Obsah (5)

§ 200§ 25§ 64§ 118§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5466 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi vangistusega 4 aastat;

§ 25

lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta; § 118 lg 1 järgi vangistusega 5 aastat.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 20.05.

1. a. Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.
2. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt S. 1 Kõzrodevilt tsiviilhagi ja kaitsjatasu väljamõistmise osas ning täpsustati, et ta tuleb süüdi tunnistada mitte

§ 118lg 1 järgi, vaid § 118 p 1 järgi.

Tartu Maakohtu 28.06.

1. a määrusega jäeti S. Kõzrodev vabastamata temale Tallinna Linnakohtu 06.04.
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumäärus jõustus 10.07.
3. a. Tartu Maakohtu 17.10.
4. a määrusega jäeti S. Kõzrodev temale Tallinna Linnakohtu 06.04.
5. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Kohtumäärus jõustus 30.10.
6. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.05.
7. a ja lõppeb 20.11.
8. a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 karistusajast ära kandnud alates 20.09.

1. a. Vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes S. Kõzrodevil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 30.04.
2. a. S. Kõzrodev on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral:
3. 05.12.
4. a Kohtla-Järve Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 88 lg 3 alusel vabadusekaotusega 3 aastat 6 kuud;
5. 15.09.
6. a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 3 alusel vabadusekaotusega 4 aastat;
7. 18.08.
8. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 ja § 176 lg 1 alusel vabadusekaotusega 2 aastat;
9. 24.04.
10. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel vabadusekaotusega 6 aastat. Väärteokorras ei ole S. Kõzrodevit varem karistatud. Kriminaalhooldaja ei ole nõus S. Kõzrodev vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega, sest S. Kõzrodevi puhul on uue kuriteo sooritamise risk kõrge. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S. Kõzrodev seletas, et vabanemisel asuks ta elama rehabilitatsioonikeskusesse. Kuritegude toimepanemisel oli peamiseks põhjuseks alkohol, tutvusringkond oli ka selline, mis lükkas kuritegudele. Ilma abita väljastpoolt oli võimatu oma elu muuta. Vanglas on ta läbinud kaks sotsiaalprogrammi – „Sinu valikud“ ja alkoholismi ning narkootikumide vastase programmi. Prokurör on seisukohal, et S. Kõzrodevit ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Teda on varem karistatud kriminaalkorras, ta on viibinud kinnipidamiskohtades. Ta on toime pannud uue kuriteo paar päeva peale vabanemist. Kohtuniku seisukoht S. Kõzrodev mõisteti kohtuotsustega süüdi muuhulgas tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. S. Kõzrodevil tekkis tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 20.09.

1. a. Kuna Tartu Maakohtu 17.10.
2. a määrusega jäeti S. Kõzrodev tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata ning eelnimetatud määrus jõustus 30.10.
3. a, siis vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes S. Kõzrodevil tingimisi ennetähtaegse vabanemise 2 võimalus alates 30.04.
4. a. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S. Kõzrodev on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kusjuures igal korral on talle karistuseks mõistetud reaalne vabadusekaotus, kuid ikkagi on ta valinud kuritegeliku tee, tema kuriteod on läinud järjest raskemaks. Ta on

1. a toime pannud mitu röövimist, kasutanud nende käigus nuga ja kääre, tekitanud noaga eluohtliku kehavigastuse. See tähendab, et vabadusekaotus ei ole S. Kõzrodevile preventiivset mõju avaldanud. Järelikult risk, et S. Kõzrodev võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. Märkimist väärib ka asjaolu, et 2 päeva pärast Tallinna Linnakohtu 24.04.
2. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabanemist 04.04.
3. a (I osa tlk 5) pani S. Kõzrodev toime uue kuriteo (I osa tlk 9). Toimiku materjalidest nähtuvalt on S. Kõzrodev korduvalt rikkunud vangla siseeeskirju, mistõttu on teda mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kaks viimast distsiplinaarkaristust on määratud 16.05.
4. a ja 28.08.
5. a selle eest, et S. Kõzrodev omas isevalmistatud torkeriista. Eelnimetatud rikkumiste eest karistati S. Kõzrodevi raskeima distsiplinaarkaristusega, s.o kartserisse paigutamisega. S. Kõzrodevi käitumine vangistuse ajal seab tõsiselt kahtluse alla ta edaspidise seaduskuuleka elu. Kohus leiab, et S. Kõzrodevi rikkumiste vaba aeg on olnud liiga lühike, veenmaks kohut, et ta soovib ennast muuta ja õiguskuulekalt elada. S. Kõzrodevil puudub lähivõrgustik ja vabanemise korral asuks ta elama Tallinna Rehabilitatsioonikeskusesse. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et see elukoht võib avaldada negatiivset mõju S. Kõzrodevi edaspidisele seaduskuulekale käitumisele, arvestades, et tal on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning et viimase süüdimõistva kohtuotsusega mõisteti ta süüdi muuhulgas grupis toime pandud kuriteo eest, mis võib olla märgiks tema kergesti mõjutatavusest. Kuna S. Kõzrodevil puuduvad lähedased, kes teda vajadusel toetaksid, mistõttu peaks ta vabaduses ise hakkama saama, siis on suur oht, et ta võib rahalistesse raskustesse sattuda. Oht toime panna uusi kuritegusid võib aga ilmneda just rahalistesse raskustesse sattumisel. Seega leiab kohus, et S. Kõzrodevi vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas, sest risk, et ta võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on endiselt suur. Ingeri Tamm Kohtunik 3