← Eesti

1-08-5194\5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5194 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Alla Lašmanova Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn Kriminaalasi Süüdimõistetu Leonid Rjaboi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Leonid Rjaboi vabanemisel: x) (isikukood: 36503280298; elukoht RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta Leonid Rjaboi vabastamata temale Harju Maakohtu 05.04.
  3. aasta otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 05.04.
  4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-3994 tunnistati L. Rjaboi süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.04.
  5. aastal. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.10.
  6. a ja lõppeb 09.10.
  7. a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole karistusajast ära kandnud alates 10.04.
  8. a ning KarS § 76 lg 2 p 2 vähemalt kaks kolmandikku alates 10.02.
  9. a. L. Rjaboi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on L. Rjaboid varem karistatud neljal korral. L. Rjaboi esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja ei nõustu L. Rjaboi vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, pidades seda mittesobilikuks mõjutusvahendiks. Kriminaalhooldaja leiab, et antud juhul ei ole elektroonilise valve kohaldamine võimalik, sest L. Rjaboil puudub elukoht, kus järelvalvet rakendada. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu L. Rjaboi seletas kohtus, et vabanemisel asuks ta rehabilitatsioonikeskusesse, muud elukohta tal pole. Samuti pole tal lähedasi sugulasi. elama Prokuröri seisukoht oli, et L. Rjaboid ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada karistuse kandmiselt, kuna tal puudub sobiv elukoht elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kohtuniku seisukoht L. Rjaboi mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on L. Rjaboi temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.
  10. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ (edaspidi Kord) § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul puudub kinnipeetaval elukoht, kus elektroonilist järelvalvet rakendada. L. Rjaboi on elektroonilise järelevalve alla vabanedes avaldanud soovi asuda elama sotsiaalse rehabilitatsiooni keskusesse x. Tegemist on turvakoduga, kuhu elama asudes on isik seotud majutuslepinguga. Selles turvakodus peatumine maksab 50 krooni ööpäevas ning juhul, kui isikul ei ole koheselt võimalik tööle asuda, võib sissetuleku puudumine tuua kaasa majutuslepingu lõpetamise turvakodu poolt. Kriminaalhooldaja leiab, et sellisel ühepoolsel lepingu lõpetamisel on tõenäoline, et seal ajutiselt elaval elektroonilise valve all oleval isikul puudub võimalus leida endale koheselt teine elamispind, mis omakorda seab ohtu seadme turvalisuse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise. Turvakodu ei saa tagada kinnipeetavale elukohta kogu elektroonilise valve kohaldamise perioodiks, mis on aga üks elektroonilise järelevalve kohaldamise eeldustest. Kohus nõustub kriminaalhooldaja eeltoodud seisukohaga, sest Korra § 4 lg 3 esimese lause kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid ajutisse elukohta. Korra § 4 lg 3 teise lause järgi loetakse ajutiseks elukohaks turvakodu või varjupaika või muud kohta, kus kriminaalhooldusalune peatub ajutiselt või juhuslikult. Seega on kohus seisukohal, et elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused on täitmata. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L. Rjaboid ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ingeri Tamm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.