155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav . Katrin Puhkason kohtunik 2 Kaebuse sisu, väärteo asjaolud ja menetluspoolte seisukohad: Aleksander Sennikov on pöördunud kohtu poole eelnimetatud väärteootsuse tühistamisgu pole tõendatud. 11.03.2008.a sõites oma sõidukiga koos kahe töökaaslsega mööda Soo tänavat olid kõigil reisijatel kinnitatud urvavööd. Protokollis on andmed, et väärtegu on tõendatud tunnistaja ütlustega, kuid pole märgitud, millise tunnistaja ütlustega. Kohtuistungil jääb kaebama . Kohtuistungil kuulati menetleja taotlusel üle tunnistaja Raido Lant, kes kinnitas, et mäletab, et tol korral külatee oli jääs. Kurvi lähenedes tuli talle vastu auto ja ta hoidis tee paremasse serva. Vastutulev auto pidurdas. Ta püüdis samuti seisma jääda, kuid tema sõidukiirus oli suurem, tee oli libe ja ta ei suutnud pidurdades autot peatada. Sõitis vastutulnud auto ja tee ääres olnud puu vahele. Teine sõüiduk peatus tee keskel. Kaebaja kaitsja M. Saareväli taotleb lisada materjalide juurde fotod A. Kardina sõiduauto Volkswagwn Golf vasakust esitiivast, millest on näha, et tiival puuduvad pikisuunalised kriimustused, mis kinnitab kaebaja väidet, et ta oli jõudnud peatuda kokkupõrke momendiks. Autod ei liikunud kokkupõrke hetkel enam pikisuunaliselt ja tõendab asjaolu, et kaebaja auto seisis kokkupõrke hetkel. Pilt esitiivast on tehtud, kui asuti autot remontima. Vasak tiib on käesoleval ajal olemas. Samuti lisaks sündmuskoha fotodele veel fotod antud sündmuskoha teest ja tee servast kurvi kohal, kus on näha, et puude vahelt on nähtav vastutulev auto, mis kinnitab kaebaja väiteid, et ta sai aegsasti peatuda, samuti QBE Kindlustuse Eesti AS otsuse antud liikluskahju kohta 14.03.2007.a, millest nähtub, et Raido Lantile keelduti kahju hüvitamisest LKS § 44 lg 3 p 2 alusel, kuid hüvitati kahju 13123 krooni Albert Kardinale. Vastavalt Rae Vallavalitsuse teatele Pärna tänava tee andmetest valla teeregistris on Jüri alevikus Pärna tee laius 3 meetrit ja tee mulde laius 4 m.kohas. Sõiduki VW Golf tehnilises passi andmetel on sõiduki pikkus 4020 mm ja laius 1695 mm. Liiklusõnnetuse aktis 06.02.2007.a nr. 334 on fikseeritud A. Kardina sõidukil VWGolf 635 MFX vigastused . esiosa ja vasakülg deformeerunud ja R. Lanti sõdiukil MB715 AVU esiosa deformeerunud, parem ja vasak tiib, esiuksed. Kaebaja ja tema kaitsja jäävad seisukoha juurde, et antud liiklusõnnetuses ei saa olla süüdi mõlemad liiklusõnnetuses osalejad. Kuigi mõlemaid sõidukijuhte on on selle eest karistatud väärteo korras, ei ole A. Kardin süüdi
110 nõuete rikkumises, seega väärteos LS § 7417 lg 1 alusel otsuses toodud süüdistuses. Kui R. Lant on süüdi, siis ei oma mingit tähtsust asjaolu, kus asus kaebaja sõiduk sõidutee pikiteljel. Kaebajat süüdistatakse selles, et ta ei hoidnud sõidukit oma suunavööndis (
Kardin suhtes ebaõiget normi.
sätestab – sõidukiga, mida pole nimetatud käesoleva määruse §- des 111 ja112, tohib asula sõiduteel sõita pärisuunavööndis mistahes rajal eeldusel, et täidetakse määruse § 80 nõudeid. Asulavälisel teel tuleb sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kui pärisuunavööndis on mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada vaid juhul, kui parempoolsed on hõivatud. See norm on rakendatatav olukordades, kus sõidutee on jagatav sõiduradadeks. Konkreetses situatsioonis peaks Pärna tänava tee jagama sõiduradadeks : vastas ja pärisuunarajaks, kumbki rada peaks olema piisav kahe sõiduki mahutamiseks. Kuid antud tee laiuseks on 3 m, seega ühe sõiduraja laius oleks 1,.5 m. Kummagi sõiduki külggabariidi mõõtmed ületavad laiuse 1,5 m. Järelikult sõidurada ei ole küllaldane sõidukite liiklemiseks, möödumiseks.
Antud teeoludes ei ole põhjuslikku seost A. Kardina tegevuses ja tekkinud tagajärjes. A. Kardin valis teeoludele vastava kiiruse, suutis sõiduki peatada kui nägi eespool olevat ohtu. Poritiival olevad vigastused näitavad, et ei toimunud sõidukite 3 pikisuunalisel liikumiselt kokkupõrget, sest esitiival puuduvad pikisuunalised kriimustused. seega kaebaja auto seisis kokkupõrke momendil. Avarii põhjustas R. Lant, sest tema poolt valitud sõidukiirus antud teeoludes oli ilmselgelt suur, mistõttu ta ei suutnud sõidukit pidurdada, sõitis vastu puud ja seejärel põrkas vastu teist sõidukit. Kui R. Lant oleks suutnud antud situatsioonis ja teeoludes õige kiiruse valikul peatuda, ei oleks kokkupõrget toimunud. Järelikult saabunud tagajärg ei ole põhjuslikus seoses A. Kardina tegevusega. A. Kardin tegi endast oleneva, et liiklusõnnetust vältida. Seetõttu puudub tema käitumises väärteo koosseis. Väärteomenetlus kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kaebaja on esitanud taotluse hüvitada temale valitud kaitsjale makstud tasu summas 7522.50, mille kohta on esitanud maksekorralduse ja Advokaadibüroo Kadak& Partnerid arvesaatelehe nr. 201547 05.04.2008 , millest nähtub, et nimetatud büroo tunni hind on 1500 krooni. Väärteomaterjalidega tutvumisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja kohtuistungitest osavõtmisele 22.01.2008 ja 07.02.2008.a on kulunud kokku neli tundi ja 15 minutit, kokku 6375 krooni koos käibemaksuga 18% 7522.50 krooni.. Kohtuväline menetleja
iab kohtuvaidlustes, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna kohtuliku uurimisel ja tunnistaja R. Lanti ülekuulamisega on tõepoolest tuvastatud A. Kardin tegi endast kõik, et vältida liiklusõnnetust, peatas sõiduki enne kokkupõrget..Liiklusõnnetuse põhjustas R. Lanti valesti valitud sõidukiirus antud teeoludes, mistõttu ei suutnud pidurda antud teel. Kohtuväline menetleja loobub väärteosüüdistusest. Kohtu seisukoht: Kohtuvälise menetleja loobumine säärteo süüdistusest on kohtule siduv. Kohus soostub kaebaja esindaja toodud põhjendustega ja
iab, et kohtulikul arutelul on tuvastatud eelkõige asjaolu, et antud liiklusõnnetuse tekkimine ei ole Põhja Politseprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsus väärteoasjas nr. 2315,07,011595 14.12.2007a tühistamiseks Karel Lilienthali karistamises Liilklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut, see on 13500 krooni ja LS § 7419 lg 1 alusel lisakarsistusega juhtimise õiguse äravõtmisega § 7419 lg 2 .ja lõpetada väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumisel. Liiklusseaduse § 20 lg 6 (sõiduki juhtimise keeld) alusel Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.s määrusega nr. 129 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme otsuse vaidlustamise kord“ (edaspidi „Kord“) sätestab joobeseisundi tuvastamise, joobeastme määramise ning selle vaidlustamise korra. Korra § 2 sätestab joobeseisundina Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt joobeseisundi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korra § 9 (Üldnõuded) lg 4 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist põhjustatud joove tuvastatakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus kliinilise
iu ja bioloogiliste vedelike uuringu abil. § 14 kohaselt on arstil õigus valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille alusel uurida joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks arsti juurde toimetatud isikut.. § 20 lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest seisund jagatud raskusastmelt : - narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamise tunnused (§ 21 p 6), joovet ei esine: mille puhul kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav, kuid bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga on kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis; - narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove (§ 21 p 7) - joove esineb: 4 kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav, bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga on kindlaks tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis. Antud juhul on arst formuleerinud otsuses joove täpsustamata psühhotroopsest ainest. Sõidukijuhtimine keelatud. Biolooglise vedeliku laboratoorne uuring amfetamiini, kokaiini, kanepi, fentanüüli, bensodiasepiinide osas negatiivne. Seega on arst kliinilise
iu põhjal sedastanud küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise, kuid konkreetse aine esinemine organismis ei ole tuvastatud. Kohus
iab, et eelpoolnimetatud. Korra põhimõttest lähtudes peab Liiklusseaduse § 20 lg 3 tähenduses joobe tuvastamisel narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest, peab lisaks kliinilisele
iule (kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumise) olema määratletud konkreetne psühhotroopne aine /ainetegrupp/, mis selle on esile kutsunud, see tähendab, millise aine tarvitamine on esile kutsunud vastava tagajärje – joobe psühhotroopsest ainest. Seetõttu kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et vastavalt § 14 lg 1 sätestab arsti õiguse ise valida iseseisvalt teaduslik metoodika, sealhulgas laboratoorsed meetodid, mille järgi ta määrab kas isik on alkoholi või narkojoobes. Arst on ise määranud metoodika ja laboratoorse uuringu ainete osas. Kliinilise läbivaatuse tulemusena on ta sedastanud joobe täpsustamata psühhotroopsest ainest, kuid laboratoorselt uuringutega on see tuvastamata. Kuid eelpoolnimetatud Korra § 9 lg 4 (üldnõuded) kui ka § 21 lg 6,7 sätestavad narkootilise või psühhotroopse aine seisundi määramisel oleks tuvastatud konkreetne aine (ainete grupp), mis esines isiku organismis.. Muid tõendeid peale eelnimetatud joobe meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi akti esitatud ei ole. Samas aga on arsti otsus ekspert kinnitanud, et tegemist on täpsustamata psühhotroopse ainega. Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine viidi läbi 13.11.2007.a.kell 21.54. Seega ei ole käesoleval ajal ka võimalik teha teisi uuringuid täpsustamaks võimalikku psühhotroopset ainet, mida võis olla K. Lilienthal kasutanud 13.11.2007.a Seetõttu pole kohus pidanud ka vajalikuks eksperdi ülekuulamist, menetluspooled pole samuti seda taotlenud, kuivõrd eksperdi selgitused saavad põhistada küll kliinilise läbivaatusel sedastatud joobe tunnuseid, kuid joovet põhjustanud psühhotroopse aine suhtes saab vaid olla oletuslik, kuivõrd polnud läbivaatusel haigla laboris tuvastatav. K. Lilienthal ise eitab selliste ainete tarvitamist, kohtuistungil küll selgitab, et ületöötamisest tal oli peavalu ja võimalik et sel päeval tarvitas valuvaigistit nagu ibumetiin või ibumax.. Tunnistab, et jäi väsimusest rooli taga magama, mistõttu sõitis teelt välja.. Väärteoprotokollis on ta menetlusalusena 14.11.2007.a andnud ütlusi, et ei ole protokolliga nõus, kuna ei ole tarvitanud narkootilisi aineid K. Lilienthali on 2000.a korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, kuid kordagi pole teda karistatud ei joobes sõiduki juhtimise eest, Alkoholiseaduse või Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 151 alusel.. Tunnistaja M. Stekolštšikovi ütluste kohaselt äratas 13.11.2007.a kella 20.45 ajal Laagna teel sõitev sõiduk tähelepanu sellega, et liikus aeglaselt ja sik-sakiliselt mööda ühest rajast teise ja lõpuks peatus Laagna tee otsas teepervele. Auto juurde minnes, et avastas, et juht magab rooli taga. Seega pole usaldusväärselt tõendatud, et K. Lilienthali terviseseisund oli põhjustatud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest ja süüdistuses LS § 74 19 lg 1 alusel on tõendamata. Väärteo otsus tema süüdistuses LS § 74 19 lg 1 alusel kuulub tühistamisele, kuid kuna on tuvastatud K.Lilienthali teos mootorsõiduki juhtimine väsimusseisundis, mis väljendus sõiduki juhtimisel magama jäämises, siis on tuvastatud
See on sõiduki juhtimine väsimusseisundis, mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, mis vastavalt LS § 201 lg 2 p 6 on alus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks ja vastuolus LS § 20 lg 7 nõudega, juht ei või olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega 5 K. Lilienthali rikkus mitte
Tema tegevuses esinevad teise väärteo - LS § 74 35 lg 1 tunnused(mootorsõiduki poolt liiklusnõuete muu rikkumine). Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses 3-1-1-4-05 15.02.2005.a, on väljendanud seisukohta, et sellisel juhul tuleb süütegu ümber kvalifitseerida LS § 74 35 lg 1 järgi., sest on tuvastatud et isik juhtis mootorsõidukit liiklusohtlikus terviseseisundis, seega rikkus § 20 lg 7 nõudeid. Süüteo ümber kvalifitseerimisel käesoleval juhul ei ole tegemist väärteoprotokolli piiridest väljumisega, kuna mootorsõiduki juhtimine joobes hõlmab endas liiklusohtlikus terviseseisundis juhtimise. Joobeseisundi puhul on tegemist alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tingitud liiklusohtliku terviseseisundiga. Antud asjas ei ole asjas on tuvastatud, et K.Lilienthal juhtis sõidukit liiklusohtlikus olukorras,. See on terviseseisundis, mis on kirjeldatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
§-is 76 ja LS §-is 20.. Samas aga nähtub, et 13.11.2007.a otsusega kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt kell 21.00 kuni kainenemiseni, selle otsusega on ta tutvunud 14.11.2007.a Väärteoprotokollis antud ütlustest nähtub, et ta viibis arestimajas. . kuid kuna väärteoprotokollis on teda süüdistatud konkreetselt narkojoobes sõiduki juhtimises, millega rikkus
76 p 1
iab kohus, et ümberkvalifitseerides süüteo LS § 74 35 lg.1 väljub väärteo süüdistusest. K. Lilienthal liialt , mis seisneb LS § 20 lg 7 nõude eiramises – juht ei või olla haigus-või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liikluseeskirjade nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise kord Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a määrus nr 241 §9. Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise vormistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.