) § 17 lg 3 kohaselt kohustuslik. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1, § 188, § 70 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
22.04.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,004104 on määratud K. Peters`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1,
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud K. Peters`i suhtes lisakaristust
Kaebuse sisu 12.05.2008.a esitas K. Peters Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi tasumiseks osade kaupa ühe aasta jooksul majanduslikel kaalutlustel. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 19.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et nõustub kaebuses esitatud taotlusega, so rahatrahvi ajatamisega ühele aastale ning asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Peters`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohtu hinnangul on, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve ning võimalust süüdlast karistusega suunata õiguskuulekale käitumise, K. Peters`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 lg 1. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja nõustub esitatud kaebusega täies mahus, so rahatrahvi ajatamisega ühele kalendriaastale, siis asus kohus seisukohale, et K. Peters`ile tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku tähtaja, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Rubo Kikerpill Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.