, § 207 alusel tuleb rahatrahv ja menetluskulud tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 22.aprillist 2008.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 2,3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 3 ning § 29 lg 1 p 1 alusel Urmas Elder-Võsu kaebus rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja 03.10.2007.a otsus väärteoasjas nr 2602,07,010571 (lk 53-54, millega Urmas ElderVõsut karistati liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.- krooni ja Urmas Elder-Võsult mõisteti välja menetluskulud 1350.- krooni ) ja lõpetada Urmas Elder-Võsule ette heidetud väärteoasjas teda käsitlevas osas menetlus. Menetluskulud 1350.- krooni, mis jäeti 03.10.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega Urmas Elder-Võsu kanda, jätta riigi kanda. 3 Käesolev kohtuotsuse lõpposa edastada kõigile kohtumenetluse pooltele allkirja vastu ning lisaks U.Elder-Võsu ja M.Järve 04.04.2008.a kohtuistungil esitatud taotluse alusel U.Elder-Võsule ja M.Järvele elektrooniliselt nende endi avaldatud elektronposti aadressil koos lugemisteatisega, lugemisteatise väljatrükk liita toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 22.aprillil 2008.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Vaidlustatud otsused Väärteoasjas, kohtueelses menetluses numbriga 2602,07,010571, tegi kohtuväline menetleja 03.10.2007.a kaks otsust. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 03.10.2007.a otsusega karistati Henri Järve liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, see on 6000.- krooni ja Henri Järvelt mõisteti menetlukuluna riigituludesse välja ekspertiisikulu 1350.- krooni (lk 51-52). Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Tormas Tuuliku 03.10.2007.a otsusega karistati Urmas Elder-Võsut liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, see on 3000.- krooni ja Urmas Elder-Võsult mõisteti menetlukuluna riigituludesse välja ekspertiisikulu 1350.- krooni (lk 53-54). Lõuna Politseiprefektuuri 03.10.2007.a otsuse kohaselt Henri Järv, juhtides 19.06.2007.a kella 18.50 ajal Puhja alevikus, Puhja vallas, Tartu Maakonnas, TartuViljandi-Kilingi-Nõmme tee 21.-l kilomeetril mootorsõidukit, ei kohandanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid, et oleks suutnud peatada sõiduki 4 eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva takistuse ees, mistõttu takistuse ilmnemisel (teele ette liikunud sõiduk VW Caravelle) möödus takistusest paremalt, misjärel sõitis otsa tee ääres seisnud sõidukile Opel Corsa reg nr XXX XXX. Liikluseeskirja (edaspidi: LE) nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduauto Opel Corsa omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol ja tervisekahjustused L.O (O) ja V.K (K). Henri Järv rikkus LE § 123 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 51-52). Lõuna Politseiprefektuuri 03.10.2007.a otsuse kohaselt Urmas Elder-Võsu, juhtides 19.06.2007.a kella 18.50 ajal Puhja alevikus, Puhja vallas, Tartu Maakonnas, TartuViljandi-Kilingi-Nõmme tee 21.-l kilomeetril mootorsõidukit VW Caravelle, ning alustades ristmikul sõitu, sõites välja Tartu-Viljandi teele, lõi oma tegevusega takistuse Viljandi poolt lähenenud sõiduauto Opel Astra reg nr XXX XXX juhile, kes kokkupõrke vältimiseks oli sunnitud mööduma Volkwagenist paremalt ning sõitis seejärel otsa teepervel seisnud sõidukile Opel Corsa reg nr XXX XXX. LE nõude rikkumisega tekitati varaline kahju sõiduautode Opel omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol ja tervisekahjustused L.O (O) ja V.K (K). Urmas Elder-Võsu rikkus LE § 91 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 53-54). Väärteoasjade ühendamine ja kohtuvälise menetleja 03.10.2007.a otsuste peale esitatud kaebused Lõuna Politseiprefektuuri 03.10.2007.a otsused vaidlustati ja nende otsuste peale esitati kaebused (lk 2-8, 116). Kaebused esitasid Urmas Elder-Võsu (lk 116) ja Henri Järve kaitsjana Maris Järv (lk 2-8). Henri Järve kaitsja Maris Järve esitatud kaebus saabus kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse ja Urmas Elder –Võsu kaebus saabus kohtunik Madis Kägu menetlusse. 19.02.2008.a kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja ametnik kohtule taotluse, menetleda 03.10.2007.a otsuste peale esitatud kaebusi ühises menetluses, s.t kohtu menetluses olevad väärteoasjad ühendada (lk 112). 19.02.2008.a määrusega ühendas kohus (kohtunik Heli Sillaots) kohtu menetluses olevad Henri Järve kaitsja Maris Järve kaebuse ja Urmas Elder-Võsu kaebuse ühiseks menetlemiseks (lk 120-121). Nimetatud otsustuse tegemisel lähtus kohus muuhulgas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.09.2006.a kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-63-06 väljendatud seisukohast, mille kohaselt oleks ootuspärane, et liiklusõnnetuse puhul arutatakse kõigi võimalike liikluseeskirja rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, mitte iga liiklusõnnetuses osalenud isiku suhtes eraldi (Riigikohtu kohtuotsuse punkt 9). Urmas Elder-Võsu kaebus Urmas Elder-Võsu kaebusest nähtuvalt taotleb ta tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, kuna leib, et tema suhtes tehtud otsus ei ole õige, ta ei ole liiklusõnnetuse põhjustaja; politsei ei ole kogunud kõiki vajalikke tõendeid. Kaebuses taotles Urmas Elder-Võsu kohtuistungil tunnistajatena liiklusõnnetust pealt näinud isikute – K J ja tema ema R ülekuulamist, kes mõlemad olid sündmuskohal sõidutee ääres (lk 116). 5 Urmas Elder-Võsu jäi kohtumenetluses enda kaebuses märgitu juurde, leides, et temal puudub süü liiklusõnnetuse põhjustamises, ta ei ole liikluseeskirja rikkunud ja ei ole väärtegu toime pannud. Henri Järve kaitsja Maris Järve kaebus Ka Henri Järve kaitsja Maris Järv jäi kohtumenetluses enda kaebuse juurde. Henri Järv enda kaitsja esitatud kaebusest kohtumenetluse käigus ei loobunud. Ka Henri Järve kaitsja Maris Järv oli enda kaebuses (lk 2-8) seisukohal, ning jäi ka kohtumenetluse käigus kaebuses väljendatud seisukoha juurde, et Henri Järv ei ole väärtegu toime pannud ja Henri Järve suhtes tehtud otsus tuleb tühistada. Henri Järve kaitsja Maris Järve kaebusest nähtuvalt ei olnud Henri Järvel kohustust valida liiklusõnnetuse vältimise meetodiks äkkpidurdust (lk 3). Kaebusest nähtuvalt otsustas Henri Järv kaubikust ümber põigata kaubiku tagant ja sel hetkel Henri Järv paremal teepervel seisvat Opel Corsat veel ei näinud (lk 3). Kaebuses on märgitud: „Hetkel, mil kaebaja märkas peateele ettesõitnud kaubikut, jõudis kaebaja – niivõrd kuivõrd sellises situatsioonis on üldse võimalik ratsionaalselt kaalutleda – mõelda, et küljepealt kaubikule otsa sõites seab ta ohtu enda ja kaasreisijate elu ning kaubikujuhi elu; olles märganud ka vasakul teepervel seisvaid inimesi (maasikamüüjad) – kaubiku eest ümber põigates – maasikamüüjate elu. Seetõttu otsustas kaebaja põigata kaubikust ümber kaubiku tagant (paremal teepervel seisvat Opel Corsat kaebaja paraku sel hetkel veel ei näinud). Seega püüdis kaebaja kaitsta väga olulist õigushüve – mitmete inimeste elu ja tervist.“ – lk 3. Kaebuses on märgitud, et Henri Järve ei saa süüdi mõista selle eest, et ta hädaseisundis tegutsedes langetas temale teadaoleva informatsiooni põhjal otsuse inimelude kindlama kaitse kasuks (lk 3 all). Kaebusest nähtuvalt oli Henri Järve juhitud sõiduki kiirus kaubiku märkamise hetkel ca 50 km/h – vahemikus 45-55 km/h (lk 4). Kaebuses märgitu kohaselt ei nõustu kaebuse esitaja eksperdiarvamuses märgituga selle kohta, et Henri Järv oleks pidanud lubatud sõidukiirusel suutma sõiduki peatada enne teel seisvat kaubikut (lk 4 keskel). Kaebaja on seisukohal, et antud asjaolu ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud; on selge, et mingil kiirusel oleks äkkpidurdus olnud parim lahendus – kuid pole selge, millisel kiirusel. Kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud liiklustehniline ekspertiis püüab tõendada vaid seda, et kiirusel 50 km/h on peatumisteekond 35 m (lk 4 allpool). Kuigi kaebaja tunnistab, et LE §-s 123 sätestatud nõue – liikluskiiruse kohandamine vastavalt oludele – on õige ja vajalik, ei saa selle alusel siiski eeldada, et kõik liiklejad tõepoolest sõidaksid sellise kiirusega, mis võimaldaks neil ükskõik mis ajahetkel teele ootamatult ettesattuva objekti ees peatuda (lk 4 all). Kaebusest nähtuvalt ei saa ekspertiisiaktile toetuda ka seetõttu, et arvutuste aluseks on võetud teoreetiline juhi reaktsiooniaeg – 0,8 sekundit (lk 5). Kaebusest nähtuvalt on nii kaebaja kui kaebaja esindaja teinud reaktsiooniaja teste ning saanud tulemused üle 1 sekundi (lk 5). Tuginemine arvestuslikule ning seejuures väga heale reaktsiooniajale ei ole kaebaja suhtes õiglane (lk 5). Kaebuses märgitu kohaselt ei tõenda väärteoasjas läbi viidud liiklustehniline ekspertiis kaebajale süüks pandud väärtegu – kaebajat süüdistati ebaõiges kiiruse valikus, kuid ekspertiis teeb arvutusi selle kohta, kas sõidukiirusel 50 km/h oleks teoreetiliselt olnud võimalik auto peatada (lk 6). Ekspertiisis kajastatud arvutused kaubiku liikumise aja kohta ja kaebaja kauguse kohta kaubikust ja seega ka teoreetilise peatumisteekonna kohta ei pea paika (lk 6). 6 Kaebuses märgitu kohaselt tuleb tunnistada, et tegelikku vahemaad H.Järve juhitud sõiduki ja kaubiku kauguse vahel ei oska keegi öelda, kuivõrd arvestada tuleb asjaoluga, et kõik ütlusi andnud isikud hindasid vahemaad, olles ise samal hetkel kriisisituatsioonis; teatavasti on kauguse mõõtmine palja silmaga üldse keerukas (lk 6). Kaebusest nähtuvalt jääb kaebajale arusaamatuks, miks olukorras, kus temale sõitis peateele ette teine sõiduk, peab kaebaja vastutama teele ettesõitnud sõidukijuhi poolt tekitatud liiklusõnnetuse tagajärgede eest (lk 7). Kohtuväline menetleja on Henri Järve süü tõendamiseks kasutanud peamiselt kaudseid tõendeid; kogutud tõendusmaterjal ei tõenda tegelikult tõendamiseset; menetlusest paistab läbi soov igal juhul H.Järv süüdi mõista (lk 7). Kaebuse kohaselt ei ole Henri Järve süü tõsikindlalt tõendatud, mistõttu palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja kaebaja õigeks mõista (lk 8). Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuste kohta Kohtuvälise menetleja kirjalikes seisukohtades kajastatu kohaselt on mõlemad kaebused põhjendamatud ja need tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri 03.10.2007.a otsused tuleb jätta muutmata (lk 48-50, 131-132). Kohtuliku uurimise lõppemise järgselt, kohtuvaidluses, kinnitas kohtuvälise menetleja ametnik, et jääb H.Järve käsitlevas osas varasemalt esitatud kirjaliku seisukoha juurde, kuid Urmas Elder-Võsu suhtes peab põhjendatuks väärteomenetluse lõpetamist, kuna täiendavate tunnistajate K.J ja R.L ütluste ärakuulamise järgselt tuleb KrMS § 7 alusel tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused U.Elder-Võsu kasuks. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Urmas Elder-Võsu kaebus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele, kuid Maris Järve esitatud kaebuse rahuldamiseks puuduvad kohtul alused ja Maris Järve kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liikluseeskirja §-s 91 on kirjas: Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja §-s 123 on kirjas: Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liikluseeskirja §-s 124 on kirjas: Suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. 19.06.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 57-58), politsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodest (lk 78-83), kaitsja koos kaebusega esitatud fotodest (lk 7 12-16), 19.06.2007.a liiklusõnnetuse aktist (lk 55-56) ja selle juurde kuuluvalt skeemilt (lk 56 p), menetlusaluste isikute Henri Järve ja Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ning 04.04.2008.a kohtuistungil tunnistajate S-J V, O S, L O, K J ja R L antud ütlustest nähtub kogumis, et kohas, millises Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra reg nr XXX XXX möödus tagantpoolt (kõrvalteelt peateele vasakpööret teinud) Urmas Elder-Võsu juhitud väikebussist VW Caravelle reg nr XXX XXX ja sõitis seejärel vastu L O kuuluvat ja tee ääres seisvat Opel Corsat reg nr XXX XXX, oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, sest tegemist oli Puhja alevikuga, s.o asulasisese teega. Henri Järve 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt oli ta 19.06.2007.a Puhja alevikus mootorsõidukit Opel Astra reg nr XXX XXX juhtides teadlik, et tegemist on Puhja alevikuga, s.o asulasisese teega ja lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. 19.06.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 57-58), politsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodest (lk 78-83), kaitsja koos kaebusega esitatud fotodest (lk 12-16), 19.06.2007.a liiklusõnnetuse aktist (lk 55-56) ja selle juurde kuuluvalt skeemilt (lk 56 p), menetlusaluste isikute Henri Järve ja Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ning 04.04.2008.a kohtuistungil tunnistajate S-J V, O S, L O, K J ja R L antud ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud asjaolud, et 19.06.2007.a kella 18.50 paiku Puhja alevikus, Tartu-ViljandiKilingi-Nõmme tee 21.-l kilomeetril juhtis Henri Järv sõiduautot Opel Astra reg nr XXX XXX ja Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra möödus tagantpoolt (paremal asuvalt kõrvalteelt peateele vasakpööret teinud) Urmas Elder-Võsu juhitud väikebussist VW Caravelle reg nr XXX XXX ja seejärel sõitis Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra vastu Lilian Orasele kuuluvat ja tee ääres seisvat sõiduautot Opel Corsa reg nr XXX XXX. Eelmärgitud tõenditest nähtub kogumis, et Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra sõidusuunas vaadates tegi Urmas Elder-Võsu juhitud väikebuss kõrvalteelt vasakpööret paremalt tee poolelt, s.o paremat kätt asuvalt kõrvalteelt vasakule poole. Ka L O kuuluv ja tema kasutuses olnud sõiduauto Opel Corsa asus Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra sõidusuunas vaadates paremal pool tee ääres ja seisis seal, ei liikunud. 19.06.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 57-58), politsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodest (lk 78-83), kaitsja koos kaebusega esitatud fotodest (lk 12-16), 19.06.2007.a liiklusõnnetuse aktist (lk 55-56) ja selle juurde kuuluvalt skeemilt (lk 56 p), menetlusaluste isikute Henri Järve ja Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ning 04.04.2008.a kohtuistungil tunnistajate S-J V, O S, L O, K J ja R L antud ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud asjaolud, et H.Järve juhitud sõiduauto sõidusuunas vaadates oli paremat kätt tee ääres seismas L O kasutuses olev ja talle kuuluv sõiduauto Opel Corsa ning enne Opel Corsa seismiskohta oli kõrvaltee, millelt tegi vasakpööret peateele Urma Elder-Võsu juhitud väikebuss. Menetlusaluste isikute Henri Järve ja Urmas ElderVõsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ning 04.04.2008.a kohtuistungil tunnistajate S-J V, O S, L O, K J ja R L antud ütlustest nähtuvaga on kogumis tõendatud asjaolud, et L O kasutuses olnud ja talle kuuluva sõiduauto Opel Corsa seismiskohast teisel pool teed, s.o H.Järve juhitud sõiduauto sõidusuunas vaadates vasakut kätt oli maasikamüüja – müüs möödujatele maasikaid; maasikaid müüs K J ning kella 18.50 paiku oli kohal ka K J ema R L, kes oli tulnud tütre käest koju kaalu viima; umbes samal ajal müüs K.J viimased maasikad. Ehk teisisõnu, maasikamüüja 8 ja tema ema asusid kõrvaltee, milliselt Urmas Elder-Võsu tegi peateele vasakpööret, vastas, üle peatee. Seega jäid H.Järve juhitud sõiduki sõidusuunas vaadates vasakut kätt peatee ääres maasikaid müünud K J ja sinna kaalu järele tulnud K J ema R L ning paremat kätt jäid kõrvaltee, milliselt U.Elder-Võsu tegi vasakpööret peateele, ning paremat kätt jäi ka peatee ääres seisnud L O kuuluv ning tema kasutuses olnud sõiduauto Opel Corsa. 19.06.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 57-58), politsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodest (lk 78-83), kaitsja koos kaebusega esitatud fotodest (lk 12-16), 19.06.2007.a liiklusõnnetuse aktist (lk 55-56) ja selle juurde kuuluvalt skeemilt (lk 56 p), menetlusaluste isikute Henri Järve ja Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ning 04.04.2008.a kohtuistungil tunnistajate S-J V, O S, L O, K J ja R L antud ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud asjaolu, et sõidutee, mida mööda H.Järve juhitud sõiduauto Puhja alevikus sõitis, kui seda vaadata H.Järve juhitud sõiduauto Opel Astra sõidusuunas, ei kulge otsesuunas, vaid moodustab kerge lauge kurvi paremale; paremale kurvi siseküljele jääb maakivihoone, mille juures kasvavad puud ja põõsad, mis varjavad nähtavust; n.ö kurvi siseküljest lisandub peateele üks kõrvaltee, mis jääb maakivihoone ja puudepõõsaste tõttu varju; nimetatud kõrvalteelt tegi vasakpöörde peateele U.Elder-Võsu juhitud väikebuss; nimetatud kõrvaltee teeotsast edasi on sõidutee parempoolse ääre lähedal bussitasku. Eelmärgitud asjaolude osas senini väärteoasjas vaidlust ei ole olnud. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles osas, et Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra reg nr XXX XXX sõitmisel vastu tee ääres seisnud L O kuuluvat ja tema kasutuses olnud sõiduautot Opel Corsa tekkis varaline kahju sõiduautode Opel omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol ja tervisekahjustused sõiduautos Opel Corsa viibinud L O ja V K. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi teatistest liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumise kohta nähtub, et L O tuvastati Puhja alevis 19.06.2007.a toimunud liiklusõnnetuse tulemusena nina põrutus ja vasaku silmalau põrutushaav (lk 64) ja V K (K) tuvastati Puhja alevis 19.06.2007.a toimunud liiklusõnnetuse tulemusena rindkere põrutus ja lülisamba põrutus (lk 69). Nimetatud teatistelt nähtuv on kooskõlas: • tunnistaja L O 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et otsasõiduhetke järgselt tundis enda näos heledat valu ja teda õmmeldi kulmu ja silma vahelt, silma pealt; ema (V K) sai põrutada, tal oli rindkere põrutus, rindkeres oli hulga aega valu; • tunnistaja O S 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Opel Corsas oli 2 inimest, neile kutsuti kiirabi ja ühel vist oli nina verine; • tunnistaja S-J V 04.04.2008.a kohtuistuistungil antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et kaasreisija Opel Corsas viidi haiglasse ülevaatamisele; • menetlusaluse isiku Henri Järve 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Opel Corsa juht (L O) oli uimane ja nägu oli verine; • menetlusaluse isiku Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et Opel Corsa kõrvalistuja (V K) oli saanud viga, sest ta ütles, et tunneb seljas valu, iste oli ära murdunud. 9 19.06.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 57-58), politsei poolt sündmuskohalt tehtud fotodest (lk 80,82,83), 19.06.2007.a liiklusõnnetuse aktist (lk 55-56), menetlusaluste isikute Henri Järve ja Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest ning 04.04.2008.a kohtuistungil tunnistajate S-J V, O S, L O, K J ja R L antud ütlustest nähtuvaga on kogumis tõendatud asjaolu, et Henri Järve juhitud sõiduauto Opel Astra reg nr XXX XXX sõitmisel vastu tee ääres seisnud L O kuuluvat ja tema kasutuses olnud sõiduautot Opel Corsa reg nr XXX XXX tekkis varaline kahju sõiduautode Opel omanikele sõidukitele tekitatud vigastuste näol järgmiselt: • Opel Corsal reg nr XXX XXX (omanik L O): deformeerunud juhipoolne tagaosa – tagaluuk, tagatiib, tagauks, küljekarp; deformeerunud ka vasakpoolse tagaratta vedrustus ja rehv; tagaratas oli auto all, päris küljest ära ei olnud, aga sõita ei olnud võimalik; • Opel Astral reg nr XXX XXX (omanik Henri Järv): vigastatud parempoolne, s.o juhi kõrvalistujapoolne esiuks, tagauks ja parempoolne esiporitiib, küljekarp; purunenud parempoolse, s.o juhi kõrvalistujapoolse esiukse klaas, parempoolne küljepeegel ja esitiivale kinnituv suunalatern. Väärteoasjas 04.04.2008.a kohtuistungil üle kuulatud isikutest, neile kellele näidati toimikus lehekülgedel 78-83 asuvaid politsei poolt tehtud fotosid, ei vaidlustanud keegi sündmuskohast tehtud fotodelt nähtuvaid asjaolusid. Sealhulgas kinnitas ka menetlusalune isik Henri Järv 04.04.2008.a kohtuistungil, et sündmuskoht oli selline, nagu fotodelt paistab. Ka Henri Järvega samas autos sõitnud S-J V kinnitas enda tunnistajana antud ütlustes 04.04.2008.a kohtuistungil, et lk 78-83 asuvad fotod on sündmuskohal tehtud fotod. Ka tunnistaja K J kinnitas 04.04.2008.a kohtuistungil, et lk 78-83 asuvad fotod kajastavad sündmuskohta. Menetlusaluse isiku Urmas Elder-Võsu 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt hakkas ta tegema kõrvalteelt peateele vasakpööret, manöövrit alustas stoppmärgi kõrvalt – vaatas vasakule, siis paremale, siis uuesti vasakule, sõitis peatee servani, vaatas veelkord vasakule, paremale, veelkord vasakule ja siis alustas manöövrit. U.Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt pani ta sõidukile suunatule sisse, vaatas paremale, kuhu jäi vähemalt 300-400 m sõiduteed, sealt kedagi tulemas ei olnud, vaatas vasakule ja sõitma hakates ei olnud seal kedagi näha, üritas kiiresti ületada teed, kuna pime kurv, selle koha pealt vaadates näeb vasakule kõige rohkem 65 meetrit; kõrvalteelt sõitma hakates ei olnud vasakul kedagi, kuid kui jõudis peatee keskele, teljejooneni, siis juba oli näha lähenevat sõidukit, millel oli suur kiirus, kurvis kaldus lähenev sõiduk välimisele rajale. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt jätkas ta enda juhitud sõidukiga liikumist, lootes, et saab jätta oma selja taha nii palju ruumi, et lähenev sõiduk mahuks sealt mööda. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt ei jäänud ta keset peateed vasakpöörde tegemise ajal seisma, kui nägi kurvist lähenemas sõidukit, vaid vajutas gaasi põhja, et eest ära saada. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt kartis ta enda lapse pärast, kes tema juhitud sõidukis tagaistmel istus. U.Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt ei jäänud tema juhitud sõiduk vasakpöörde teostamise ajal peateele kuhugi seisma. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt lähenes vasakult poolt tulev sõiduk väga suure kiirusega ja kuna see sõiduk sõitis juba vastassuunavööndisse, siis tagasi enda rajale sõitmiseks pidi lähenev sõiduauto järsu manöövri tegema; lähenev sõiduauto ei pidurdanud, vaid tõmbas lihtsalt rooli paremale, et saada oma sõiduvööndisse. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt ületas 10 vasakult lähenenud auto kindla peale kiirust; kiirus oli tohutu, kindlasti mitte vähem kui 90 km/h. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt oli kiirus aga tema arvates 90 km/h üle. U.Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt on tal 17 aastat autojuhi staaži, ta sõidab iga päev 300 km ja ta suudab adekvaatselt hinnata. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt teeb ta seda vasakpööret päevas mõnikord 2 korda, mõnikord 1 kord, seda viimase 2 aasta jooksul ja kui peateel sõidetakse normaalkiirusel, siis saab rahumeeli vasakpöörde ära teha, kuid alati kui sealt pöörata, siis kardab neid, kes peateel kihutavad. Menetlusaluse isiku Urmas Elder-Võsu ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja K J 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlused. K J ütlustest nähtuvalt tegeles ta peatee ääres, n.ö väliskurvis, maasikate müügiga. K J ütlustest nähtuvalt nägi ta, et Urmas Elder-Võsu juhitud kaubik-buss pöörde teostamise ajal peateele seisma ei jäänud ja kogu aeg peateel olles sõitis. K J ütlustest nähtuvalt oli Urmas Elder-Võsu juhitud kaubik juba üle tee sõitnud, kui tulid noored poisid autoga, suurel kiirusel, sõitsid vastu kahe naise autot ja sõitsid pika maa edasi, ei jäänud kohe seisma; nii et jäi mulje, et tahavad ära sõita, hoog oli niivõrd suur vist, et ei jäänud kohe seisma. K J ütlustest nähtuvalt mõtleb ta noorte poiste auto all sõidukit, mis sõitis otsa kahe naisterahva autole. K J ütlustest nähtuvalt oli poistel suur kiirus, nad tulid suurel kiirusel ja sõitsid otsa kahe naise autole; kiirusepiirang oli seal 50 km/h, Puhja alevikus, poiste autol oli kiirus üle 50 km/h kindlasti, vähemalt 80-90 km/h. K J ütlustest nähtuvalt ei näinud ta, et noorte poiste auto oleks pidurdanud, pärast kokkupõrget jäi poiste autol kiirus väiksemaks. K J ütlustest nähtuvalt oli Urmas Elder-Võsu juhitud sõiduk juba tee ületanud, kui poiste auto tuli väliskurvist, suurel kiirusel, nad ei olnud omal trajektooril, olid keskel. K J ütlustest nähtuvalt liikus Urmas Elder-Võsu juhitud sõiduk peateel olles kogu aeg; kui U.Elder-Võsu juhitud sõiduk oleks seisnud, siis ei oleks poiste auto sellest mööda saanud. K J ütlustest nähtuvalt oskab ta poiste auto kiirust hinnata sellest, et jälgib juhi kõrvalistujana alati spidomeetrit; ning ka sellest, et on jälginud, kui politsei on seal kohapeal sõidukitel kiirust mõõtnud; samal päeval ja ka järgmisel päeval mõõtis politsei seal kiirust. Tunnistaja K J ütlustest nähtuvalt kihutavad seal paljud inimesed ja kiiruse ületamisega jäi seal inimesi vahele. Menetlusaluse isiku Urmas Elder-Võsu ja tunnistaja K J ütlustest nähtuvaga on kooskõlas ka tunnistaja R L 04.04.2008.a kohtuistungil antud ütlused. R L ütlustest nähtuvalt oli ta koos tütre K J väliskurvis, tuli tütre juurest kaalu viima, kui nägi, et Puhja poolt tuli meeletu kiirusega, 90-100 km/h auto, tundus, et auto sõitis kurvi välisküljel; seal oli lubatud sõita 50 km/h. R.L ütlustest nähtuvalt tuli samal ajal U.Elder-Võsu juhitud kaubik kõrvalteelt, tegi vasakpöörde peateele, aga pöörde oli juba sooritanud, sest muidu ei oleks näinud seda teed, kuhu kihutajad läksid. R L ütlustest nähtuvalt ta arvab, et väikebuss kogu aeg sõitis, ta pööras, tegi pöörde ära ja siis tuli auto; buss ja auto omavahel kokku ei põrganud, auto tuli väliskurvis, siis tõmbas oma sõidusuuna poole tagasi, sõitis bussi tagaotsa juurest ja sõitis otsa bussijaama juures olnud autole, kus olid noorem ja vanem naisterahvas. R.L ütlustest nähtuvalt sõideti teisele autole otsa, sest kiirus oli suur; ei olnud näha, et pidurdanud oleks; jäi mulje, et andis gaasi juurde, mistõttu jäi mulje, et paneb sündmuskohalt minema. 11 Tunnistajate K J ja R L ütlustest nähtub, et neil oli hirm, et väliskurvist suurel kiirusel lähenev auto võib neile otsa sõita. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku Urmas Elder-Võsu ja tunnistajate K J ja R L ütluste tõele vastavuses. Nende ütlused on omavahel kooskõlas ja loogilised. Samuti on nimetatud isikute ütlused kooskõlas Henri Järve ütlustest nähtuvaga selle, kohta, et Henri Järv tema juhtimisel olnud sõidukit ei pidurdanud ja sõitis pidurdamata kuni sõiduautoga Opel Corsa kokkupõrkeni. Henri Järve ütlustest nähtuvalt pidurdas tema juhitud sõidukit kokkupõrge sõiduautoga Opel Corsa; õrnalt hakkas pidurdama peale Opel Corsaga kokkupõrget. Henri Järve ütlustest nähtuvalt ta ei pidurdanud, sest tee oli märg ja pidurdamine oleks halvendanud manööverdamisvõimet. Kohtu jaoks on nimetatud H.Järve ütlused usutavad, sest sõites pimedas lauges kurvis lubatud 50 km/h asemel vähemalt 80-100 km/h tunnis, oleks äkkpidurdus tõepoolest võinud halvendada sõiduauto Opel Astra manööverdamisvõimet olulisel määral ja sõiduk oleks võinud kaotada ka juhitavuse. Kohtu hinnangul ei kohandanud Henri Järv enda juhitud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid ja sellest oli põhjustatud ka H.Järve juhitud sõiduauto Opel Astra otsasõit tee ääres seisnud sõiduautole Opel Corsa. Menetlusaluse isiku Urmas Elder-Võsu ja tunnistajate K J ja R L ütlustest nähtuvalt ületas H.Järve juhitud sõiduk lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h ja sõitis kiirusel vähemalt 80-100 km/h. Sellisel kiirusel sõidukit juhtides jättis H.Järv arvestamata asjaolud, et tegemist on asulasisese teega ja tegemist on kurviga, mille nähtavus on piiratud. Kuna tegemist oli nii asula kui ka pimeda kurviga, siis oleks pidanud H.Järv kohandama oma kiiruse neile oludele vastavaks, et suuta peatada enda sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Toimiku lehekülgedel 12, 78 ja 79 asuvatelt fotodelt nähtub, et H.Järve sõidusuunast vaadates on vasakul pool tee ääres silt „Mõisanurme 2“, mis osundab peatee ääres olevale kõrvalteele. Lähenedes pimedast kurvist, oli peateel liikunud H.Järvele nimetatud sildist näha ja aru saada, et temast paremat kätt jääb kõrvaltee. Liikudes lubatud 50 km/h sõidukiirusest suurema kiirusega, vähemalt 80-100 km/h, oli H.Järvel sõidukijuhina võimalik ette aimata, et paremalt kõrvalteelt vasakpööret tegevale sõidukile võib tema juhitud sõiduki kiirus olla selleks põhjuseks, miks vasakpööret tegev juht ei pruugi enda juba alustatud vasakpööret jõuda lõpuni ilma ohtliku olukorra tekkimiseta lõpetada. Kuigi kohus nõustub H.Järve ütlustest nähtuvaga selles osas, et äkiline tugev pidurdus, põhimõttel kiiresti pidur põhja vajutada, oleks võinud halvendada H.Järve juhitud sõiduki manööverdamisvõimet, ja sellest lähtudes oli põhjendatud äkilist tugevat pidurdust (põhimõttel pidur põhja) mitte teha, jättis H.Järv kohtu hinnangul ilma mõjuva põhjuseta kasutamata temal oleva võimaluse pidurdada enda juhitud sõidukit tugevast pidurdusest vähemal määral ja sellest tulenevalt, ohutul määral. H.Järvel oli võimalus ohu ilmnemisel kasutada enda juhitud sõidukil hoo vähendamiseks pidureid, kuid ta ei teinud seda. Sellise käitumisega jättis H.Järv täitmata LE §-s 123 sätestatud nõude, kohandada oma sõiduki kiirus vastavalt liiklusoludele ja vähendada kiirust. H.Järv hakkas enda juhitud sõidukit pidurdama alles peale kokkupõrget sõiduautoga Opel Corsa, kuigi oleks seda LE §-s 123 sätestatu kohaselt pidanud tegema juba hiljemalt Urmas Elder-Võsu juhitud väikebussi 12 märkamisel. Kohtu hinnangul on asjaolud, et H.Järve juhitud sõiduk sisenes kurvi lubatud suurimast sõidukiirusest (50 km/h) olulisel määral suuremal kiirusel, s.o vähemalt 80-100 km/h, ja H.Järv enda juhitud sõidukit kordagi kuni sõiduautole Opel Corsa otsa sõitmiseni ei pidurdanud, põhjuslikus seoses L O kuuluvale sõiduautole Opel Corsa otsasõitmisega vigastuste näol tekitatud varalise kahjuga ning sõiduautole Opel Corsa otsasõitmisega L.O ja V.K põhjustatud tervisekahjustustega. Ehk teisisõnu on H.Järve poolt LE §-s 123 sätestatu järgimata jätmine põhjuslikus seoses L O kuuluvale sõiduautole Opel Corsa otsasõitmisega vigastuste näol tekitatud varalise kahjuga ning sõiduautole Opel Corsa otsasõitmisega L.O ja V.K põhjustatud tervisekahjustustega. Nii menetluslause isiku Urmas Elder-Võsu kui ka tunnistajate K.J ja R.L ütlustest nähtub, et nende hinnangul oli H.Järve juhitud sõiduki kiirus minimaalselt 80-90 km/h, ja et kiirus võis olla ka sellest kiirusest suurem. Selles valguses on kohtu jaoks usutavad ka H.Järve ja temaga kaasas sõitnud sõprade O S ja S-J V ütlustest nähtuv selle kohta, et märkasid vasakpööret tegevat väikebussi enda sõidukist ca 20-30 meetri kaugusel olles. Kohtu jaoks on usutav ja loogiline, et ülisuurel kiirusel, vähemalt 80100 km/h pimedas kurvis liikudes võisidki H.Järv ja temaga samas autos viibinud sõbrad – O S ja S-J V märgata vasakpööret tegevat väikebussi sellest ca 20-30 m kaugusel olles. Menetlusaluse isiku H.Järve ja tunnistajate O S ja S-J V ütlused selle kohta, et U.Elder-Võsu juhitud väikebuss jäi keset peateed seisma, ei ole loogilised ja usutavad. Tunnistaja K.J ütlustest nähtuvalt oleksid sellisel juhul väikebuss ja H.Järve juhitud sõiduauto kokku põrganud. Neil asjaoludel hindab kohus usaldusväärsemaks menetlusaluse isiku U.Elder-Võsu ja tunnistajate K.J ja R.L ütlustest kogumis nähtuva selle kohta, et U.Elder-Võsu juhitud väikebuss ületas peatee ja sooritas vasakpöörde kõrvalteelt peateele peateel olles kogu aeg liikudes, peateel peatumata ja H.Järve juhitud sõiduauto möödus U.Elder-Võsu juhitud väikebussist väikebussi tagant. Tunnistajate O S ja S-J V ütlused selle kohta, et H.Järv juhtis sõidukit Puhja asulas lubatud sõidukiirusel, 50 km/h ja nimetatud tunnistajate ütlused selle kohta, et U.Elder-Võsu juhitud väikebuss jäi vasakpöörde sooritamise ajal peateele seisma, ei ole usutavad ja loogilised ning ei ole kooskõlas menetlusaluse isiku U.Elder-Võsu ja tunnistajate K.J ning R.L ütlustest nähtuvaga. Nii tunnistaja O.S kui ka S-J V kohtule avaldatust nähtub, et Henri Järv on neile sõber. Asjaoluga, et H.Järv on neile sõber, võib olla seletatav asjaolu, miks O.S ja S-J.V on tunnistajatena andnud ütlusi H.Järve kasuks ning miks nende ütlused ei ole loogilised ja ei ole kooskõlas U.Elder-Võsu ja K.J ning R.L ütlustega. Olukorras, kus 2 menetlusalust isikut annavad väärteoasjas erinevaid ja kohati vastandlikke ütlusi ning ka tunnistajad annavad vastandlikke ütlusi, usub kohus antud ütlustest loogilisemaid, millisteks antud juhul on menetlusaluse isiku U.Elder-Võsu ja tunnistajate K.J ja R.L ütlused (tunnistaja L.O ei näinud midagi, viibis tema autole otsasõidu hetkel sõiduautos ja seljaga toimunu poole, ka enda autole otsasõitu ei näinud). Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et menetlusaluse isiku U.Elder-Võsu ja tunnistajate K.J ja R.L vahel lähedased suhted, sealhulgas ka sõbrasuhted puuduvad, ning menetlusalune isik U.Elder-Võsu ja tunnistajad K.J ja R.L on omavahel vaid samas kandis elavad isikud. 13 Ütluste loogilisuse hindamise seisukohalt peab kohus vajalikuks veel märkida, et kohtu jaoks ei ole usutav ja loogiline käitumisviis, mille kohaselt sõiduauto, liikudes 50 km/h ja nähes peateel kurvi jõudes kõrvalteelt peateele vasakpööret tegevat väikebussi, ei pidurda kordagi, vaid sõidab pidurdamata edasi. Küll on kohtu jaoks loogiline see, et sõiduauto jättis kurvi jõudes teel takistust nähes äkilise tugeva pidurduse tegemata põhjusel, et kiirus oli tugeva pidurduse tegemiseks olulisel määral üle 50 km/h tunnis, s.o avariiliseks tugevaks pidurdamiseks liiga suur ja suurest sõidukiirusest tingituna ka liiga ohtlik, kuna tugeva pidurdamise korral võib sõiduk kergesti kaotada juhitavuse. Eksperdiarvamusest (lk 84-87) nähtuvalt moodustab lubatud piirkiirusel 50 km/h avariilikult pidurdades sõiduauto Opel Astra arvutuslik peatumisteekond märjal asfaltkattel ca 35 m (lk 87). Antud juhul nähtub kogutud tõenditest, et võimalik lühim vahemaa, mis tuli H.Järvel Opel Astra juhina kiirusel minimaalselt 80-100 km/h sõiduautoni Opel Corsa läbida, oli 20-30 m bussini ja sealt edasi minimaalselt 22 m kõrvaltee äärest Opel Corsa asukohani (lk 58). Lubatud piirkiirusel 50 km/h sõites jääb ohu märkamiseks ja sellele reageerimiseks peateel liikujale rohkem aega ning ka kõrvalteelt peateele vasakpööret kõigi nõuete kohaselt tegeval sõidukil on võimalik ohutult oma alustatud pööre ka lõpetada ning seda isegi juhul, kui pöörde tegemise ajal peaks mööda peateed kurvist lähenema sõiduk. Kohtu jaoks on loogiline ja usutav Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuv selle kohta, et lubatud piirkiirusel 50 km/h tunnis peateel sõitmise korral on kõrvalteelt vasakpöörde peateele tegemine ohutu – ohutult alustatud vasakpööre on võimalik ohutult vasakpöörde tegijal lõpetada ka sellisel juhul, kui kurvist peaks pöörde tegemise ajal peateelt lähenema sõiduk. Urmas Elder-Võsu ütlustest nähtuvalt veendus ta enne kõrvalteelt peateele vasakpöörde tegemist, et see on ohutu. Tema ütlustega on kooskõlas ka tunnistajate K.J ja R.L ütlused, millistest nähtub, et ohtlikuks muutus vasakpöörde tegemine hetkest, mil kurvist sõitis mööda peateed välja ja lähenes minimaalselt 80-100 km/h sõidukiirusel H.Järve juhitud sõiduauto. Urmas Elder-Võsu täitis LE §-s 91 sätestatud nõude – veendus enne vasakpöörde peateele tegema hakkamist, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. Manöövri alustamisel ja selle tegemisel kuni peatee keskjooneni ei olnud näha vasakult peateelt lähenemas ühtegi sõidukit, H.Järve sõiduk ilmus kurvist mööda peateed ja lähenes U.Elder-Võsu juhitud väikebussile ning muutus U.Elder-Võsule nähtavaks hetkest, kui U.Elder-Võsu juhitud väikebuss oli jõudnud juba peatee keskele, misjärel viis U.Elder-Võsu alustatud vasakpöörde kiiresti lõpule. Menetlusaluse isiku H.Järve ja tunnistajate O.S ja S-J V ütlustest nähtuv asjaolu, et H.Järve juhitud sõiduauto tegi väikebussiga kokkupõrke vältimiseks U.Elder-Võsu juhitud väikebussist selle tagant möödapõike, ei ole põhjuslikus seoses U.Elder-Võsu käitumisega vasakpöörde tegemisel. U.Elder-Võsu täitis LE §-s 91 sätestatud nõude, veendus enne manöövriga alustamist selle ohutuses. Ka tegi U.Elder-Võsu endast oleneva selleks, et vasakpööre kõigi liikluses osalejate jaoks võimalik kiiresti ja kõige ohutumal viisil lõpetada. Urmas Elder-Võsu käitumise ja L.O sõidukile tekitatud vigastuste ja varalise kahju ning L.O ja V.K tekitatud tervisekahjustuste vahel puudub põhjuslik seos. 14 Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 3 ning § 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud Urmas Elder-Võsu kaebus rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja 03.10.2007.a otsus väärteoasjas nr 2602,07,010571 (lk 53-54, millega Urmas ElderVõsut karistati liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.- krooni ja Urmas Elder-Võsult mõisteti välja menetluskulud 1350.- krooni ) ja lõpetada Urmas Elder-Võsule ette heidetud väärteoasjas teda käsitlevas osas menetlus. Menetluskulud 1350.- krooni, mis jäeti 03.10.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega Urmas Elder-Võsu kanda, jätta riigi kanda. Henri Järve käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. LE § 123 täitmata jätmisega pani Henri Järv toime LS § 74-17 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 74-17 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistuseks rahaline karistus kuni 300 trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja karistas Henri Järve kergema karistusliigiga – rahatrahviga ja seda sanktsioonis sätestatud maksimummäärast 1/3 ulatuses. Lähtudes H.Järve süü ulatusest – LE § 123 eiramisega põhjustas mitte ainult varalise kahju, vaid 2-le isikule ka tervisekahjustused (kerged), LE § 123 eiramisest tingituna tundsid ohtu oma elule ja tervisele ka peatee ääres viibinud K.J ja R.L (kartsid H.Järve juhitud sõiduauto endile otsasõitu) ning kõrvalteelt peateele vasakpööret teinud väikebussi juht U.Elder-Võsu, kes tundis hirmu ka enda juhitud bussis viibinud lapse elu ja tervise pärast (kartis H.Järve juhitud sõiduauto otsasõitu bussile), puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtuväline menetleja õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada H.Järve edasiselt mitte toime panema väärtegusid, põhjendatult karistanud H.Järve sanktsioonis sätestatud maksimummäärast 1/3 ulatuses. Karistust kergendavaks ei ole ka KarS § 57 lg 1 p 1 märgitu – abi andmine kannatanule vahetult peale süüteo toimepanemist. Tunnistaja L O ütlustest nähtuvalt ta ei mäleta, et otsasõitnud auto juht oleks tema juures käinud. Samas nähtub L.O ütlustest, et peale otsasõitu tuli talle appi kaubikujuht, võttis autol maha akujuhtmed, kutsus päästeameti, kiirabi; ta aidati sõidukist välja, kaubikujuht võimaldas tal istuda kaubikus. Usaldusväärsed tõendid selle kohta, et H.Järv oleks peale otsasõitu L.O sõidukile, andnud kannatanutele abi, väärteoasjas puuduvad. Väärteomenetluse seadustiku § 134 lg 3 ja § 132 p 1 alusel on põhjendatud jätta kohtuvälise menetleja 03.10.2007.a otsus väärteoasjas nr 2602,07,010571 (lk 51-52, millega Henri Järve karistati liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000.- krooni ja Henri Järvelt mõisteti välja menetluskulud 1350.krooni) muutmata ja Henri Järve kaitsja Maris Järve kaebus rahuldamata.
MS § 180 lg 1 alusel tuleb H.Järvel kanda ka pool ekspertiisikulust. Kuna väärteoasjas on menetlusaluseid isikuid 2, siis on põhjendatud, et poole ekspertiisikulust kannab H.Järv. Heli Sillaots 15 kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.