4-07-1769\8

4-07-1769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008.a Väärteoasja number 4-07-1769 Kohtunik Katrin Puhkason Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Väärteoasi Vjatšeslav Zimini kaebus Tallinna Transpordiamet Linnatranspordi osakonna vanemspetsialist MK otsusele väärteoasjas nr. OVT 000193 02.04.2007.a tema karistamisest Ühistranspordiseaduse § 546 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 9000 krooni tühistamiseks Kaebuse esitajamenetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Vjatšeslav Zimin, isikukood 36907080263 elukoht: xxx taksojuht Kristiina Suvalova A. Jakobson & A. Jaroslavski Advokaadibüroo Tallinna Transpordiameti jurist Leho Kuusk Juhindudes VTMS §- dest 29 lg 1 p 1, 23 ja 132 p 3 Kohus otsustas: 1
2. T ü h i s t a d a Tallinna Transpordiamet Linnatranspordi osakonna vanemspetsialist MK otsus väärteoasjas nr. OVT 000193 02.04.2007.a Vjatšeslav Zimini karistamises Ühistranspordiseaduse § 54 6 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut see on 9000 krooni ja lõpetada menetlus väärteo tunnuste puudumisel.
3. Hüvitada kohaliku eelarve vahenditest Vjatšeslav Ziminile kaitsjale makstud tasu summas 1180.00 krooni /üks tuhat ükssada kaheksakümmend krooni ja 00 senti/.. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada 7 /seitsme/ päeva jooksul (22A. Jakobson & A. Jaroslavski Advokaadibüroo .05.2008) alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 advokaadi vahendusel Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 30 /kolmekümne/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõigusest loobumisel jõustub kohtuotsus peale teate esitamise tähtaja möödumist Kaebuse sisu ja tuvastatud faktilised asjaolud ning poolte seisukohad: Vjatšeslav Zimin pöördus kohtusse kaebusega ülalnimetatud otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks, kuna tema ei ole pakkunud ega osutanud tasulist sõitjate vedu. Tema sõiduk ei olnud seadistatud tasuliseks sõitjateveoks ega vastanud taksole esitatavatele nõuetele (puudus taksomeeter). Seega ei olnud tema sõiduk takso. Samuti viitab kaebuses asja olule, millest sai teadlikuks väärteomaterjalidega tutvumisel, et abi palunud isik – Siim Sein ei olnud tegelikult eesti ja vene keelt mittevaldav isik, nagu ta tol korral esines – inglise keeles rääkivana. Juttu sõidu eest raha võtmisest üldse polnudki, sest V. Zimin ei valda inglise keelt. Kaebaja leiab, et Siim Seina puhul oli tegemist nn. kuriteo matkijaga, sest kui nad sihtkohta – Tallinna Lennujaama jõudsid, oli seal kohal „juhuslikult“ kohal Tallinna Transpordiameti töötajad –IKja MKning reporterid. Seejuures juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.12.2004.a lahendile 3-1-1-110-04 p 12 selgitatud, et „matkimisele allutatud süüteod jäävad peaaegu alati katsestaadiumi. Matkimise korral on tervikuna esmatähtis süüteo faktiline lõpuleviimine.“ Kaebaja leiab, et sel juhul oleks V.Zimini teos väärteokoosseisu tuvastamisel tulnud see kvalifitseerida süüteo katsena. Samuti on kaebuses osutatud asjaolule, et menetlusaluse isikuna ei ole väärteokoosseisu vastavate tehiolude tuvastamiseks üldse üle kuulatud, mis iseenesest on juba oluline menetlusnormi rikkumine. Kaebuses on palunud kaebaja tühistada nimetatud otsus, või kui kohus jõuab seisukohale, et V.Zimini tegevuses on väärteo koosseis, siis mõistetud rahatrahvi vähendada, sest rahatrahv ei vasta teo raskusele. Kohtuistungil aga taotleb kaebaja ülalnimetatud väärteootsuse tühistamist. V. Zimin selgitab, et FIE-na osutas autopesu teenust, seetõttu tema kasutuses oleval sõidukil oli esipaneelil autopesu hinnakiri. On seisukohal, et talle autosse istunud isik oli matkija, sest rääkis inglise keeles ja palus teda sõidutada Lennujaama, hiljem aga selgus, et ta polegi välismaalane. Lennujaamas aga olid juba kaamerad ja reporterid vastas. Tema ei võtnud selle mehe käest raha, lihtsalt aitas hädalist. Selgitab, et tol õhtul käis Viru keskuse juures olevas kasiinos kohvi joomas Kui ta Tallink hotellist mööda sõitis, peatas üks kohvriga noormees auto, näitas kella ja palus inglise keeles Lennujaama minna. Kuigi ta inglise keelt ei valda, kuid sai ta aru, et noormees kiirustab Lennujaama. Ta palus viia end reisijate ukse (saabuvad reisid) juurde. Kui nad kohale jõudsid peatas te teda politsei, palus autost väljuda ja teise politseiautosse istuda. Temal ei olnud autos taksomeetrit, samuti polnud tal taksoveoluba ega sõidukaarti. 2 2002-2003.a töötas autaksojuhina. Käesoleval ajal on ta uuesti taksojuht koos nõutavate dokumentidega. Tunnistaja Siim Sein kinnitab kohtus, et ta ei mäleta antud sündmusest midagi muud, et tarvitas kodus alkoholi (elukoht asub Mustamäel) Mingil hetkel õhtul sattus kesklinna, ilmselt läks alkoholi juurde ostma. Mäletatavasti oli tal linnas alkoholipudel kaasas, arvab et tahtis Lennujaama minna selleks , et lennata. Kas ta andis seoses sellega mingeid ütlusi ei mäleta enam. Tunnistaja M. K kohta kinnitab, et on teda Transpordiametis näinud, isiklikult ei tunne, tema sõber KTtöötas Transpordiametis.. Taksosõidust ei mäleta midagi. Ilmselt kusagilt Kaubamaja juurest istus autosse. Kohvri võttis kaasa ilmselt alkoholi paigutamiseks. Ei mäleta, et oleks 01.03.2007.a mingeid ütlusi andnud. Tunnistaja (kohtuväline menetleja) MK kinnitab, 01.03.3007.a toimus tavapärane taksode kontroll, kaasatud oli ka TV3 nende endi palvel. Kontroll toimus pisteliselt Tallinna Sadamas, Lennujaamas ja Viru tn. alguses. V. Ziminiga on transpordiameti varem kokku puutunud, kuna neile oli saabunud varemalt infot, et sõiduk numbriga XXXasutab taksoteenust, V.Ziminil aga taksoveoluba ja sõidukikaarti polnud. Kella 22.00 ajal hakkas Lennujaama sisse tulema lennukeid ja seetõttu otsustati seal kontrolli teostada. Varemalt oli Lennujaama turvateenistus ja politsei palunud abi piraattaksode selgitamiseks. Kui Zimini auto saabus Lennujaama, läks auto juurde Transpordiameti töötaja IK või KT. Samas aga on selgitanud, et K. T kontrollist lennujaamas osa ei võtnud. Taksost väljunud kliendil oli kohver käes. Kliendiga pole ta varem kokku puutunud. Ta oli adekvaatne ja kõne selge. Matkimist tema väitel ei teostatud. Selgitab, et väärteomaterjalide juurde lisatud fotode kohta /tl 22-26/, kust on ära tuntav V. Zimin Tallinki hotelli ja sõiduki numbrimärgiga XXX juures, pärinevad ilmselt varasematest materjalidest. Tol korral (01.03.2007.a) ei peetud vajalikuks auto pildistamist. Tunnistaja IK kinnitab kohtuistungil, et on enne 01.03.2007.a V. Ziminile koostanud väärteoprotokolle selle eest , et ta kasutas sõidukil taksotunnuseid. 01.03.2007.a olid koos politseiga taksosid kontrollimas. Olles Lennujaamas märkas lähenemas V. Zimini autot. Ta hakkas autole lähenema ja nägi, kui reisija ulatas V.Ziminile raha ja viimane vaatas tema poole ning viskas vist 100 kroonise rahatähe tagasi reisijale. Reisija istus tagaistmel ja hakkas juba väljuma. Ta tõmbas esiukse lahti ja nägi töötavat taksomeetrit konsoolis, kuid V.Zimin tõmbas sellele plastkatte peale. Taksomeetri olemasolu ei fikseerinud, sest V. Zimin ei näidanud enam taksomeetrit. Ei pildistanud ka seda, sest V. Zimin ei lubanud seda. Menetlejal ei ole aga õigust autot seestpoolt kontrollida. Vaidlustatud otsuse kohaselt V. Zimin teostas 01.03.2007.a kella 22.30 ajal Tallinnas Hotell Tallink –Lennujaam tasulist sõitjate vedu (taksovedu, omamata veoliigile vastavat sõidukaarti, millega rikkus ÜTS § 49 lg 1 p 7 nõudeid ja pani toime väärteo ÜTS § 54 6 lg 1 järgi. Kergendavate ja raskendavate asjaoludena on viidatud KarS § 58 lg
4. Karistuseks on määratud rahatrahv 150 trahviühikut, see on 9000 krooni. Tõenditena on märgitud – tunnistaja ülekuulamine. /tl 5/ Väärteoprotokoll nr. VPT 000250 01.03.2007.a on koostatud Lennujaamas Tallinna Transpordiameti Linnatranspordi osakonna vanemspetsialist MK poolt selle kohta, et 01.03.2007 kell 22.30 V. Zimin sõidukil XXXteostas hotell Tallink –Lennujaam tasulist sõitjate vedu /taksovedu) omamata veoliigile vastavat sõidukaarti, millega riikus ÜTS § 49 lg 1 p 7 ja pani toime väärteo § 54 6 järgi. Protokollile on V. Zimin keeldunud alla kirjutamast, mida kinnitab tunnistaja TK allkiri. /tl.8-9/. Poolte seiskohad: Kaebaja ja tema esindaja jäävad seisukoha juurde, et puuduvad tõendid selles, et 01.03.2007.a osutas V. Zimin tasulist taksovedu. Ainus tunnistaja IK, kes kinnitab seda on Transpordiameti töötaja ja on varemalt korduvalt väärteomenetluse käigus V. Ziminiga tegelenud, mistõttu ei saa olla erapooletu. Pole tõendamist leidnud, et tol korral V. Zimin 3 võttis reisijalt raha. Väide, et V. Zimini autos oli taksomeeter on vaid paljasõnaline. Tunnistaja S. Sein pole aga seda kinnitanud. On põhjendatud kahtlus, et toimus väärteo matkimine, S. Seinal töötas tol ajal tuttav Transpordiametis. Kuigi ta tol ajal kusagile ei lennanud, oli tal kohver kaasas. Autot peatades rääkis S. Sein inglise keelt. Kuigi I.K väitis, et ta nägi rahatähe ulatamist tagasi, oli tegelikult hämar hilisõhtune aeg. Väärteo tõendamine ei saa tugineda kohtuvälise menetlusasutuse töötajate ütlustel. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebaja osutas 01.03.2007.a tasulist taksovedu, Autol olid taksotunnused, mille kasutamist ei saa teisiti mõista kui pettuse läbiviimise eesmärki. Teda on varemalt korduvalt karistatud taksoveo eeskirjade rikkumise eest. Mingit alust kahelda tunnistaja IK ütlustes, kes nägi, et sõidu lõppemisel toimus raha üleandmine, mis on ÜTS mõistes tasuline transpordivedu, taksomeeter töötas. Kaebaja pole millegagi tõendanud, et toimus väärteo matkimine. Kohtuotsuse põhjendus: Kaebus kuulub rahuldamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele V. Zimini käitumises väärteo tunnuste puudumisel Ühistranspordiseaduse § 54`6 lg 1järgi . Vjatšeslav Ziminit ei ole menetlusaluse isikuna üle kuulatud, asjaolu, et ta keeldus allkirjastamast talle esitatud väärteoprotokolli 01.03.2007.a, ei võtnud menetlejalt võimalust kuni 02.04.2007.a (otsus tegemise kuupäev) teha talle ettepanekut anda menetlusalusena ütlusi. Materjalidest ei nähtu, et V. Zimin oleks keeldunud menetlusaluse isikuna ütluste andmisest. Väärteo otsuses on tõenditena märgitud tunnistaja ütlused, kuid materjalidest nähtub, et üle kuulatud on tunnistajana nii Siim Sein kui ka IK, kelle ütlused on otsuse aluseks ei selgu otsusest. Menetlusaluse isiku ütluste puudumine väärtoemenetluses enne otsuse tegemist on oluline menetlusnormi rikkumine, mis iseenesest toob kaasa otsuse tühistamise. Materiaalõigusnormina on otsuses viidatud ÜTS §-i 49 lg 1 p 7 - Dokumentide esitamise kohustus. Lõige 1 sätestab, et vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid ; …. punkt 7- taksoveol sõidukikaardi. Kuid V. Zimin ei olnud ühissõidukijuht järelikult pole ta selle õigusnormi subjekt.. Samas aga Ühistranspordiseaduse § 546 lg 1 ette vastutuse seaduses ette nähtud dokumentideta tasulise sõitjate veo eest trammi-trollibussi või autojuhi poolt. Tunnistaja Siim Sein kohtus ei kinnitanud ühtki asjaolu, mis viitaks väärteo objektiivse koosseisu olemasolule, see on tasulisele sõitjate veole. 01.03.3007.a V. Zimini autos taksomeetri olemasolu pole fikseeritud, on vaid tunnistaja IK ütlus selle olemasolu kohta, samuti raha üleandmise kohta, mis koheselt tagastati. Kuid IKoli Transpordiameti töötaja ja kohtus tunnistaja SS tema ütlusi ei kinnitanud. Puudub registriandmebaasist väljavõte, et 01.03.3007.a ei olnud V.Ziminil sõidukikaarti. Väide, et toimus väärteo matkimine, mida seadus ette ei näe, põhineb vaid kaebaja siseveendumusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul kohtus kontrollitud tõenditega ei saa lugeda tõendatuks V.Ziminile esitatud väärteo süüdistust ÜTS § 546 lg 1 alusel, seda enam, et väärteomenetluse käigus pole menetlusalune ise ütlusi nende asjaolude kohta andnud. Seetõttu kuulub vaidlustatud väärteootsus V.Zimini karistamises ÜTS § 546 lg 1 alusel tühistamisele ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg.1 p. 1 alusel väärteo tunnuste puudumisel lõpetamisele. Vastavalt VTMS § 23 kuulub väärteomenetluse lõpetamisel korral § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitamisele valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohaliku eelarve vahenditest. Antud asjas on esimese kohtumenetluse käigus 25.04.2007.a esitatud taotlus kohtukulude hüvitamiseks - kaitsjatasu osas summas 1180.00 krooni. Taotlusele on lisatud A. Jakobson & A. Jaroslavski Advokaadibüroo arve-kviitung nr 2 selle summa 4 tasumisest V. Zimini poolt, mistõttu kuulub see summa hüvitamisele kohaliku eelarve vahenditest . Kohtunik Katrin Puhkason 5