Kriminaalasi nr 1-08-3236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3236 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretä

§ 199lg 2 p 5, 7 järgi ja karistatud 6 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 17.02.2006.a otsusega mõistetud karistusega, s.o 4 aastat 8 kuud vangistust algusega 15.11.2005.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2005.a ja lõpeb 15.07.2010.a.

§ 76lg 2 p 2 järgi kannab kinnipeetav 2/3 karistusajast 25.

detsembriks 2008.a,

§ 76lg 2 p 1 kandis 1

§ 200lg 2 p 7, 8 ja § 263 p 1 järgi 4 aastat 8 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja toetab Karli Peelbaumi vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ettekande kohaselt on kinnipeetava perekond andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning tema elukoht vastab koduseadme paigaldamise tingimusetele. Prokurör ei toetanud Karli Peelbaumi ennetähtaegset vabastamist, kune enda käitumisega vanglas ei ole süüdimõistetu näidanud paranemise märke. Karli Peelbaum ise leidis, et ta tuleks vabastada enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega oleks tagatud tema üle vajalik kontroll. Ta kinnitas, et on vanglas toime pannud mitmeid rikkumisi, kuid need on olnud kerget laadi ja seotud kohanemisraskustega uues vanglas. Kaitsja toetas ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul on süüdimõistetu kuritegelik käitumine olnud seotud tema noorusega. Nüüd on ta saanud vanemaks ja ümber hinnanud ka enda käitumise, mistõttu tuleks Karli Peelbaumile anda võimalus ja ta vabastada enne karistuse tähtaja lõppu. Vabaduses saaks ta asuda tööle ja vanemad, kellega on säilinud hea side, toetaks süüdimõistetut igati.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Karli Peelbaum on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on karistatud erinevate, s.h I astme kuriteo toimepanemise eest. Mõistetud, nelja aasta kaheksa kuu pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades süüdimõistetu poolt

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Karli Peelbaumi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Peale selle nähtus kinnipeetava isiklikust toimikust ja süüdimõistetu enda selgitustest kohtus, et tema suhtes on vangistuse ajal kohaldatud korduvalt distsiplinaarkaristusi. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on 2