) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud ja kergendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset ei ole esitatud. Väärteo eest on karistuseks määratud rahatrahv 1500 krooni s.o 25 trahviühikut ja
Kaebaja taotlus Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et rahatrahv on tasutud 9.10.2007 ning vaidlustab otsuse lisakaristuse osas. Ta ei ole väärtegu pannud toime sihilikult. Ta ei osanud hinnata mootorsõiduki mootorivõimsust ja ei pannud tähele lubatud kiiruse ületamist. Kahetseb puhtsüdamlikult ja leiab, et karistus on liiga karm ning ei vasta üldistele sanktsiooniõiguse põhimõtetele. Karistus ei vasta tema poolt toime pandud süüteo raskusele. Rahatrahv on tasutud koheselt ja on esinenud kergendav asjaolu, millest hoolimata on kohaldatud lisakaristust. Kuid tööülesannete tõttu on autojuhtimine vajalik ja seetõttu karistus koormav. Sobiv karistus oleks piirduda rahatrahviga. Seetõttu taotleb otsuse osalist tühistamist ja seda lisakaristuse kohaldamisel. Kaebuse esitaja taotleb kohtuistungit. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Menetluse käigus ei ole avaldatud puhtsüdamlikku kahetsus. Karistuse määramisel on arvestatud seda, et Eero Mikenbergi on varem korduvalt karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, sealhulgas 9 korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemalt on ühel korral lisakaristusena esinenud juhtimisõiguse äravõtt. Oma tegevusega on seadnud ohtu enda ja teiste liiklejate turvalisuse. Varasemad karistused ei ole mõju seaduskuulekusele avaldanud. Lisakaristusega karistamine on põhjendatud. Tööl käimise põhjus ei ole põhjenduseks lisakaristuse tühistamiseks. Kohtuistungil kaitsja jäi kaebuse asjaolude juurde. Politsei vastus ei ole muutnud seisukohta. Iga päev on vaja autot kasutada ja see on seotud tööülesannetega. Otsest sihilikku kihutamist ei ole olnud. Talle võiks määrata suurema rahatrahvi lisakaristuse asemel. Kohtuväline menetleja jääb otsuse õigsuse juurde. Teda on sarnase rikkumise eest varem karistatud, siis puudub seaduskuulekus. Üks kuu on lühike aeg. Selle aja jooksul saab oma elu ja töö ümber korraldada. Kaitsja ilmselt ei tea, et on 2 kiiruseületamist veel, otsused ei ole ainult jõustunud. Politsei eesmärk ei riigikassat suurendada, vaid isikuid seaduskuulekalt käituma panna. Kohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile väärteoasjatoimikus (VTT tl 3) kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker Dual DC083448, mis on taadeldud (tunnistus TTRSS-07/00020) ja testitud 31.08.2008 kell 9.00. Seade on olnud töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. 2 Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal ning kuiva teekattega teel. Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 118 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 4 km/h, seega ületas menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust (VTT tl 3 pöördel). Tunnistaja on andnud vastava sisulisi ütlusi ja ütleb, et juht ei vaidlustanud kiiruse ületamist. Menetlusaluse isiku poolt on protokolli kantud ütlus, et enda arvates ta ei ületanud kiirust. Kiiruse ületamine on leidnud tõendamist. Kaebuse järgi ei vaidlusta kiiruse ületamist, on isegi rahatrahvi ära tasunud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega (tunnistaja ütlustega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll) on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatud väärteo. Tegemist on LE § 124 p 2 nõude rikkumisega (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h) ja väärtegu on õieti kvalifitseeritud
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus ei ole neid tuvastanud. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis menetlusaluse isiku puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole menetlusalune isik tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut politseiasutuse menetluse ajal. Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja ei saanudki arvestada vastutust kergendava asjaoluga. Vastavalt karistusregistri teatisele (VTT tl 5) on menetlusalusel isikul alates 2003 juunist väärteokaristusi 10 juhul, millest on kiiruse ületamisega tegemist 8 korral.
lg 2 alusel on juhtimisõigus ära võetud 1 kuuks 25.09.2006.a otsusega, s.o samasuguse tegevuse eest 5.09.2006. Peale seda on toime pannud selle arutatava teo 31.08.2007 ja veel vale parkimisega seotud väärteo. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta, kuid karistusregistri seaduse § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaeg viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- või lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Alates novembrist 2005 on menetlusalusel isikul kustumata väärteo karistusi kiiruse ületamise eest kolm, millest ühel juhul on kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtu näol. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Tuvastamist on leidnud korduv lubatud kiiruse ületamine. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised liiklejad. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid ning tegemist on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega.
lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (KarS) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
7422 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust lisakaristuse tühistamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et lubatud kiiruse ületamine on tuvastatud korduvalt. See asjaolu näitab rikkumise otsest tahtlust, mitte tähelepanematust. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada lisakaristusega. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asjas ei esine arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada ning seda, et lubada ei või endale ka juhuslikku kiiruse ületamist. Rikkumine ei ole esmakordne, isikule on liiklus- ja karistusparktikas selgeks saanud, mida toob endaga kaasa kiiruse ületamine või muu liiklusalane rikkumine. Menetlusalune isik ei ole ainult rahatrahvidest järeldusi enda jaoks teinud, nagu ei ole juhtimisõiguse äravõtust järeldusi teinud. Järeldusi ei teinud ka peale protokolli koostamist, jättes vastulause esitamata kohtuvälisele menetlejale. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 27.09.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,004709 tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning
§-st 7422 lg 2 ja 4. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.