1-07-6499\2

(07231400403)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Sergei Vitušinski süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Sergei Vitušinski Ik: 38110200310, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: dokker-mehhaniseerija, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: väärteokorras karistatud kaks korda Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Sergei Vitušinski süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 205 krooni, so 30 750 (kolmkümmend tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 205 krooni, so 20 500 (kakskümmend tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Sergei Vitušinski, 1-07-6499, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 2050 (kaks tuhat viiskümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. Kohaldada Sergei Vitušinski suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes Sergei Vitušinskilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud neljakuulise tähtaja möödumisel, so algab 26.06.2007 ja lõpeb nelja kuu möödudes.
5. Sergei Vitušinskilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2
9. alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Vitušinski, 1-07-6499, sundraha“. Sergei Vitušinskilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 50 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Vitušinski, 1-076499, kaitsjatasu“. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sergei Vitušinski suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 25.06.
11. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.06.
12. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Sergei Vitušinskit süüdistatakse selles, et tema olles 01.08.2005 karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 10 200 krooni 09.07.2005 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti kehtiva karistuse ajal, 03.03.2007 kell 12.45, olles joobeseisundis, juhtis Harju maakonnas Vasalemma vallas Rummu alevikus Kooli tänaval maja nr 4 juures, liikudes Kooli tänaval maja nr 6 suunas, mootorsõidukit Xxxreg märgiga xxx. Seega Sergei Vitušinski, pani oma tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Sergei Vitušinski seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 01.08.2006 otsusest väärteoasjas nr 2373,05,004011 Sergei Vitušinski karistamises LS § 7419 järgi rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, so 10 200 krooni. (t/l 5) • 03.03.2007 koostatud väärteoprotokoll nr AB 866239, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 03.03.2007 kell 12.45 peatati Kooli 4 maja juures Rummus • • • • • Kooli 6 maja suunas liikunud sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx, millist sõidukit juhtis Sergei Vitušinski, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 8) 03.03.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et Sergei Vitušinskil tuvastati 03.03.2007 kell 12.45 alkoholijoove 0,64 mg/l väljahingatavas õhus. S.Vitušinski nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9) 03.03.2007 koostatud menetlusaluse isiku Sergei Vitušinski ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et oli laadal ja jõi ühe liitri 10%st õlut ning sõitis Rummus ämma juurde. (t/l 10-11) 09.04.2007 koostatud kahtlustatava Sergei Vitušinski ülekuulamisprotokollist nähtuvalt maksis kahtlustatav eelmise väärteo toimepanemise eest määratud trahvi ära 2006 aasta detsembris. Hilisema trahvi liiklusõnnetuse eest maksis ära 13.03.
13. 03.03.2007 kella 12.45 ajal juhtis Rummus Kooli tänaval maja nr 4 juures autot VW Vento. Pool tundi enne kinnipidamist jõi ära liitri 10%st õlut. Istus naistuttava Jekaterina Beljajeva autosse ning sõitis Ämari vangla juurest Kooli tänavale. Sõitis umbes 100 meetrit ja peaaegu jõudis sihtpunkti. Politseipatrull peatas ja lasti puhuda alkomeetrisse ning tuvastati kerge alkoholijoove. Ülalpidamisel on Polina Vitušinskaja, kes on 5 aastane. Annab raha lapse emale lapse ülalpidamiseks. Sel kuul maksab ära viimase sissemaksu ja rohkem võlgasid panga ees ei ole. Võimalusel määrata karistuseks rahaline karistus, määrates selle tasumise ositi. (t/l 13-16) Tööandjate päringust nähtuvalt on Sergei Vitušinski saanud 2006 aastal alalist sissetulekut OÜst Palsteve. (t/l 23-24) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvalt oli Sergei Vitušinski keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal 205 krooni. (t/l 25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud Sergei Vitušinski süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat väärteoasjas tehtud otsusest, protokolli joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja süüdistatava sissetulekuid ja rahaliste kohustuste täitmist puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava Sergei Vitušinski süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Sergei Vitušinskit varem karistatud 01.08.2005 otsusega rahatrahviga 10 200 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja rahatrahvi tasus ta 13.01.
14. Samas pani süüdistatav 22.07.2005 toime uue väärteo ning katkestas sellega karistuse kustumise ning tasus järgmise väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi 13.03.2006 ning karistus oleks kustunud 12.03.
15. Süüdistatav aga pani uue teo toime 03.03.2007, so ajal, mil karistus ei olnud kustunud ning Sergei Vitušinski oli 03.03.2007 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning esimene nendest karistustest on inkrimineeritava teo koosseisuliseks asjaoluks. Määratud rahalised kohustused rahatrahvide näol on käesolevaks ajaks tasutud. Kriminaaltoimiku andmetest nähtuvalt on süüdistataval sissetulek, milline on keskmise palga lähedane. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kuivõrd süüdistataval on olemas alaline sissetulek ning rahalised kohustused on tal täidetud. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd lisakaristust peab süüdistatav ise täitma sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida tema majandusliku olukorra järsu halvenemise või piirata tema vabadust. Seetõttu kohus asub seisukohale, et ka lisakaristuse kohaldamine täidab õiguskorra kaitsmise huvisid ning sunnib süüdistatavat hoiduma uute samalaadsete süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik