1-05-581\3

Kriminaalasi nr. 1-05-581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2006.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Marek Litnevski Prokurör Katrin Sutt Kaitsja Karen Drambjan Kannatanu esindaja Owe Ladva Süüdistatav NADEŽDA SAAR, isikukood 47605092215, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx töökoht EV Süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluses RESOLUTSIOON Süüdi mõista Nadežda Saar KarS § 423 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 260 päevamäära (päevamäära suurus 50.- krooni) , s.o. 13 000.- krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine osade kaupa 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igas kuus kuulub tasumisele 1625.- krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 EÜP, viitenumber

1. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Nadežda Saarelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Välja mõista Nadežda Saarelt TP kasuks 970.- krooni (ühe paari saabaste maksumus). TP tsiviilhagi summas 63 241.64 krooni ( 9030.- krooni jalanõude maksumus, 3570.- krooni sanatoorse ravi maksumus, 50641.64 krooni OÜ T kahju käibe langusest) – jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada läbi vaatamata jäetud tsiviilhagi osas uuesti hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Tunnistada TP õigust moraalse kahju hüvitusele. Kannatanul on õigus hageda kuriteoga tekitatud moraalset kahju tsiviilkohtupidamise korras. Välja mõista Nadežda Saarelt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni, 2) ekspertiisi maksumus 2875.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
2. Asitõend – CD-plaat turvakaamera salvestusega – jätta kriminaalasja juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Nadežda Saart süüdistatakse selles, et ta põhjustas 25.10.2004.a. kella 14.50 paiku Tallinnas XXX parkimismajja sissesõiduteel liiklusõnnetuse. Juhtides sõiduautot XXXreg.märgiga XXX, alustas ta tõkkepuu tõustes parkimismajja sissesõitu, kuid ei suutnud hoida sõidukit sõiduteel ja sõitis sõiduki parema rattaga sõidutee ja parkimismaja vahel olevale teeribale, mida mööda kõndis parkimismajja jalakäija TP. Auto sõitis teeribal kõndivale jalakäijale TP´le otsa. Nadežda Saar rikkus Liikluseeskirja järgmisi nõudeid: -§
3. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat… ; -§
4. Juht peab olema tähelepanelik /…/ teeservas /…/ liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. -§
5. Enne sõidu /…/ alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takistada teisi liiklejaid /…/ ; -§
6. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi /…/ ning muid liiklusolusid, et suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Liikluseeskirja nõuete rikkumisega põhjustas Nadežda Saar liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai jalakäija TP tervisekahjustusi, mille ravi kestus ületab 4 kuud. Seega rikkus Nadežda Saar mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus, s.o. pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED JA SEISUKOHT Nadežda Saar tunnistas liiklusõnnetuse põhjustamist, kuid ei tunnistanud KarS § 423 lg 1 järgi kuriteo toimepanemist. Süüdistatava ütlustest tulenevalt alustas ta peale tõkkepuu tõusmist autoga liikumist ja tundis, et auto tõmbub paremale poole. Tõkkepuu taga seisma jäädes ja enne uuesti sõitmise alustamist oli ta kindel, et auto esirattad on otse, kuid kuna auto kiskus paremale poole, olid auto esirattad järelikult paremale poole viltu. Auto sõitis sõidutee kõrgema osa peale 2 ja siis nägi ta jalakäijat auto ees paremal pool vastu seina surutuna. Enne ta jalakäijat autost paremal poolt liikumas ei näinud. Nadežda Saar ei tunnistanud end kuriteos süüdi sellepärast, et jalakäijad ei tohtinud selles kohas liikuda, kus liikus kannatanu. See koht oli jalakäijate liiklemiseks liiga kitsas. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kannatanu, tunnistajate OP, KKja TM ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli, fotode ja turvamaja videosalvestusega on tõendamist leidnud, et Nadezda Saare juhitud sõiduk XXX reg.märgiga XXX sõitis 25.10.2004.a. peale parkimismaja sissesõidul oleva tõkkepuu tõusmist üle sõidutee ääre kõrgendatud osa peale ja samal hetkel juhtus selles kohas viibima kannatanu TP. Kannatanu ütluste kohaselt kiiluti ta auto ja seina vahele ja auto parem esiratas sõitis üle tema parema jala laba. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja KK, kes liikus kannatanust üks meeter tagapoolt, ning süüdistatav, kes nägi, et kannatanu istus peale liiklusõnnetust toolile ja tema üks jalg oli üles tõstetud. Kannatanu täpsemad vigastused on fikseeritud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis ja need olid parema jala I, II, III, IV ja V pöialuu murrud. Täiendavas kohtuarstlikus ekspertiisiaktis oleva eksperdiarvamuse kohaselt oli tegemist raske tervisekahjustusega, sest ravi kestus ületas 4 kuud. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et liiklusõnnetus ei toimunud Nadežda Saare süül, vaid kannatanu poolt Liikluseeskirja § 36 lg 1 ja Liiklusseaduse § 8 lg 1,2 jämeda rikkumise tulemusena. Kohus leidis, et kaitsja viide kannatanu poolt Liikluseeskirja §-le 36 lg 1 viitamine on antud kriminaalasjas asjakohatu. LE § 36 lg 1 sätestab, et jalakäija ei tohi ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel – väljaspool ülekäigurada. Kriminaalasja materjalidest ei tulene, et kannatanu TP oleks parkimismajas ületanud sõiduteed. Liiklusseaduse § 8 lg 1 kohaselt peab jalakäija liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Liiklusseaduse § 8 lg 2 kohaselt jalakäija ei või takistada sõidukite liiklust ega põhjustada liiklusohtlikku olukorda. Kohus leidis, et TP ei rikkunud eelnimetatud Liiklusseaduse sätteid. Vastavalt Liiklusseaduse §le 4 lg 4 ja Liikluseeskirja §-le 2 lg 19 nimetatakse jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette teed kõnniteeks. Samade sätete kohaselt võib kõnnitee olla tähistatud vastavate liiklusmärkidega või teekattemärgistega. Sõnaühend „võib olla“ tähendab, et tähistamine ei ole kohustuslik. Tunnistaja TM ütluste kohaselt ei olnud koht, kus toimus jalakäijale otsasõit, kõnnitee. Kuna ta oli 2004.a. oktoobris Rävala parkimismaja juhataja, teab ta ilmselt kõige paremini parkla rajatiste ja teeosade tähendust ning kohtul ei ole alust tema ütlustes kahelda. Samas kinnitas tunnistaja M , et parklasse sisenemisel sõidutee paremas ääres oleval kõrgemal kitsal teeosal jalakäijate liiklemine ei olnud ka keelatud ja tegelikkuses inimesed kõndisid seal. Kuna jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa tähistamine vastava märgistusega ei ole kohustuslik ning jalakäijate liiklemist keelav märk sellel teeosal, kus kannatanule otsasõit toimus, puudus ning et teised inimesed seda teeosa liiklemiseks kasutasid ja ükski seadusandlik akt ei kehtesta nõudeid kõnnitee laiusele, ei pidanud TP olema teadlik sellest, et nimetatud ala ei ole Liiklusseaduse mõttes jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa. Eeltoodu põhjal ei ole põhjendatud TP süüdistamine LS § 8 lg 1 rikkumises. Kohus leidis, et millegagi ei ole tõendatud süüdistatava kaitsja väide, et TP takistas Nadežda Saare poolt juhitud sõiduki liiklust või põhjustas liiklusohtliku olukorra. Sõiduauto liiklemiseks on ette nähtud sõidutee, nii ka Rävala parkimismajja sisenemisel ja parkimismajas. Sõidutee äär oli tähistatud 12 cm kõrguste äärekividega vastavalt Liiklusseaduse §-le 4 lg 3 ja Liikluseeskirja §-le 2 lg
7. Üle nende äärekivide sõidukiga sõita ei tohi. Sõidutee parklas on vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile 2,5 meetrit lai, mis tähendab, et sõiduauto mahub sõiduteel liiklema. TP ei kõndinud sõiduteel ega ohustanud ka muul viisil Nadežda Saare poolt juhitud sõiduki liikumist mööda parklas asetsevat sõiduteed. Kohtuotsuses eespool nimetatud tõenditega on tõendatud, et Nadežda Saar ei liigelnud oma sõidukiga sõiduteel nagu ta oleks pidanud seda tegema, vaid sõitis üle sõidutee äärekivi alale, 3 mis ei olnud ette nähtud sõidukite liiklemiseks. Sellise tegevusega ohustas hoopis tema jalakäija TPa, rikkudes LE § 44 ja §
8. On üldteada asjaolu, et vähekaitstud liiklejaiks on eeskätt jalakäijad. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud Nadežda Saare poolt LE § 91 rikkumine. Enne sõidu alustamist ei teinud süüdistatav kindlaks, et auto rattad jäid peatumisel tõkkepuu taga paremale suunatud asendisse. Ta oleks pidanud sõidu alustamisel koheselt rooli keeramisega vasakule viima esirattad otsesuunda, et sõiduk sõiduteelt välja ei sõidaks ega ohustaks sellega teisi liiklejaid, sealhulgas ka sõidutee kõrval kõndivaid jalakäijaid. Kuna süüdistatav ei veendunud enne sõidu alustamist sõidu ohutuses ja sõitis sõiduteelt välja jalakäijale otsa, on ta sellega rikkunud LE §
9. Nadežda Saart on süüdistatud ka LE § 123 rikkumises. Nimetatud säte reguleerib sõidukiiruse valikut selleks, et suudetaks peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ja teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Kohus leidis, et Nadežda Saar rikkus LE § 123 sätteid. Kuigi liiklusõnnetus toimus peaaegu koheselt peale sõidu alustamist ja ilmselt ei saanud auto kiirus olla suur, näitab süüdistatava suutmatus peatada sõidukit sõidutee kõrgema ääre ees, et ta oleks pidanud sõidu alustamisel sõitma veelgi väiksema kiirusega, arvestades oma sõidukogemusi, eriti reageerimiskiirust. Süüdistataval oli juhistaaži väga vähe - pisut üle kahe kuu. Kõrgem teeäär oli LE § 123 mõistes juhile teel etteaimatav takistus, kuna see on vastavalt LE § 2 lg 48 tee koostisosa. Nähtavus oli parklas hea, mistõttu oli sõidutee kõrge serv Nadežda Saarele märgatav ja ka etteaimatav. Kohus leidis, et kannatanu raske tervisekahjustuse ja Nadežda Saare poolt liikluseeskirja nõuete rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kui süüdistatav oleks olnud hoolas ja veendunud selles, et tema poolt juhitava sõiduki esirattad ei olnud sõidu alustamisel otse asendis või kui ta oleks arvestanud oma vähest sõidukogemust ja valinud kiiruse sellise, et auto paremale kiskudes oleks suutnud kiiresti reageerida, keerates rattad otseasendisse enne kõrgendatud teeservaga kokkupuudet, ei oleks ta sõitnud üle sõidutee äärekivi ja üle TP jala ning raske tervisekahjustus oleks jäänud olemata. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegemist kuriteo toimepanemisega ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kuriteo kvalifikatsioon KarS § 423 lg 1 järgi on õige. Kannatanu TP esitas süüdistatava vastu tsiviilhagi summas 99 212.64 krooni, taotledes nii varalise kahju – 64 212.64 krooni – kui moraalse kahju – 35 000.- krooni – hüvitamist. Varaline kahju koosneb uute soetatud jalanõude maksumusest 10 000.- krooni, sanatoorse ravi 3570.krooni maksumusest ja firmale OÜ T käibe langusest tekkinud kahjumist 50 642.64 krooni perioodi eest, mil TP ei saanud tööl käia ja ettevõtet juhtida seoses liiklusõnnetuse tagajärjel saadud raske tervisekahjustusega. Kohus leidis, et tsiviilhagi kuulub kriminaalmenetluse raames hüvitamisele osaliselt summas 970.- krooni. See on ühe paari jalanõude maksumus, mis on dokumentaalselt tõendatud. Ülejäänud summa osas ei ole uute jalanõude eest tasumise kohta tšekke kohtule esitatud. Sanatoorsel ravil viibimine on tõendatud ja samuti ka ühe päeva maksumus, kuid puudub TP poolt sanatoorse ravi eest tasumist tõendav dokument. Ettevõtte käibe languse tõendamiseks ei piisa kohtu arvates üksnes kannatanu enda poolt koostatud õiendist erinevate kuude käivete kohta. See tuleb siiski vastavate raamatupidamise dokumentidega tõendada. Eeltoodu alusel jätab kohus kannatanu nõude varalise kahju osas summas 63 242.64 krooni läbi vaatamata. Kannatanul on õigus nõuda kahju hüvitamist uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, esitades kohtule haginõuete kinnituseks vastavad tõendid. Kohus tunnistab kannatanu põhiseaduslikku õigust temale kuriteoga tekitatud moraalse kahju hüvitamisele, kuid selleks tuleb tal hagiga pöörduda tsiviilkohtusse ja taotleda moraalse kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistataval süüd välistavate asjaolude puudumist. Nadežda Saare puhul nõustub kohus karistuse liigi valikul prokuröri ettepanekuga. Süüdistatav ei 4 ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on töökoht, seega ka sissetulek, mis võimaldab kanda rahalist karistust. Süüdistatava suhtes puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud, mistõttu võib rahalise karistuse suurus olla sanktsiooni keskmises määras. Rahalise karistuse päevamäära suurus arvutatakse süüdistatava keskmise päevasissetuleku alusel, mille arvutamisel lähtutakse süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui need andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust. Nadežda Saare kriminaalasja toimikus on tõend tema maksustatava tulu kohta 2004.aastal, s.o. kuriteo toimepanemise ja kriminaalmenetluse alustamise aastal. Puuduvad andmed kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud aasta, s.o. 2003.a. ja ka 2002.a. maksustatava tulu kohta (seda ei ole kohtueelses menetluses küsitudki). Eeltoodust tulenevalt võtab kohus rahalise karistuse suuruse arvutamisel aluseks miinimumpäevamäära – 50 krooni. Kuna süüdistatav on oma süüd liikluseeskirja nõuete rikkumises eitanud, leides, et süüdi liiklusõnnetuses ja vigastuse saamises oli jalakäija ise, ei ole ta järelikult aru saanud oma teo õigusvastasusest. Kannatanu sõnul ei võtnud süüdistatav peale liiklusõnnetust ka temaga kordagi ühendust, ei tundnud huvi tervise ja paranemise vastu. Kuigi Nadežda Saar rikkus liikluseeskirju ettevaatamatusest, põhjustas ta sellega raske tagajärje – Tiia Piirisillale raske tervisekahjustuse. Eeltoodut arvestades on põhjendatud Nadežda Saarelt lühiajaliselt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus juhindub KrMS § 306, § 310 –
10. Kohtunik 5