lg 4 alusel määrata Janek Rosenthalile 1 aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest. Kohustada Janek Rosenthali katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x;
lg 2 p-de 2 ja 4 alusel määrata Janek Rosenthalile katseajaks järgmised kohustused:
järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.12.2006. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
Rosenthalile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Kohtuotsus jõustus 16.02.
lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav karistusajast poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud, ära kandnud 18.04.
Rosenthali varem karistatud korduvalt. Kriminaalhooldaja nõustub J. Rosenthali vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Rosenthali seletas kohtule, et ta soovib vabaduses asuda tööle ja abistama oma perekonda ning lapsi. J.Rosenthal avaldas et ta on katseaja jooksul suuteline elama nii, et ta üldse ei tarvita alkoholi ega pane toime ka õigusrikkumisi. Prokuröri seisukoht oli, et J.Rosenthal kuulub ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele. Kohtuniku seisukoht J. Rosenthal mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis J. Rosenthali puhul hõlmab lisaks Tartu Maakohtu 08.02.
J. Rosenthal oli karistusajast vähemalt 6 kuud ära kandnud alates 18.04.2008. 2 aastast. Seega on olemas formaalne alus J. Rosenthali vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J. Rosenthal on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kusjuures kõik toimepandud kuriteod on seotud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega. J. Rosenthali käitumine vangistuse kandmise ajal Tartu Vanglas on olnud hea – kodukorrarikkumisi ta toime ei ole pannud ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Samas on J. Rosenthal varem kahel korral kandnud reaalset vabadusekaotust, mistõttu risk, et J. Rosenthal võib vabaduses jälle alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asuda, on endiselt olemas. Vaatamata sellele leiab kohus, et J. Rosenthalile tuleb anda veel üks võimalus, tõestamaks, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Vabanedes asuks J. Rosenthal elama x. J. Rosenthali lähivõrgustikku kuuluvad ema S. S. ja abikaasa E. R.. Vabanedes asuks J. Rosenthal elama oma abikaasa juurde. J. Rosenthal soovib jätkata töötamist oma endisel töökohal, s.o OÜ x ehitustöölisena. Kuna J. Rosenthali perekonna majanduslik olukord on raske, on J. Rosenthalil võimalik tööle asudes seda paremaks muuta. Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on J. Rosenthal avaldanud soovi ennetähtaegselt vabaneda ning lubanud edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kohus leiab, et kriminaalhooldus annab võimaluse toetada J. Rosenthali motivatsiooni ja nõustada ning aidata teda raskuste ületamisel, mistõttu on olemas eeldused, et J. Rosenthali edaspidine elu hakkab kulgema seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et J. Rosenthal tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. J. Rosenthali senine elukäik, iseloomuomadused ning eelnev käitumine viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada kontrollile, pakkudes talle samas ka sotsiaalset kohanemist soodustavat abi ning toetust. Sellist kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Kuna J. Rosenthali karistusaeg lõpeb 17.08.2008. a, siis ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse
§-le 76 lg 4 alusel allutada J. Rosenthal 1 aasta pikkusele käitumiskontrollile, mis omakorda annab võimaluse teostada J. Rosenthal käitumise ja selle seadusele vastavuse üle kontrolli pikema aja jooksul kui karistusaja lõpuni jäänud aeg. J. Rosenthali ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt
§-le 76 lg 4 tuleb J. Rosenthali katseaja pikkuseks määrata 1 aasta. Katseaega tuleb
Katseajal allutatakse J. Rosenthal
Kuna kõik J. Rosenthali õigusrikkumised on olnud seotud alkoholi tarbimisega, leiab kohus, et J. Rosenthalile tuleks lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele
lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. J. Rosenthali ja ta pere majanduslik turvalisus tagamiseks ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks kohustab kohus teda
Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.