Obsah (7)

§ 263§ 64§ 68§ 65§ 76§ 199§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mail 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-5258 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prok

) § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ning mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati P. Mürk süüdi ka

§ 263

p 1 järgi ning mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64alusel 1 loeti mõistetud karistustest kergem kaetuks raskemaga ning mõisteti P.

Mürgile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg (10.– 21.11.2005.

a), s.o 11 päeva karistusaja hulka ning P. Mürgile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.06.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti P. Mürgile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 16 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 13.12.

1. a. Tartu Maakohtu 04.10.
2. a määrusega jäeti P. Mürk temale Tartu Maakohtu 05.12.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Kohtumäärus jõustus 23.10.
4. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 20.12.
5. a ja lõppeb 05.06.
6. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud, ära kandnud 06.06.

1. a. Vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes P. Mürgil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 23.04.
2. a. P. Mürki on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: • 09.06.
3. a Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 ning § 25 lg-te 1, 2, 4 § 209 lg 2 p-de 1, 3 järgi

§ 64

lg 1, § 68 lg 1 ja § 74 alusel 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 3 päeva. Väärteokorras on P. Mürki karistatud korduvalt. Kriminaalhooldaja peab P. Mürgi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist võimalikuks ja teeb kohtule ettepaneku määrata P. Mürgile katseajaks lisakohustused asuda ametlikult tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates vabanemisest; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; alluda narkojoobe kontrollile kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel; võtta ühendust kohtutäituriga ühe kuu jooksul alates vabanemise päevast ning sõlmida maksegraafikud võlgnevuste hüvitamiseks; igakuiselt hüvitada tsiviilhagisid ning esitada kriminaalhooldajale selle kohta makseid tõendavad dokumendid; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud iskutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja mitte viibida väljaspool kodu õhtul kella 23.00 kuni hommikul kella 06.00. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu P. Mürk seletas kohtule, et kui ta vabaneb, soovib ta lõpetada 9 klassi Täiskasvanute Gümnaasiumis. Tööle saaks ta OÜ-sse x, elama hakkaks oma ema juures. Töötasu oleks kuni 12 000 krooni kuus, millest saaks hüvitada tsiviilhagisid 2000 krooni kuus. Vanglas on ta osa võtnud kõikvõimalikest pakutud kursustest, on oma elus kannapöörde teinud. Prokuröri seisukoht oli, et P. Mürki ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Talle anti esimesel korral võimalus, karistus mõisteti tingimisi, vabastati vahi alt, kuid paar kuud pärast kohtuotsust võeti ta vahi alla. Vanglas on teda karistatud distsiplinaarkorras, prokuratuuris on menetluses uus kriminaalasi

§ 184lg 1 p 2 järgi.

Kohtuniku seisukoht P. Mürk mõisteti kohtuotsustega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära 2 kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on P. Mürk temale mõistetud karistusajast vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära kandnud. Kuna Tartu Maakohtu 04.10.

1. a määrusega jäeti P. Mürk tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata ning eelnimetatud määrus jõustus 23.10.
2. a, siis vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt avanes P. Mürgil tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus alates 23.04.
3. a. Seega on olemas formaalne alus P. Mürgi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P. Mürk on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kusjuures viimased 27 kuritegu pani ta toime katseajal vaatamata sellele, et ta oli esimesel korral 6 kuud eelvangistuses. Intensiivne kuritegelik tegevus jätkus juba 3 kuud pärast kohtuotsust. Kohtule esitatud P. Mürgi isiklikust toimikust nähtub, et 07.11.

1. a on talle määratud distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks (II osa tlk 94). Distsiplinaarkaristus määrati teo eest, mis leidis aset 08.10.
2. a, see on pärast eelmist ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et P. Mürk ei ole õigustanud tema vastu üles näidatud usaldust ning ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu kohus ei nõustu kriminaalhooldusametnikuga, et P. Mürgi näol on tegemist isikuga, kes sobib kriminaalhooldusele. Kuna esimene katseaeg ebaõnnestus uute tahtlike kuritegude toimepanemise tõttu, on P. Mürgi puhul uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge ning vangistuse kandmiselt tingimisi vabastamine ei ole põhjendatud. Ingeri Tamm Kohtunik 3