4-08-763\3

Ärakiri 4-08-763 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-763 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg
3. aprill
4. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Siim Sillamaa kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 14.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2570,07,005587, mille kohaselt karistati S. Sillamaa Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 2 100 krooni s.o 35 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Siim Sillamaa, isikukood 38307216042, elukoht *, töökoht * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Siim Sillamaa kaebus osaliselt.
6. Tühistada osaliselt Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 14.01.2008 otsus väärteoasjas nr 2570,07,005587 - Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel määratud lisakaristuse tähtaja osas ja teha selles osas uus otsus: Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel mõista Siim Sillamaa`le lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast.
7. Saata kohtuotsuse ärakiri S. Sillamaa’le ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, 1 Ärakiri 4-08-763 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman 14.01.2008 otsusega väärteoasjas nr 2570,07,005587 karistati S. Sillamaa’d Liikluseeskirja § 124 p 1 rikkumise eest – 18.12.2007.a kell 15.00 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas HaapsaluLaiküla tee
8. kilomeetril, Lihula mnt 22b juures, liikudes Laiküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites kiirusega 85 +/- 6 km/h. S. Sillamaa pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on S. Sillamaa’le karistuseks määratud rahatrahv 2 100 krooni s.o 35 trahviühikut ja LS 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebus 29.01.2008.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Siim Sillamaa kaebus väärteootsusele nr 2570,07,
9. Kaebus on esitatud juhtimisõiguse äravõtmise vaidlustamiseks. Kaebuses S. Sillamaa tunnistab, et juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites Haapsalu linnast välja Lihula suunas. Rohkem tsiviilsõidukeid tollel hetkel sellel teelõigul ei liikunud. Kaebuse esitaja sõitis politseiametniku poolt mõõdetud kiirusega, sest oli arvamusel, et ei liigu enam asulasisesel teel. Politseiametniku märguande peale oli kaebuse esitaja faktiliselt jõudnud asulast välja, kus peatus ka talle vastuliikunud politseiauto. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud karistus ei ole proportsioonis tema poolt toime pandud väärteoga. Sellest tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada talle määratud juhtimisõiguse äravõtmine või juhtimisõiguse äravõtmist lühendada. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on määranud maksimaalse lisakaristuse, arvestama KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust toimepandu suhtes. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja, et ta nimetatud väärteoga pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman on väärteootsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamist. Kaebuse esitaja ei soovi asja arutamist kohtuistungil ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 04.02.2008.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 05.02.2007.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: 18.12.2007.a koostas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse nooremkonstaabel Arne Kallas väärteoprotokolli AB 939413 selle kohta, et 18.12.2007.a kella 15.00 ajal juhtis Siim Sillamaa mootorsõidukit Saab registreerimismärgiga 525 AVL asulasisesel teel kiirusega 85+/-6 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Antud teelõigul lubatud max 50 km/h. Seega pani S. Sillamaa toime väärteo, milline on karistatav liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetlejana on Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kuid arvestamata ei saa jätta seda, et kiiruseületamine toimus siiski asulas, kohas kus jalakäijate jaoks puudub kõnnitee, mistõttu on nad sunnitud liiklema sõidutee servas. Menetlusalune isik, ületades olulisel määral kiirust, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse määramisel on arvestatud teo ohtlikkust ja menetlusaluse isiku eelnevaid kehtivaid samalaadseid rikkumisi (3 kehtivat 2 Ärakiri 4-08-763 kiiruseületamist), mis iseloomustavad teda kui vastutustundetut kiiruseületajat. Kuna menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahalise karistusega, on näha, et see pole oma eesmärki täitnud, mistõttu määras kohtuväline menetleja rahalise karistuse 2 100 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega maksimaalmääras 3 kuuks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul on selleks lisakaristus juhtimisõiguse peatamise näol. Kohtuvälise menetlejana jääb vanemkonstaabel A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,07,005587 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks rahalist karistust, mis on 2 100 krooni koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,005587 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning lisakaristuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks tunnistajate kutsumist kohtuistungile ning ise kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 74-22 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on S. Sillamaa andnud 18.12.2007.a järgmisi ütlusi: „Olin liikumas asulast välja. Teiste autode puudumisel kiirendasin. Kahetsen tehtut.“ Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis (VTT tl 3) on kirjas, et 18.12.2007 on Lihula mnt 22B juures teostatud Siim Sillamaa poolt juhitud mootorsõiduki SAAB reg nr 525AVL liikumiskiirust. Kiirusemõõteseade on eelnevalt testitud ja töökorras. Kiiruse mõõtmine toimus vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist ja vastutulev sõiduk liikus üksinda, lähenes. Sõiduk asus kiiruse fikseerimisel 200 m asulalõpu märgist asulateel. Seadme lugem 85 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 6 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 29 km/h. S.Sillamaa on protokollile alla kirjutanud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Sillamaa 18.12.2007.a kell 15.00 Lääne maakonnas, Haapsalu linnas Haapsalu-Laiküla tee
10. kilomeetril, Lihula mnt 22b juures, liikudes Laiküla suunas, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites kiirusega 85 +/- 6 km/h. Seega rikkus S. Sillamaa Liikluseeskirja § 124 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. S. Sillamaa pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine ja kohus leiab, et S. Sillamaa on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates järginud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. 3 Ärakiri 4-08-763 LS § 7422 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 7422 lg 4 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud S. Sillamaa’d 35 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 2 100 krooni ja lisakaristusena LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S. Sillamaa puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Sillamaa leiab kaebuses, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust toimepandud väärteo suhtes, kuna määras maksimaalse lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on S. Sillamaa tunnistanud, et kahetseb tehtut. Seega esineb käesolevas väärteoasjas karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel – isiku puhtsüdamlik kahetsus. Nimetatud karistust kergendav asjaolu on kirjas ka kohtuvälise menetleja väärteootsuses. Samuti ei nõustunud S. Sillamaa, et toimepandud väärteoga pani ta toime ühiskonnaohtliku teo. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses välja toonud järgmist – „Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Menetlusalune isik pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust.“ Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et S. Sillamaa poolt toime pandud väärtegu lubatud sõidukiiruse ületamise näol on ühiskonnaohtlik tegu. Liikluses on kehtestatud reeglid ja piirangud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kehtestatud piirangu rikkumisel ei saa õigustavaks olla asjaolu, et sel hetkel ei liikunud inimesi või autosid. Liikluseeskirjas või liiklusseaduses ei ole sätet, mis lubaks liiklejal ise olukorda hinnates kehtestatud piiranguid rikkuda, ise otsustada, kas liikluseeskirja täitmine on ühel või teisel hetkel kohustuslik. Tegu vähem ohtlikuks ei muuda ka see, et kiiruse ületamine on toime pandud asula piiril. Pigem vastupidi - asula märgi lõpuni peab olema kiirus 50 km/h, mitte ei ole nii, et nähes eemalt asula lõppu tähistavat märki, on luba kiirendada. Märgi mõjupiirkond kehtib märgini. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 5 on S. Sillamaa’d 27.04.2006 Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud LS §74 35 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni (trahv tasutud 26.04.2006), 07.02.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1 200 krooni (trahv tasutud), 25.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 2 700 krooni (trahv tasutud), 07.06.2007.a Lääne Politseiprefektuuri poolt LS 7422 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni (trahv tasutud) ning 13.08.2007.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni (trahv tasutud). Seega on S.Sillamaa`d eelnevalt karistatud kiiruseületamiste eest kolmel korral. Mõistetud rahatrahvid on tasutud. Eeltoodust lähtuvalt on kohtul arusaam, et S. Sillamaa puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid ning keda kohtuväliste menetlejate poolt määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada seadusekuulekalt käituma, mis oli ka üks kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramise aluseid. Eelnimetatud asjaolu on tõendamist leidnud ja kohus on seisukohal, et karistuse mõistmisel eripreventiivsel eesmärgil lisakaristuse kohaldamine on antud väärteoasjas vajalik, kuid mitte maksimaalses ulatuses. S.Sillamaa`le ei ole eelnevalt kiiruse ületamiste puhul kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kiiruse ületamine oli 4 Ärakiri 4-08-763 keskmises määras ja isik kahetseb oma tegu. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine seaduses ettenähtud maksimummääras ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt S. Sillamaa’le kohaldatud lisakaristust tuleb vähendada ja kohus määrab lisakaristuse seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Väärteootsuses tuleb ka täpsustada juhtimisõiguse äravõtmisesse puutuvat. Väärteootsuses on kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 29.04.
11. Tõene on see, et lisakaristuse algust tuleb lugeda otsuse jõustumisest, kuid kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et otsusele võidakse esitada kaebus ja otsus ei jõustu 30.01.
12. Seega tuleb märkida, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse lõppemise tähtaega ei ole võimalik märkida, sest otsuse tegemise ajal ei ole teada, millal otsus jõustub. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest kohus tühistab osaliselt Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 14.01.2008 otsuse väärteoasjas nr 2570,07,005587 s.o. määratud lisakaristuse tähtaja osas ja teeb selles osas uue otsuse – mõistes Siim Sillamaa’le Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 2, 3 ja KarS §
13. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5