lg 4 alusel määrata Vitali Špakile katseaeg lõppkuupäevaga 09.11.2010.
Kohustada Vitali Špaki katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;
lg 2 p-de 2, ja 4 alusel määrata Vitali Špakile katseajaks järgmised kohustused: 1
p 2 kohaselt hakata Vitali Špaki katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Vitali Špaki keha külge. Vabastada süüdimõistetu Vitali Špak karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Viru Maakohtu 20.09.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-6066 tunnistati V. Špak süüdi
Sama otsusega tunnistati V. Špak süüdi ka
lg-de 2, 4 ja
Lisaks mõisteti V. Špak süüdi
lg 2 ja § 334 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
Špaki lõplikuks karistuseks 5 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus 28.09.
lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole karistusajast ära kandnud 10.05.2008. a ning
a. V. Špaki varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. V. Špak esitas avalduse (II osa tlk 82), milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja on nõus V. Špaki vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Riskide maandamiseks tegi ta kohtule ettepaneku määrata V. Špakile katseajaks lisakohustutena mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest või võtma end tööhõiveametis töötuna arvele ning osaleda kriminaalhooldusametniku pakkumisel sotsiaalsetes programmides. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu V. Špak seletas kohtus, et soovib ennetähtaegselt vabaneda koos allutamisega elektroonilisele valvele. Kinnipeetav avaldas, et tal on võimalus asuda tööle. Prokurör avaldas, et Vitali Špak on igati sobiv isik, keda võiks ennetähtaegselt vabastada koos allutamisega elektroonilisele valvele. 2 Kaitsja avaldas, et Vitali Špak on vanglas olles tegelenud õppimise ja töötamisega ning on teinud karistuse kandmise aja jooksul järeldused toimepandud teo kohta. Kaitsja avaldas veendumust, et tema kaitsealune on suuteline vabaduses täitma talle pandavaid kohustusi. Kohtuniku seisukoht V. Špak mõisteti kohtuotsusega süüdi muuhulgas tahtliku esimese astme kuritegude toimepanemises.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on V. Špak temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on V. Špaki tulevane elukoht, s.o x, sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V. Špaki on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kusjuures V. Špaki käitumine vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas on olnud väga hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud, distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole ning on tegelenud õpingute ja töötamisega. Kuna V. Špak kannab reaalset vabadusekaotust esimest korda ja on näidanud rohkem kui 2,5 aasta pikkuse vangistuse jooksul üles tahet ennast muuta, on kohus veendunud, et reaalne vabadusekaotus on V. Špaki pannud mõistma oma tegude tagajärgi, mistõttu on kohus seisukohal, et talle tuleb anda võimalus, tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Vabanedes asub V. Špak elama korterisse aadressil x. V. Špaki lähivõrgustikku kuulavad abikaasa, ema ja isa, kelledega on V. Špakil vangistuses viibimise ajal säilinud head suhted. V. Špaki abikaasa on nõustunud, et V. Špak asub elama tema korteris koos elektroonilse järelevalve kohaldamisega. Samuti on lubanud ta V. Špaki nii moraalselt kui materiaalselt toetada. Positiivne on ka see, et V. Špakil on vabanedes olemas kindel töökoht (selle kinnituseks on ta kriminaalhooldajale esitanud tööandja poolt väljastatud garantiikirja enda tööle võtmise kohta). Vangistuse ajal töötamise kogemus ja tööandja positiivne iseloomustus V. Špaki kohta (II osa tlk 86) näitavad, et ta omab stabiilset töökogemust ja et tal on kujunenud harjumus teha tööd. Kõik eeltoodu loob eeldused, et V. Špaki edaspidine elu hakkab kulgema seaduskuulekalt. V. Špak on väljendanud selgelt soovi muutuda, mistõttu on kohus seisukohal, et seda tuleb igati soodustada. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et V. Špak tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks määrab kohus 5 kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse V. Špaki keha külge. 3
Kuna kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.11.2010, siis määrab kohus katseaja lõppkuupäevaks 09.11.2010. Katseajal allutatakse V. Špak
Silmas pidades aga asjaolu, et V. Špaki poolt toime pandud õigusrikkumised olid seotud narkootiliste ainetega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. V. Špaki paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda
lg 2 p 4 alusel asuma tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest või võtma end tööhõiveametis töötuna arvele. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.