Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Mihhail Oleinikov on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta 26. juunil 2004 a. XXXmaja kõrval lõi tüli käigus NA 2 korda noaga kaela piirkonda, mille tagajärjel kan-natanu suri kohapeal. Seega Mihhail Oleinikov pani toime teise inimese tapmise s.o.
Süüdistatav Mihhail Oleinikov tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi. Kaitsja leiab, et esitatud süüdistus Oleinikovi suhtes on põhjendatud. Süüdistatav Mihhail Oleinikov annab ütlusi, et 26.aprillil 2004 a. päeval ta käis kauplustes ja õhtul ühe noormehega jõi õlut. Mingil ajal ta helistas NK ning kutsus külla. Viima-se saabumisel ta läks K tema poole, kell võis olla 12 paiku öösel. K ta al-koholi ei tarvitanud, vaid ajas lihtsalt juttu. Varsti nägi õues NA kivikesi vastu akent loopimas ja läks õue. A tahtis temaga rääkida, kuid ta ütles, et ei soovi midagi rääkida ega taha näha peale seda sünnipäeva kingitust, mida A talle tegi. N kutsus tema sün-nipäevale kaks noormeest, kes andsid talle peksa selle eest, et ta olevat kannatanule liiga teinud. Pärast tema peksmist noormehed koos N lahkusid. Teda süüdistati selles, et ta olevat 07.juunil N vägistanud. Ta tundis Nt kaks aastat. Sel õhtul N hakkas teda kõigepealt solvama ja alandama. Solvas teda sellega, et ta on haige ja ei saa liikuda nagu teised. See solva-mine oli ainult 26 juuni õhtul, mil oli koos N. Algul üritas Nt rahustada ja pärast tahtis käega lüüa, kuid juhuslikult käes oli nuga. Noa ostis sel päeval kioskist ja nuga oli taskus. Ta ei oska seletada, mis asjaoludel nuga sattus kätte ja sellega oli löönud Nle kaela piirkonda. Ta ehmus sellest ja teist korda lõi juhuslikult. Ta ei kavatsenud kannatanut tappa. Ta ei mäleta, kas kannatanu palus teda mitte tappa. Sellest löögist ta oli šokis ja läks koju. Siis tuli tagasi ja vist kaela piirkonnas oleva noa tõmbas välja ja viskas eemale. Ta nägi kannatanul verd ja tema käed olid ka verised. Läks uuesti koju ja viie minuti pärast tuli politsei. Ta leiab, et selles teos tal ei olnud absoluutselt õigust, kahetseb juhtunut ja on juhtunus süüdi. Ta ei suuda ilma karkudeta liikuda. Kannatanu Z A annab ütlusi, et tema tütre N ja Mihhail Oleinikovi vahelised suhted olid ükskõiksed. Sel õhtul tütar läks kella 5 ajal jalutama ja tavaliselt tuli alati kella 12-ks öösel koju. Juhul kui jääb koju tulekuga hiljemaks, helistab ette, kuid sel korral ta ei helistanud. Ta helistas tütre tuttavale Jevgenile, kuid viimane ütles, et tütar lahkus juba. Ta ootas tütart, kuid ei tulnud. Mingil kellaajal oli uksekell ja ta arvas, et tütar tuleb, kuid ukse taga olid politseinikud. Ta aimas, et midagi on juhtunud. Politseinikud ütlesid, et juhtum toimus XXX maja juures. Tütar rääkis väga vähe oma asjadest. Tunnistaja NK annab ütlusi, et ta tutvus süüdistatavaga 2004 a., mil viibis psühhi-aatrihaiglas ravil. Sel ajal oli haiglas ravil ka Oleinikov. Pärast jaanipäeva ta oli kodus ja Mihhail helistas talle ja kutsus enda juurde. Ta jalutas koeraga Oleinikovi juurde ja kohtusid Lõime täna-val. Mihhail jõi pudelist viina ja oli ärritatud. Kohtumisel Oleinikov ei rääkinud midagi. Kella 23 ajal ta hakkas ära minema ja Oleinikovi juurde tuli viimase tüdruk ning läksid Stroomi ranna poole. Mõne hetke pärast ta kuulis tüdruku karjeid, kuna oli pime, siis ta ei näinud midagi. Kuu-lis tüdruku ütlemist, et ära nuga välja võta. Varsti sõitis kohale kiirabi ja politsei ning nägi tüdru-kut maas lamamas ja vereloik oli ümber. Ta oli šokis. Temaga rääkis politseinik ja rääkis mida kuulis. Tunnistaja JM annab ütlusi, et ta on tuttav nii süüdistatava ja oli tuttav ka kannata-nuga. Tundis neid 6-7 aastat. Alates 1990 a-st ta süüdistatavaga enam ei suhelnud, sest viimasel olid sõbrad, kellega ta ei suhelnud. Kannatanuga tal olid head suhted. Teadis, et nad olid omava-hel lahku läinud, sest Oleinikovil oli juba teine tüdruk. Sel õhtul N oli tema kodus, vaadati koos televiisorit ja kella 23 ajal lahkus. Hiljem, samal ööl helistas talle N ema ja ta imestas, et N polnud veel kodus, samuti N ema käest kuulis ka N juhtunust. Tunnistaja JF annab ütlusi, et süüdistatav elab temaga ühes majas ja kannatanut on varem näinud. Ta oli sel õhtul ema juures külas. Koos õega heitis öösel magama ja kella kolm-veerand ühe ajal öösel kuulis karjeid. Karjed ja lärm kostusid korteri akna all. Ta kuulis, et tüd-ruk palus andestust süüdistatava ees, kuid noormees karjus ja lubas tappa. Seejärel kuulis tüdru-ku karjeid, et mida sa teed, pane nuga ära. Ta vaatas aknast välja ja nägi tütarlapse aeglast pikali vajumist ja vere jooksu. Samas nägi ka süüdistatavat, sama noormeest, kes on kohtusaalis süü-distatavaks. Ta kutsus kohe politsei. Väljas oli küllaltki valge, sest põles tänavavalgustus. Tunnistaja AR annab ütlusi, et ta on varem süüdistatavat näinud, kuid ei tundnud, sa-muti ei teadnud, et süüdistatav elas temaga ühes majas. Ta oli koos õega JF kodus ja panid lapsi magama. Öösel, arvatavasti kella 24 ajal ta kuulis akende all tülitsemist. Algul vaa-tas õde aknast välja ja mõne aja pärast ta kuulis õuest tüdruku karjumist, et ära tapa. Ta teatas juhtunust politseile. Nägi asfaldil mingit punast plekki. Tunnistaja NR annab ütlusi, et süüdistatav elas temaga ühes majas. Kannatanut pole varem näinud. Ta heitis peale südaööd magama, mingil kellaajal lapsed ajasid ta üles. Ta vaatas õhuaknast välja ja nägi, et süüdistatav kükitas ja hoidis kannatanu pead käte vahel, seejärel noormees vaatas enda käsi ja nägi teda aknast vaatamas ning noormees jooksis maja I trepikoja poole. Pärast politsei saabumist ta läks välja ja nägi, et kannatanu lamas kõnniteel akna all. Tunnistaja OS annab ütlusi, et kannatanu oli tema sõbranna tütar ja tundis teda alates neljandast eluaastast. Süüdistatavat on varem näinud, kuid ei tundnud. Öösel ta kuulis väl-jast naisterahva karjeid. Ta vaatas II korruse aknast ja nägi süüdistatava ja kannatanu vahelist kõrgendatud toonil rääkimist. Ta nägi ka seda, et süüdistatav hoidis tüdruku riide hõlmast kinni ja tüdruk püüdis noormeest eemale tõugata. Ta helistas politseisse, kuid paluti tal natuke oodata ja seetõttu ta ei näinud väljas toimuvat. Uuesti vaatas õue ja nägi, et kannatanu vajus mööda sei-na maha ja süüdistatav jooksis minema enda trepikoja poole. Süüdistatava käes ta midagi ei näi-nud, kuid käed olid verised. Mõne aja pärast süüdistatav tuli tagasi ja tõstis kannatanut riide hõl-madest kergelt üles. Tütarlaps sellele ei reageerinud ja laskis tütarlapse uuesti kukkuda. Tunnistaja NB annab ütlusi, et tunneb süüdistatavat, sest viimase vanaema elab te-maga samas trepikojas olevas korteris. Kannatanut on näinud koos süüdistatavaga. Kella 24 pai-ku ta läks koeraga jalutama ja kedagi ta ei näinud. Umbes 5 minuti pärast ta tuli tagasi ja nägi Nt, kes viskas kivikesi vastu Miša korteri akent. Miša tuli välja ja rahulikult omavahel rääki-sid. Ta läks koju ning heitis magama. Alles hommikul kuulus öisest juhtumist. Tunnistaja LI annab ütlusi, et ta on näinud süüdistatavat koos kannatanuga. Öösel ta kuulis tütarlapse karjumist, et Miša ära tapa. Seejärel tekkis vaikus ja umbes 10 pärast ta nägi ak-nast õues olevat kiirabi ja politseid ning süüdistatava toimetamist politseiautosse. Tunnistaja SF annab ütlusi, et süüdistatavat ei tunne. Ta elab XXXmaja vas-tas ja sel ööl ta pani lapse magama ning kuulis tuppa tütarlapse karjet, ära tapa. Algul ta ei pööra-nud sellele karjele mingit tähelepanu, sest rajoon on rahutu ja karjumist on varem ka kuulnud. Seejärel karjed kakskolm korda kordusid. Ta vaatas aknast välja ja nägi tütarlast kõnniteel lama-mas. Mõne hetke pärast ta nägi noormeest tüdruku juurde minemas. Noormees tõstis tüdruku kergelt üles, siis laskis tüdruku uuesti pikali ja lahkus oma maja suunas. Tahtis välja minna, kuid laps ärkas üles. Hiljem kuulis juhtunust. Noormees toimetati politseiautosse ja tundis selles sama noormehe, kes käis tütarlapse juures. Kohus, kuulanud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning tutvunud kriminaalasjas kogutud alljärgnevate materjalidega: politsei ettekandega selles, et 26.06.2004 a. öösel XXX maja seina ääres leiti noahaavaga kõri piirkonnas N A laip ja XXX– 1 peeti kinni kahtlustatav Mihhail Oleinikov, kelle riided ja tossud olid määrdunud verega / t.l. 4 /, sündmus-koha vaatluse protokolli ja fototabeliga / t.l. 8 – 15 /, surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga selles, et N A surma põhjuseks oli kaela ees- ja parema külgpinna torkelõikehaavad parem-poolse unearteri vigastustest tingitud ägeda verekaotusega alkoholi joobe foonil ja laiba veres leiti alkoholi 2,1 % , mis vastab elaval inimesel keskmisele joobele / t.l. 16 – 24 /, Oleinikovi poolt ütluste olustiku seostamise protokolliga / t.l. 137 – 143 /, Oleinikovi kohtuarstliku eksper-tiisi aktiga / t.l. 153, 154 /, Mihhail Oleinikovi kohtuarstliku komisjoniekspertiisi aktiga, mille alusel Oleinikov põeb kroonilist kesknärvisüsteemi haigust-hulgist skleroosi-üla-ja alajäsemete spastiline kerghalvatus, nägemise halvenemine ühes silmas, koordinatsioonipuudega kõnnak, sa-muti langetõbi. Oleinikovil püsiv töövõimetus 80 % ulatuses. Olemasoleva haiguse tekke põhjus teadmata. Oleinikov vajab seoses temal esineva raske puudega eluga toimetulekuks pidevat abis-tamist tugiisiku poolt, mida tuleb arvestada ka tema karistuse kandmisel ja vajab pidevat arstlik-ku kontrolli. Mihhail Oleinikovi tervislik seisund on rahuldav ja võib osaleda kohtuistungil / t.l. 166 – 179 /, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise – kohtupsühholoogilise kompleks ekspertiisi akti kohaselt Oleinikov pole nõrgamõistuslik ega nõdrameelne, ka ei põe vaimuhaigust. Temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal ei esinenud temal ka ajutist rasket psüühikahäiret. Oleinikov oma psüühilise seisundi poolest on võimeline osalema ja esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. / t.l. 184 – 188 /, asitõendite vaatlusprotokolli ja fototabeliga / t.l. 200 – 208 /. Eksperdile esitatud täiendavatele küsimustele vastuses antud arvamuse kohaselt Mihhail Oleinikovil on püsikululine haigus, mille kulule on iseloomulikud kliinilise pildi tunduvad kõikumised – periooditi haige seisund halveneb, sellele järgneb seisundi paranemine ning stabiliseerumine. Haiguse dünaamika ei ole põhjuslikus seoses keskkonnatingimuste ega haige psüühilise seisundiga. Haiguse dünaamika prognoosimine ei ole võimalik. Kohus leiab, et ülaltoodu alusel on tuvastatud Mihhail Oleinikovi süü N A tapmises ja toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
järgi.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Mihhail Oleinikovi kriminaalkorras karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust, tema tervislikku seisundit ja eksperdi arvamuse kohaselt karistuse kandmise ajal arstliku kontrolli vajamist, samuti seda, et kuriteo toimepanemise ajal tal ei esinenud ka ajutist rasket psüühikahäiret, kuriteo toimepanemise eel kannatanu alkoholijoobes olekut ja väljakutsuvat käitumist Oleinikovil oleva tervisliku seisundi kohta, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Samuti karistuse mõistmisel kohus arvestab erandlike asjaoludena Oleinikovil püsivat töövõimetust 80 % ulatuses ja edasiliikumisel karkude vajalikkust, samuti süüdistatava seisundi halvenemist, ka seda, et ta ei ole võimeline iseseisvalt enda eest hoolitsema ( käte värise- mise tõttu iseseisvalt süüa jne. ),– mõistetav karistus kohaldada alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus lähtub ülaltoodust ja on seisukohal, et Mihhail Oleinikov tuleb vabastada sundraha väljamõistmisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 311 – 313,
1 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Mihhail Oleinikov
järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 26. juunist 2004 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada 2 Välja mõista Mihhail Oleinikovilt kaitsjatasu 10077.20 krooni 3 Välja mõista Mihhail Oleinikovilt kohtukuludena ekspertiisitasu 82132.50 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri / Rahvakohtunikud / allkirjad /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.