lg 2 p 6 alusel ja teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega;
lg 2 p 1 järgi karistati teda 5 aasta pikkuse vangistusega ja
lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust loeti alates 16.02.
Ahto Traks on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et Ahto Traks tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Kohtuistungil avaldatust ja toimiku materjalidest nähtub, et Ahto Traks on käesolevaks ajaks mõistetud karistusest ära kandnud üle 2/3 ja seega on olemas formaalne alus tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Ahto Traks kannab käesoleval ajal vanglakaristust esimese ja teise astme kuritegude eest. Enda kinnitusel kahetseb ta toimepandud kuritegusid ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kohus leiab, et kuigi isik pani toime väga raske esimese astme kuriteo ning teda on ka varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, annab tema viimase aja käitumine aluse arvata, et ta on pikaaegsest vanglakaristusest enda jaoks positiivsed järeldused teinud. Vangistuse kandmise ajal on kinnipeetav täitnud vangla sisekorra eeskirju ja distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Esinenud on küll kaks distsipliinirikkumist seoses keelatud esemete omamisega, kuid need jäävad karistuse kandmise esimesse perioodi ning nende eest ei ole tema karistamist otstarbekaks peetud. Ta on omaks võtnud religioossed tõekspidamised ning tema käitumine vangistuses tõendab tema motivatsiooni muutuda. Seda kinnitab ka asjaolu, et kinnipeetavale vanglast antud iseloomustus on positiivne ning rõhutatakse tema ellusuhtumise muutumist ja religioosseid seisukohti. Kuna üle 3 aasta kannab Ahto Traks karistust üksikkambris, siis on alust arvata, et tal ei ole kinnipidamiskohas tekkinud sõprussuhteid ega tihedaid sidemeid kaaskinnipeetavatega. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht x. Keskuse nõustaja on väljastanud teatise selle kohta, et Ahto Traksile võimaldatakse vangistusest vabastamise korral sealne majutus. Samuti on Ahto Traksil soov hiljem üürida endale korter. Seega, kuigi kinnipeetaval ei ole vabaduses isiklikku elamispinda, on tal olemas elukoht, kuhu koheselt elama asuda. Ka töökohta tal veel ei ole, kuid ta on motiveeritud tööle asuma. Seni on teda materiaalselt ja ka moraalselt valmis toetama tema abikaasa. Abikaasa kannab küll ka ise vanglakaristust, kuid naine töötab vanglas ning abikaasad suhtlevad ning toetavad üksteist kirjavahetuse teel. Sotsiaalne võrgustik lähedaste näol on kinnipeetaval nõrk, kuid oma igakülgset toetust pakuvad usuga seotud isikud. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Ahto Traks tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Arvestades Tartu Vangla poolt esitatud materjale, kriminaalhooldaja koostatud iseloomustust ning kinnipeetava enda poolt avaldatut, on alust arvata, et tema näol on tegemist isikuga, kelle puhul on karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi, ta omab piisavaid tagatisi, et asuda elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb anda võimalus jätkata õiguskuulekat elu vabaduses. Ahto Traks on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusest ja tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise puhul on pärast vangistuse kandmist vajalik teiste isikute toetus ning käitumiskontroll, mida võimaldab kriminaalhooldus. Kohus on seisukohal, et Ahto Traksile tuleb katseajaks määrata lisakohustused. Kinnipeetavale tuleb
lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume katseaja jooksul. Nimetatud kohustus on vajalik, kuna kinnipeetaval on varasemalt esinenud probleeme alkoholi tarvitamisega ning ka kuriteod olid sooritatud alkoholijoobes. Samuti tuleb talle
lg 2 p 4 alusel panna kohustus asuda tööle 1 kuu jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele Tööturuametis. Juhindudes
MS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Vabastada Ahto Traks (IK 37208215230) talle Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2004. a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata Ahto Traksile katseaeg pikkusega üks
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.