lg 2 p 1 ja
järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 21.juuni 2007 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuur Prokurör Margus Gross Süüdistatav Toomas Joakit elukoht: XXX X-XX , isikukood: 36606246510, varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, viibib vahi all
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust; -2- -
järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust,
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses 23.02.2006-25.05.2007 viibitud aeg s.o 1 aasta 3 kuud 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Toomas Joakit ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Maakohus arutas Toomas Joakitile esitatud süüdistust
ennast 1000 ecstasy tableti omandamiseks kokku viia T.S. , sõitis 2006 jaanuaris koos T.S. Tallinnasse, kus ostis koos T.S. S.M. 1000 Bulldogi ja V2 logoga amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti, see on narkootilist ainet suures koguses, toimetas tabletid koos T.S. viimase autoga Tartusse, kus viis tabeltid oma elukohta aadressil X . J.J. müüs ebaseaduslikult omandatud ecstasy tablette ise teistele isikutele ning 2006 veebruaris saatis 50 amfetamiini ja MDMA-d sisaldavat tabletti Tartust K.J. , kes ei olnud teadlik sellest, et saadetis sisaldas narkootilist ainet, Võrru L.O. edasiandmiseks Toomas Joakitile. L.O. toimetas tabletid Võru maakonda Antslasse Toomas Joakitile, kes hoidis neid oma elukohas Antslas, X ning andis edasi teistele isikutele, kuni 27.02.2006, mil 26 amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti politsei poolt leiti ja ära võeti. 2006 veebruaris enne Toomas Joakiti kinnipidamist andis Toomas Joakit L.O. juhised 11 MDMA-d ja amfetamiini sisaldava tableti müügiks Toomas Joakiti äraolekul ja L.O. müüski tabletid 18.02.2006 õhtul maha Toomas Joakiti juhistele vastavalt tuvastamata isikutele. Alates 01.07.2005 kehtiva narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt on suur kogus narkootilist ainet kogus, millest jätkub narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sellega pani Toomas Joakit toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on grupi poolt suures koguses narkootilise aine omandamise ja edasiandmise. Samuti arutas maakohus Toomas Joakitile
järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - 26.08.2006 kella 08.15 ajal solvas Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas võimuesindajat, see on ametikohustusi täitvat (kambri ülevaatust ja kinnipeetavate loendust teostavat) Tartu Vangla vanemvalvuri kohusetäitjat Sirle Sussenit, mis seisnes selles, et ta sõimas S. Sussenit mitme minuti jooksul ebatsensuursete sõnadega. Sellega pani Toomas Joakit toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuna Toomas Joakiti karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, pidas maakohus põhjendatuks T. Joakitile karistuse mõista sanktsioonis sätestatud alammäära lähedal. T. Joakiti poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine tablettide kogus – kokku 37 tükki – ei ületa tähelepanuväärselt olulises ulatuses (
lõikes 1 osundatud) -3- seaduses sätestatud narkootilise aine suure koguse alammäära ning jääb nimetatud suure koguse alammäära lähedale. Kuna T. Joakiti on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, karistatus on kustumata, on välistatud T. Joakiti karistamine sanktsioonis sätestatud miinimummääras ning õiguskorra kaitsmise huvidest ja T. Joakiti mõjutamiseks, et ta enam kuritegusid toime ei paneks, tuleb teda karistada miinimummäärast 6 kuu võrra suuremas määras – see on 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. Sellises määras karistuse mõistmine on proportsioonis ka kaastäideviijale – L.O. (kes oli varasemalt, s.o enne 18.12.2006 kohtuotsuse kuulutamist kriminaalkorras karistamata isik) kokkuleppemenetluses 50 narkootilise aine tableti ebaseadusliku käitlemise eest karistuseks mõistetud 3 aasta ja 1 kuu vangistusega. Lähtudes
Joakit nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse kohta ning arvestades asjaolu, et T. Joakiti on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, iseloomustus Tartu Vanglast on negatiivne, tuleb T. Joakiti karistada
järgi vangistusega ja seda miinimummäära lähedal, kuid miinimummäärast suuremas ulatuses. Õiguskorra kaitsmise huvides ei ole Toomas Joakiti suhtes rahalise karistuse kohaldamine põhjendatud, kuna võimuesindajast vangivalvuri suhtes väga kõvahäälselt öeldud räigete ebatsensuursete sõnade mitme minuti jooksul kasutamist kuulsid pealt lisaks teistele vangivalvuritele ka eelvangistuses viibinud teised vahistatud. Selline T.Joakiti käitumine andis teistele eelvangistuses viibinud isikutele negatiivset ja halba eeskuju. Kuna viimase katseaja läbis T. Joakit katseajal kuritegusid toime panemata, siis pidas maakohus põhjendatuks
lg 1 järgi liitkaristuse mõistmisel lähtuda kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise põhimõttest ning kohaldada 3 aastast ja 6 kuust vangistusest ärakandmata karistusaja – 2 aasta 2 kuu 27 päeva vangistuse osas karistusest tingimisi vabastamist kolmeks aastaks käitumiskontrollile allutamisega. Eelvangistuses 23.02.2006 – 25.05.2007 viibitud 1 aastat 3 kuud 3 päeva pidas maakohus
§-s 56 sätestatud põhimõtetest lähtudes toimepandud kuritegude eest piisavaks ja põhjendatuks ning seda lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest ja ka sellest aspektist, et panna T. Joakiti edasiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuna T. Joakit läbis temale viimase kohtuotsusega kohaldatud katseaja uusi kuritegusid toime panemata ning see asjaolu annab kohtule põhjendatud aluse arvata, et katseajaga käitumiskontrollile allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla avaldas T. Joakitile katseaja kestel distsiplineerivat ning karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas olevat vajalikku (uute kuritegude toimepanemisest hoiduma panevat) mõju, siis tuleb anda T. Joakitile võimalus ja ärakandmata karistusaja – 2 aasta 2 kuu 27 päeva vangistuse osas kohaldada karistusest tingimisi vabastamist kolmeks aastaks käitumiskontrollile allutamisega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse Toomas Joakitile mõistetud karistuse osas ning mõista karistuseks
lg 2 p 1 järgi 4 aastat vangistust ja
järgi 10 kuud vangistust.
Joakitile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse osalise suurendamise teel 4 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Toomas Joakitile mõistetud vangistusest maha tema eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud 3 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Prokurör leiab, et T. Joakitile mõistetud karistus on liiga leebe. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid. -4- Toomas Joakiti poolt toimepandu on rahvatervisevastane I astme kuritegu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud T. Joakit mitte niivõrd narkootikumide tarvitaja kui just levitaja (diiler). T. Joakitil puudus enne vahistamist kindel töökoht, mis annab alust järeldada, et tema eesmärk oli teenida elatist ebaseaduslikult narkootikume levitades. Hinnates Toomas Joakitile ja L.O. kui kuriteo kaastäideviijatele määratud karistuse omavahelisi proportsioone, on oluline, et L. Ots tunnistas oma tegu menetluse algusest peale, kõiki kuriteo asjaolusid avaldades aitas ta kriminaalmenetlusele kaasa ning mõistis oma teo raskust. Samas T. Joakit ei ole enesele teinud vähimaidki etteheiteid. Sellega on põhjendatud T. Joakitile 4 aastase vangistuse määramine
Seadusandja on pidanud vajalikuks kaitsta võimuesindajat, kellel lähtuvalt tema ülesannetest avaliku korra tagamisel on suurenenud oht sattuda kurjategija rünnaku ohvriks.
alusel on karistatav võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Õiglase karistuse mõju kinnitaks Tartu Vanglas töötavate teiste kolleegide usku normikehtivusse ning ka sellesse, et neil on võimalus olla kaitstud kinnipeetavate rünnakute eest, samuti kinnistaks ja kasvataks see kinnipeetavate usku õiguskorra vastu ja kinnitaks ettekujutust õiguskorra reeglite täitmise vältimatusest. Seetõttu on põhjendatud T. Joakitile
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni keskmäära lähedase karistuse s.o 10 kuu vangistuse määramine. Arvestades seda, et T. Joakit ei ole üles näidanud vähimatki kahetsust kummagi talle inkrimineeritud kuriteo osas, et puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud, pole millegagi põhjendatud liitkaristuse moodustamisel kõige leebema karistuste liitmise reegli s.o kergema karistuse kaetuks lugemise raskema karistusega kohaldamine. T. Joakiti on varem kriminaalkorras karistatud viis korda. Kriminaalmenetluse kestel ei ole T. Joakit ei oma sõnadega ega tegudega näidanud, et ta mõistab oma käitumist hukka, mis on aluseks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumisele. T. Joakiti isiku iseloomustamiseks on ilmekaks näiteks kohtupsühhiaatriekspertiis aktis märgitu, et T. Joakit ei pea enda poolt toimepandut üldse mingiks märkimisväärseks seaduserikkumiseks, ajab enesekeskselt taga oma õigust ning ähvardab peagi korra majja lüüa ja kõiki tema suhtes vaenulikke inimesi karistada, tema võime tunda süüd ning õppida karistusest on puudulik, oma probleemides süüdistab valdavalt teisi inimesi, õigustab igati toimepandud ühiskonnaohtlikke tegusid. Ka Tartu Vanglast antud iseloomustus on negatiivne. Seda arvestades pole põhjust arvata, et käitumiskontrollinõuded ja kriminaalhooldaja suudavad Toomas Joakiti mõjutada. Prokurör on seisukohal, et T. Joakitile mõistetud sanktsiooni alammäära lähedane karistus ei ole kooskõlas karistuse eesmärkidega ning T. Joakitile tuleb karistada reaalse vangistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega ja veenvalt põhistanud T. Joakitile kolme aasta ja kuuekuulise vangistuse mõistmist kahe kuriteo eest, millest üks on esimese astme kuritegu. Samas ei nõustu ringkonnakohus süüdistatava karistusest tingimisi vabastamisega. Muuhulgas pani T. Joakit toime kuriteo, mille tulemusena sai võimalikuks suure koguse narkootilise aine levimine. Kriminaalasja materjalidest on näha, et teda on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise ees. Karistuse üheks eesmägiks on süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamine. T. Joakiti korduvasd karistamised ei ole seda eesmärki täitnud. Maakohtu -5- pöhjendus, et kuivõrd süüdistatav on varem katseaja läbinud edukalt, siis on alus ta karistusest tingimisi vabastada on väheveenev.
kohaldamine peaks tagama süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise mitte ainult katseajal, vaid ka pärast seda. T. Joakit on aga pärast katseaja möödumist uuesti ja järjekindlalt kuritegusid toime pannud, mistõttu tema suhtes uuesti
Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb T. Joakiti suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -6- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.