lg 2 p 4, 7, 8, § 209 lg 2 p 1, 238 lg 2, § 65 lg 2 alusel vangistus 3 a 6 k 6 p, ärakandmisele kuulub 3 a 1 kuu ja 2 p, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – ei ole kohaldatud, kannab karistust Tallinna Vanglas alates 07.02.2006.a;süüdistusasja
Vassili Grigorjev´it süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 26.11.2005.a. ajavahemikul kella 23.00 kuni kella 00.00, olles Tallinnas XXX tänava maja nr. 5 juures, omades tahtlust võõra vallasasja äravõtmiseks, läks selja tagant oma tuttava VM juurde, haaras tal käega kaela ümbert kinni ja hakkas lämmatama, seejärel lõi mitu korda rusikaga vastu pead ja tehes jalaga maharabamise liigutuse, paiskas kannatanu maha. Pärast seda, otsinud läbi kannatanu riided, võttis ära, võttes taskutest välja, järgmised kannatanule kuuluvad asjad: sularaha 290.- krooni, rahakoti maksumusega 350,- krooni, VM nimele väljaantud IDkaart maksumusega 150,- krooni, ümbrises tulemasin Zippo maksumusega 900,- krooni, mobiiltelefon Nokia 3410 maksumusega 150,- krooni mille sees oli SIM-kaart maksumusega 50,- krooni, pärast mida põgenes Vassili Grigorjev kuriteokohalt, joostes minema. Vassili Grigorjev tekitas röövimisega VM varalist kahju 1890,- krooni ulatuses. Seega pani Vassili Grigorjev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o.
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, 17.12.2005.a. ajavahemikul kella 21.14 kuni 21.21, olles Tallinnas, Punane tn 50 asuva AS Kristiine kasiino mängusaalis, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil avas võtme valimise teel kolme, numbritega 137, 50 ja 119 tähistatud mänguautomaadi lukud, kust varastas järgmistes summades sularaha: mänguautomaadist nr 137 5185,- krooni, mänguautomaadist nr 50 4655,- krooni ja mänguautomaadist nr 119 6195,- krooni, kokku sularaha summas 16 035,- krooni. Vassili Grigorjev tekitas vargusega AS Kristiine kasiinole varalist kahju 16 035,- krooni. Samuti tema, ööl vastu 14.01.2006.a., väljudes taksost XXXMikrobuss, reg.nr XXX, mille roolis oli selle omanik RR, Tallinnas XXXasuva maja juures, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil varastas auto tagaistmel olevad kannatanu RRule kuuluvad asjad: jope maksumusega 700,- 2 krooni, korterivõtmed maksumuseta, sülearvuti kott maksumusega 1000,- krooni, sülearvuti kaart maksumusega 500,- krooni, sülearvuti mälukaart maksumusega 500,- krooni, elektriline tester maksumusega 400,- krooni, mobiiltelefon Nokia 8110 ja 2 mobiiltelefoni Nokia 6110 kogumaksumusega 1000,- krooni, RRu nimele väljaantud EV pass maksumuseta, Euroopa teede kaardid – Skandinaavia teede kaart maksumusega 200,- krooni, Poola teede kaart maksumusega 150,- krooni, Slovakkia teede kaart maksumusega 150,- krooni, fotod – taksodokumendid maksumuseta, kokku 4600,- krooni. Vassili Grigorjev tekitas vargusega RRule varalist kahju 4600,- krooni ulatuses. Seega pani Vassili Grigorjev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, sissetungimisega, s.o.
Kohtuistungil kohtualusena ülekuulatud Vassili Grigorjev ei tunnista ennast süüdi röövimises, varguses ta oma süüd tunnistab, kuid ütleb, et mänguautomaadi lukud avas ta abivahendeid kasutamata vajutusega. Süüdistatav Vassili Grigorjev andis kohtuistungil 05.06.2007.a. ütlusi, mille kohaselt ta tunnistas ennast süüdi Kristiine Kasiinost 17.11.2005.a. raha varastamises. Ta rääkis: „ Kasiinos olin kell kuus. Kasiinos oli mul eesmärk raha varastada. Antud momendil ma ei töötanud. Ma olin tagaotsitav, seoses sellega, et ei ilmunud vanglasse. Kasiinosse läksin ja mängisin, ma ei olnud 21 aastat täis, dokumente ei küsitud ning mängisin maha kõik raha mis kaasas oli. Seda ma ei tea palju ma varastasin 3 automaadist. Tegin aparaadi lahti ja võtsin, vajutasin nuppu, need ei olnud kinni ja võtsin raha, katki midagi ei teinud, ühe kasti jätsin. Seda ei mäleta millega avasin.“ Kohus avaldab (Köide I, tl. 133, rida 9): „Ma avasin minule olemasoleva võtmega järjekorras kolm mänguautomaati ja võtsin nendest ära sularaha, mis seal oli.“ Ta räägib: „Andsin niisama selliseid ütlusi, olin terve päev ju seal. Võtit mul ei olnud, vajutad ja võtad kasti välja ja kõik. Videosalvestuses on see kõik näha. Olin üksi kasiinos. Hagiga olen nõus, hakkasin juba seda hüvitama. Kui palju seda ei tea, sest sugulased hüvitavad kahju. Takso episoodis tunnistan, et varastasin 14.01.2006.a. taksost koti. Tellisin takso ja sõitsin baari. Algul istusin ees pärast taga. Ma ei tea mis on kadunud, kuna kotti ei avanud, võimalik, et asjad olid seal sees. Tsiviilhagi võtan omaks. Kott oli tagumise istme taga. Võtsin koti ja siis viskasin ära aja läksin baari. Hiljem, kui helistati võtsin asjad kokku ja andsin ära. Kannatanule tagastasin mingid paberid, ei vaadanud. Küsisin kannatanult valuraha 200 .- krooni dokumentide tagastamise eest. Seletasin kannatanule kuhu koti viskasin ja ütlesin, et sõida ise järgi aga hiljem pidin ise minema, kuna ta ei leidnud asju. 3 episoodis ma ennast süüdi ei tunnista. 20.11.2005.a. ei olnud kannatanu ja minu vahel konflikti ega vihavaenu. VM´iga oli konflikt ammu, enne seda. 26.11.2005.a. kell 23.00 kui toimus rööv olin baaris, ema helistas ja ütles, et politsei helistas. Ma olin Lasnamäe Marco Polo baaris. Baaris oli seljas vist helesinine jope, saapad ja spordi püksid. Eeluurimisel ei ole vastandamist tehtud kannatanuga, alles kohtus nägin teda.“ Kannatanu RK ülekuulatud 31.08.2006.a ja 02.04.2007.a. kohtuistungil tunnistas (köide II, tl. 39 – 40, 124 - 125), et 17.12.2005.a. toimus Kristiine kasiino mängusaalis aadressil XXX vargus. Ta räägib: „Sellel kuupäeval omastati sularaha 16 035,- krooni. Mänguautomaatide sees on metallist kast, kuhu raha kukub mänguautomaati sisestamisel, mida siis igal õhtul teenindajad tühjendavad. Selleks on vaja uks avada, küljepeal on lukk, uks tuleb lahti ja sealt tuleb välja tõmmata sularahavastuvõtja. Siis uks tagasi tuleb kinni panna. Uks oli avatud, vastuvõtja oli välja võetud, raha omastati kolmest automaadist. Masinate uksed avatakse ühe tootja võtmega. Varguse kahtlus tekkis teenindajatel. Kui inimesed lähevad ära, siis teenindaja vaatab mänguautomaadid üle. See meesterahvas oli lahkunud masinate juurest. Sularahavastuvõtja oli mänguautomaadi juures. See on selline karp, kus sularaha sisse jookseb, kui see automaati siseneb. See on masina sees, ja selleks, et kätte saada, siis on vaja see välja tõmmata. Karp oli maas kahe masina vahel, see oli ebaharilik, teenindajatel tekkis kahtlus. Helistati mulle. Kuna oli laupäev, siis saime videosalvestuse alles esmaspäeval. Kahju saime teada inventuuri käigus vahetuse lõppedes. Videosalvestust saavad vaadata ainult tehnikud, kes kirjutavad salvestatud materjali CD-le. Kahju summa on 16 035 krooni, mis koosneb 3 mänguautomaadi kahjusummast. Automaadist nr 137 5185,- krooni, automaadist nr 50 4655,- krooni, automaadist nr 119 6195,- krooni.“ Kohus avaldab (köide I, tl. 40), peale salvestuse vaatamist ja inventuuri 3 19.12.2005.a. selgus, et 17.12.2005.a. kell 21.14 avab üks saalis viibiv mängija mänguautomaadi nr 50 ukse ja kell 21.18 mänguautomaadi nr 119 ukse. On näha, et mängija sobrab automaadi rahakastis ja pistab seejärel midagi (kupüürid) taskusse. Seejärel klient lahkub. Kuna ühe mänguautomaadi kõrvale oli kahtlusalune unustanud automaadi sees oleva sularaha vastuvõtja, siis tekkis tööl olnud teenindajatel kahtlus, et mänguautomaadist on omastatud raha. Seejärel kontrollisid nad konkreetset automaati ja tuvastasid sellest puudujäägi. Seejärel informeerisid nad mängusaali mänedžeri HA´t, kes teavitas juhtunust mind. Esmaspäeval 19.12.2005.a. vaadates videosalvestust ajavahemikul 20.30 – 21.30 17.12.2005.a. tuvastasime, et on toimunud vargus. Inventuur kinnitas, et mänguautomaatidest nr 137 on puudujääk 5185,- krooni, automaadist nr 50 on puudujääk 4655,- krooni ja automaadist nr 119 on puudujääk 6195,krooni. Kokku kahju 16 035,- krooni. Politseid kohale ei kutsunud, kuna enne salvestise vaatamist ja inventuuri ei olnud selge täpne varguse toimumise fakt. Varas kasutas eeldavalt vastavaid võtmeid automaatide avamiseks.“ Kohus avaldab (köide I, tl.36), 19.12.2005.a. esitatud avaldus seoses AS Kristiine kasiino mängusaalis, aadressil XXXTallinn, 17.12.2005.a. toimepandud vargusega. Laupäeval 17.12.2005.a. ajavahemikul 21.14 – 21.21 avas mängusaalis külastanud meesterahvas kolme mänguautomaadi (nr. 137,50,119) uksed ja omastas mänguautomaatide sees olnud sularaha. Mänguautomaatide uste avamiseks kasutati nähtavasti võtme koopiaid või kuskilt hangitud mänguautomaadi uste võtmeid (tehase seades on sama firma automaatide uksi võimalik avada sama võtmega). Antud kolme mänguautomaadi uksed on avatavad sama võtmega. Vargus avastati varguse hetkel mängusaalis tööl olnud töötajate poolt vahetult peale kahtlustatava lahkumist. Kahtlustatav oli jätnud sularaha vastuvõtja automaadi kõrvale välja ja see ebaharilik asjaolu tõmbas töötajate tähelepanu, misjärel teostati kiirinventuur automaadis, kus oli sularaha vastuvõtja välja võetud. Ülejäänud asjaolud selgusid videosalvestiste vaatamisel ja meie ettevõtte sisekontrolli raportist ning mängusaali inventuurist. Esmaspäevane 19.12.2005.a. kogu mängusaali inventuur tuvastas puudujäägid automaadist nr 137 5185.- krooni, automaadist nr 50 4655,- krooni ja automaadist nr 119 6195,- krooni. Kokku kahju tekitati AS-le Kristiine kasiinole 16 035,- krooni.“ Kannatanu VM tunnistas 31.08.2006.a (köide II , tl. 40 – 46, 125 - 132), et ta teab Vassili Grigorjev´it ja tema ema. Ta räägib: „Suhtlesime tihti, kui tulime Majakasse, hiljem tekkisid arusaamatused siis suhtlesime vähem. Ta nõudis minult raha ebaõiglaselt. 26.11.2005.a. sõitsin taksoga õe sünnipäevale, kui kioski juures kohtasin Vassili Grigorjevi´t ja veel paari isikut, kes hakkasid minu käest raha küsima. Ütlesin, et mul on raha ainult takso jaoks. Kui me läksime natuke eemale kioski taha, siis üks lõi mind. Vassili Grigorjev astus minu eest välja, et las ta läheb. Kui ma olin juba maja juures, siis keegi haaras tagant ja hakkas kägistama ja lõi samasse kohta kus mind löödi. Siis kuulsin, et pane suu kinni ja ma tegin nagu minestaksin ja siis kui ma lamasin otsis mind läbi ja võttis asjad. Kui ma püsti tõusin, nägin tagant inimest, kes oli sarnane Vassili Grigorjevile ja pärast sain teada, et ta istub kinni siis sain aru, et see ei olnud tema. Mul oli mobiiltelefon Nokia, välgumihkel koos kotiga, ID- kaart, kahju umbes 1800,- krooni. Peale röövimist tulin kohe koju ja vanaema telefonilt helistasin politseisse. Avalduses on paar sõna, et mind ründas tuttav inimene nimega Vassili Grigorjev, kes paar korda lõi ja võttis rahakoti ära XXX
lg 2 p 4, 8 järgi.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tema süü tuvastamist ei leidnud kuna ei ole tõendeid, et kohtualune oleks 26.11.2005.a toime pannud võõra vallasasja äravõtmise V.M suhtes vägivallaga. Kohtualune ennast röövimises süüdi ei tunnistanud ning kinnitas, et VM´iga oli neil konflikt kunagi ammu, enne süüks pandavat tegu. 26.11.2005.a. kell 23.00 oli ta Lasnamäel Marco Polo baaris. VM avalduse kohaselt (tl. 2 – 3), 26.11.2005.a. kell 23.00 tuli temale kallale noormees Vassili, kes hakkas teda lämmatama, tekitas terve rea lööke käte ja jalgadega pea piirkonda ja võttis temalt ära isiklikud asjad. Kallaletung toimus XXX 5 asuva maja juures õues. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati VM´il ajavahemikul 26.11.2005.a. kuni 28.11.2005.a. parema silmamuna põrutus, nahamarrastused otsmikul, ninaseljal ja lõuatsil, nahaalused verevalumid parema silma laugudel ning verevalum parema silma kõvakestal. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 26.11.2005.a. löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikas, jalg) näo piirkonda. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. Kuigi äratundmiseks esitamise protokollis (tl. 27 – 30), kannatanu VM tundis fotol nr 3 ära isiku, kes peksis teda 26.11.2005.a, ütles kannatanu VM kohtus oma eeluurimisel antud ütlustest lahti. Ta kinnitas, et kartis eeluurimisel muuta oma 7 seisukohta (II kd, lk 131), ta ei oska selgitada, mida ta kartis. Kuna kohtul on tekkinud kahtlused, siis tuleb need tõlgendada kohtualuse kasuks. Kannatanu rääkis, et mees ründas teda selja tagant ja asjade ära võtmine käis tagant. Mees oli Vassili Grigorjevi moodi hall jope seljas ja tema kasvu. VM avalduse kohaselt teda röövinud mehe nimi on Vassili ja tal oli halli värvi jope. 27.11.2005.a. oli kannatanu kindel, et see oli Vassili Grigorjevi sarnane. Ta vaatas järgi inimesele, kes teda röövis aga tema nägu ei näinud. V. M läks rahulikult koju, et ta ei märkaks teda. SNpalus tal avalduse ära võtta, kuid see ei olnud mais 2006.a vaid pärast seda kui asi juhtus. N kohtus temaga peale Vassili Grigorjevi kinni võtmist. SNei helistanud talle vaid käis läbi ja küsis, et miks ta kirjutas avalduse, kui ei tea kes ta on ning miks teda laimad. N rääkis avaldusest tema. V. M kinnitas, et teda ei ole keegi mõjutanud, ta lihtsalt täpselt ei mäleta. Süüdistatava ning tunnistaja N poolt väidetavat mõjutamist enne kohtuistungit ei ole toimunud. N kinnitas, et ta ei ole kellegi poole pöördunud, helistanud ega kellegagi rääkinud. Tol päeval kui asi juhtus nägi ta VM´it ja seda et tuli politsei. N kinnitas, et ta ütles V. Mile, et nad elavad üksteise kõrval ja et tal ei oleks olnud vaja seda teha, midagi tagasi ta ei käskinud võtta. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et V. Mit ründas XXX 5 asuva maja juures õues hallis jopes noormees selja tagant, peksis teda ja võttis temalt ära isiklikud asjad. Kes oli see mees, jääb kohtule selgusetuks. Kannatanu V.M esitatud visuaalne hinnang, et ründajal oli seljas hall jope, et mees oli Vassili Grigorjevi moodi ja tema kasvu, kuid et ta täpselt asjaolusid ei mäleta, süü tõendamiseks ei piisa KrMS § 61, 63 mõttes. Kohtumenetluse pooled on taotlenud tunnistajate ja süüdistatava eeluurimisel antud ütluste avaldamist KrMS § 289 mõttes, et kontrollida ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsust. Nii kohtualuse kui kannatanu ütlustes on pooled näinud vastuolusid, kuid olemasolevate tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik uut tõendit luua ning V.Grigorjevile süüd inkrimineerida. Kohtu arvates puuduvad asjas otsesed tõendid, mis kinnitaksid kohtualuse süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning kohus tõlgendab kahtlused kohtualuse kasuks ja asub seisukohale, et antud materjalide põhjal ei ole võimalik süüdlast tuvastada. Kuna V Grigorjevi käitumises puudub süüteo koosseis
V Grigorjevi sõnul tegi ta kasiinos nuppu vajutades aparaadi lahti ja võttis raha. Katki ta midagi ei teinud, millega aparaadi avas ta ei mäleta. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja R.K ütlused selle kohta, et masinate uksed avatakse ühe tootja võtmega. Uks oli avatud, vastuvõtja oli välja võetud, raha omastati kolmest automaadist. . Varguse kahtlus tekkis teenindajatel. Samuti on märgitud AS Kristiine Kasiino avalduses, mille kohaselt 17.12.2005.a. mängusaali külastanud meesterahvas avas ajavahemikul 21.14 – 21.21 kolme mänguautomaadi (nr 137, 50, 119) uksed ja omastas mänguautomaatide sees olnud sularaha. Mänguautomaatide uste avamiseks kasutati nähtavasti võtme koopiaid või kuskilt hangitud mänguautomaadi uste võtmeid. Antud kolme mänguautomaadi uksed on avatavad sama võtmega. Kokku tekitati kahju AS-le Kristiine Kasiinole 16 035,- krooni. Kohus leiab, et V.Grigorjev püüab oma süüd vähendada ja seetõttu eitab uste avamist võtmetega. Samas on ta hagiga nõus ning ta on asunud sugulaste abil kahju hüvitama. V.Grigorjevi ütlused võtmetega mitte avamise kohta ei ole käsitletavad tõepärastena neid teiste tõenditega kogumis hinnates, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. Taksost varguse episoodis tunnistas kohtualune, et ta varastas 14.01.2006.a. taksost koti. Kuna ta kotti ei avanud, siis on võimalik, et kotis olid asjad. Ta võttis kohtuistungil tsiviilhagi omaks ning kinnitas, et kott oli tagumise istme taga. V.Grigorjev kinnitas, et ta võttis koti ja viskas ära. Hiljem, kui helistati võttis ta asjad kokku ja tagastas kannatanule dokumendid ja küsis temalt selle eest valuraha 200 .- krooni. Tema süü on tõendatud ka tunnistajate A.S ja S. K ütlustega. Nad tunnistas id 02.04.2007.a. kohtus, et AA istus taksos ees, F , A.S ja S. K istusid taga ning S B ja Vassili Grigorjev täitsa taga. Baari juures nad väljusid ja läksid baari. Grigorjevit baari juures ei olnud, ta seisis metsa juures. Järgmisel päeval helistas taksojuht, kes rääkis, et tal olid kaduma läinud asjad ning ta oli kirjutanud politseisse avalduse. A.S kahtlustas Vassilit, kuna tema istus taga kus kott oli. Kui nad baari läksid, siis nad nägid, et Vassili Grigorjev läks tühermaa poole. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (tl. 65 – 67) tunneb AS pikkuse ja näojoonte järgi ära fotolt nr 1 Vassili (Vasja). S. K kinnitas, et nende kambal ei olnud mingeid kotte kaasa. Kõik lahkusid koos taksost välja, kuid baari juures nad märkasid, et Vassili 8 Grigorjev´it ei ole. Kohtualuse süüd tõendavad ka RRu ütlused, mille kohaselt andis ta V.Grigorjevile asjade tagasisaamiseks tema poolt küsitud 200 kr, aga tagasi sai vaid autoliisingu dokumendid. Teisi asju polnud, ei jopet ega isiklikke asju. Ta otsis oma asju taskulambiga tühermaalt, kuid ei leidnud midagi ja siis teatas politseisse. Tsiviilhagi summas 5650,- krooni nõue sisaldab isiklikke asju, 3 mobiiltelefoni, dokumente, passi, jopet. Tema avalduse (tl. 51 – 52), kohaselt töötab R.R taksojuhina taksofirmas „Eestimaa takso“. Ööl vastu 14.01.2006.a. varastati tema sõiduautost XXXmikrobussist reg.nr XXX temale kuuluvad isiklikud asjad ja dokumendid. Varguses kahtlustas ta noormehi, keda ta ööl vastu 14.01.2006.a. vedas Lasnamäele. Asjade varguse avastas ta Tallinnas, Sütiste tee Statoili tanklas, kui ta tahtis oma jope autost ära võtta. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt (tl. 57 – 58) R. R ei suuda esitatud fototabelil olevatest fotodest tuvastada isikut, kes müüs talle 200,- krooni eest tagasi tema auto dokumendid ja autoliisingu paberid. Vassili Grigorjevi karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü osaline tunnistamine ja kahjude osaline hüvitamine. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Kohtualune Vassili Grigorjev on varem kohtu poolt karistatud 2-l korral, alalist töökohta ta ei oma, elukohta ta omab. Kohtualune ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Ta jätkab kuritegude toimepanemist, paranemise teele ei ole asunud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et Vassili Grigorjevit on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkujate suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et Vassili Grigorjev´it on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus Vassili Grigorjev´i karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagid AS Kristiine Kasiino kasuks summas 13 305,- krooni ja RR kasuks summas 2600,krooni, kuuluvad rahuldamisele. Kriminaalasja juures asitõendid puuduvad. KrMS § 175 p 4, 9 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha ja kaitsjatasu. Ekspertiisitasu jääb KrMS § 181 alusel riigi kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § § 179, § 189 lg 2, § 199 lg 1 p 1, § 305, § 306, § 311-§ 313, § 315, kohus O t s u s t a s: 1. Õigeks mõista Vassili Grigorjev süüdistatuna
2. Tunnistada süüdi Vassili Grigorjev
lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistus 1 aasta vangistust.
17.10.2005.a. Tallinna LK otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 1 kuu ja 2 päeva vangistuse võrra, mõistes Vassili Grigorjevile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuud ja 2 päeva vangistust.
07.02.2006.a kuni 28.06.2007.a., s.o. 1 aasta, 4 kuud ja 22 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub karistus 2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 29.06.2007.a. Välja mõista Vassili Grigorjev´ilt tsiviilhagid: AS Kristiine Kasiino, asuk XXX Tallinn, reg kood XXX, kasuks 13 305,- krooni; RR, eluk XXXTallinn, kasuks 2600,- krooni. 9 Välja mõista Vassili Grigorjev´ilt, ik. 38506160220, elukoht XXX, sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasu 3766.56 krooni riigituludesse. Vassili Grigorjev´il tasuda sundraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.