1-08-5523\2

1-08-5523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-5523 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Sergei Männiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Männik (isikukood: 36306090396; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Männik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et S. Männiku vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 22.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Männiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Männik on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 27.01.2003.a kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Ida-Viru Maakohtu 21.05.2001.a otsusega mõistetud karistusega – 12 aastat vabadusekaotust ja mõisteti liitkaristus 2 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati mõistetud liitkaristusest maha eelmise otsuse järgi osaliselt kantud karistus – 3 aastat 5 kuud ja 22 päeva. Ärakandmisele kuulub 8 aastat 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 05.08.1999.a ja lõpp on 05.08.2011.a. Kinnipidamisasutuses Sergei Männiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab köögitöölisena ja toidujagajana. On läbinud keevitaja, elektriku ja ehitaja kursused. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama SRK-sse xxx Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on alates 1979.a viibinud 6-korral vangistuses ja iga juhtumi korral pärast vangistusest vabanemist vähem kui 1 aasta jooksul on uue kuriteo sooritanud. Selline käitumine näitab, et kinnipeetaval puuduvad oskused seaduskuulekaks toimetulekuks ning ta omab kriminaalset käitumismustrit. Samuti puudub tal püsiv seaduslik töökoht ning toetav sotsiaalne suhtlemisvõrgustik, mis soodustaks tema sotsiaalset rehabilitatsiooni. Sergei Männik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema karistusaja lõpp on alles 2011.a ja võtab arvesse kuritegude raskust ning tal puudub kindel elukoht ja töökoht asub Haapsalus. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et S. Männik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Männiku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava karistusaja lõpp on alles 2011.a ning võttes arvesse kuritegude raskust ning et tal puudub kindel elukoht – asuks elama Xxxsse SRK-sse ja et töökoht asub Haapsalus, ei ole võimalik isik tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Arvestades S. Männiku poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades S. Männiku poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib S. Männiku vabastamist uuesti arutada mitte 3 varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik