmisel päeval, tema kohtus aga K-ga alles järgmisel õhtul ei ole sellised argumendid mis annaksid aluse tuvastada tunnistaja poolt ebaõigete ütluste andmist. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on tuvastatav, et K viis kullast keti pandimajja 05.11.2004 aastal. Fakti, et ta tegi seda just keskpäeval, nagu märgib apellant, esitatud tõenditest ei nähtu/ II kd. t.lk. 50, 56/.
lg 1 osas ei ole vaidlustatud kohtu poolt ekspertiisiaktides antud arvamuste alusel tuvastatut, et N.K surma põhjuseks oli aju-koljut läbistav kuuli- laskevigastus. Veel esines elupuhune kehatüve läbistav kuuli- laskevigastus. Samuti on vaidlustamata eksperdi arvamuse alusel tuvastatu, et N.K surnukehalt leitud kuul on tulistatud Tokarevi süsteemi püstolist kal. 7,62/ I kd. t.lk. 89, 50-51, III kd. t.lk. 184-186/. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolu, et A.Minini poolt N.K tapmiseks kasutatud tulirelva ei leitud, ei lükka ümber ülalnimetatud tõenditega tuvastatut ega ka fakti, et A.Mininil puudus nii relva soetamisluba kui ka relvaluba, mis on kehtestatud RS § 32 lg 1 ja § 34 lg 2. A.Minin on vaidlustanud temalt menetluskuludena ekspertiiside läbiviimisega seonduvate kulutuste väljamõistmist. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on ka selles osas seaduslik. KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 3 on menetluskuludeks ka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. KrMS § 105 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtuvalt menetleja määruse alusel ja kohtul puudub õigus keelduda ekspertiisi määramisest, kui seda taotletakse ja asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Ekspertiiside läbiviimise vajadus on kohtu poolt koostatud määrusest tuvastatav/ III kd. t.lk. 177-178/. 7 Karistust ei ole apellatsioonides eraldi vaidlustatud. Pole esitatud argumente maakohtu poolt mõistetud karistuse ebaseaduslikkuse osas. Mõistetud üksikkaristuste ja liitkaristuse mõistmisel ei ole ringkonnakohus tuvastanud maakohtu poolset materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks raskendanud süüdistatava olukorda. Ringkonnakohus ei tuvastanud seaduses ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid ega ka muid fakte, mis annaksid seadusliku aluse mõistetud karistuse muutmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg l p 1 § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08 novembri 2007 kohtuotsuse A.Minini süüdistusasjas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA JÜRI PAAP 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.