4-07-2123\7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-2123 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Silvi Mõistlik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Leho Sepandi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 28.04.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,000314 Kaebuse esitaja Leho Sepandi, isikukood 37205160368, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx töökoht OÜ LS Project juhatuse liige Kaitsja v. adv. vanemabi Indrek Sirk, Advokaadibüroo Kadak ja Partnerid, 11211 Tallinn Vabaduse pst 59 Kohtuväline menetleja Kaebuse läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond
2. novembri 2007.a kohtuistungil, millest võtsid osa Leho Sepandi, Indrek Sirk ja kohtuvälise menetleja ametnik Üllar Kütt Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 28.04.2007.a otsus nr 2510,07,000314 karistamise osas LS § 7417 järgi rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 4800 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel lubada LS § 7419 järgi määratud 9000 kroonine rahatrahv tasuda ositi iga kuu 750 krooni 12 kuu jooksul. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Menetlusalust isikut on karistatud selle eest, et ta rikkus 15.12.2006 kella 22.11 ajal liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 ja § 107 nõudeid ning teda on karistatud Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabli otsusega liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 4800 krooni, ja LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, mis on 9000 krooni, ja sama paragrahvi
3. lõike alusel lisakaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärtegu seisnes selles, et juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ja teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel ei sõitnud sõiduraja piirides, põhjustas varalise kahju ASile Hansa Liising Eesti ja autos viibinud kannatanule tervisekahjustuse. Kaebuse motiivid Menetlusalune isik palub hinnata tema isikust lähtuvaid asjaolusid ning KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid eripreventiivsest seisukohast. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb lähtuda konkreetsest isikust mitte üldisest liiklusolukorrast riigis. Menetlusalune isik on puudega, töövõimekaotus 80%, kuid leidnud endale töö ja rahalise sissetuleku. Tema elukaaslasel on raske puue ja töövõimekaotus 80 %, on töötu, tal on alaealine laps ja pensionärist ema, kes vajavad toetamist. Menetlusaluse isiku töö on seotud autojuhtimisega, mille kaotamisega kaotab ise töö ja samuti temaga koos töötavad töökaaslased. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju suurus on 680000 krooni ja tuleb hüvitada, hävinenud on oma auto. Otsuses puuduvad kergendavad asjaolu, kuid isik on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud ja eespool märgitud asjaolud mahuvad loetlemata kergendavate asjaolude alla. Vajalik on hinnang, kas karistusõiguslik raha maksmise nõue või isiku tegevusvabaduse piiramine täidab KarS § 56 põhimõtteid. Vähendada tuleks karistust ja vabastada ta lisakaristusest. Kaebuses on veel, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti kohaldanud karistust. Otsuse kirjeldavas osas on märgitud ühe väärteo toimepanemine. Motiveerimisel kasutatakse KarS § 63 lg
4. Selle järgi on otsuse resolutiivosa vastuolus. Ühe teo eest ei saa määrata kahe karistust. Alkoholijoove oli põhjuseks sõidurajalt väljasõidule ja tagajärjeks oli varalise kahju põhjustamine. Tuvastatud mõlemad teod on süüdimõistmise aluseks, kuid karistus mõistetakse raskema teo põhjal KarS § 63 lg 1 kohaselt. Karistada saab LS § 7417 alusel, mis on rangem koosseis. Otsuse on teinud ebaseaduslik menetleja. Protokolli on koostanud ja otsuse teinud ametnik on üks ja seesama. Ametnik on kohustatud taanduma väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 25 lg 1 p 2 kohaselt, kui ta on varem menetlenud sama väärteoasja. See on kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise alus, sest tegemist on olulise rikkumisega. Kuna VTMS § 132 ei võimalda asja uueks arutamiseks saatmist, siis tuleb menetlus lõpetada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik palub otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ametniku taandus ei olnud vajalik teha, kuna protokolli koostamise puhul ei ole tegemist VTMS § 73 sätestatud lahendiga. Tegemist on ühe menetlusega. Ekslikuks tuleb lugeda märgitud KarS § 63 lg 1, 2 õige on lg
5. Tegemist on kahe eraldi teoga nii ajalises kui ruumilises mõttes. Joove võib olla ajendiks liiklusõnnetuse põhjustamisele, kuid mitte põhjuseks. Olles ka varem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest on karistamisel lähtutud sellest, et ta on toime pannud ühe raskeima teo ja liiklusõnnetuse põhjustamise. Tal ei ole mitte ainult kohustused lähedaste ees vaid ka ühiskonna ees. Väiksem karistus ei täida eesmärki. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik ja tema kaitsja jäävad kaebuses esitatud kolme põhimotiivi juurde. Karistus on range, arvestamata on jäetud kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja teised muud kaebuses märgitud asjaolud, mis on arvestatavad kergendavate asjaoludena või kuidas karistus avaldab mõju tööle ja elule. Lisakaristus on kohaldatud põhjusel, et liikluses on olukord halb ja on varem karistatud isik. Varem karistamine ei ole seotud liikuluse valdkonnaga. Rahatrahvid on tasutud. Tänaseni ei ole uusi rikkumisi. Karistada saab ainult ühe teo eest. Eksimus oli tingitud joobeseisundist. Kohaldada tuleb LS §
6. Muutunud ei ole arvamus, et otsuse on teinud mittepädev ametnik. Tõendid ei ole objektiivselt hinnatud kui ametnik kogub ise. Kriminaalmenetluses on see lahutatud ja nii peaks see olema ka väärteomenetluses. Kui kohus ei leida siin rikkumist ja ei tühista otsust, siis teha otsus KarS § 63 lg 1 tulenevalt ja karistada ühe teo eest. Karistus peab olema täidetav ja mõjuma. Majanduslikust olukorrast tulenevalt ei saa karistus jääda venima. Tuleks anda ositi tasumise võimalus. Lisakaristust siiski mitte kohaldada, kuna möödunud on ligi aasta juhtmist. Kohtuvälise menetleja ametnik selgitab istungil, et ta ei pidanud taanduma otsuse tegemisel. Pole erisusi kiirmenetlusega. Tegelikult on teine ametnik kogunud kirjalikud tõendid. Tegemist on eri teoga, mistõttu on õige karistuse kohaldamisel järgida KarS § 63 lg
7. Otsuses on ekslikult märge lõige 1-le. Karistamisel tuleb arvestada teo raskust, mitte kahju suurust. Teost jäi vähe puudu, et oleks olnud kriminaalne. Varasemad liiklusalased karistused on küll kergemad aga kustumata, kuid need karistused ei ole talle mõju avaldanud. Karistused on alla ja keskmises määras. Ositi tasumist oleks saanud varem nõuda. Kohtuistungil uuriti veel kirjalikke materjale, milledeks oli väärteoasjatoimik ja –otsus, vastulause-kahetsus, väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja kirjalik vastus kaebuse motiividele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Esmalt on vaja lahendada vaidlus selle üle, kas protokolli teinud ametnik oleks pidanud ennast taandama otsuse tegemisel. Kohtu hinnangul ja lähtudes väärteomenetluse seadustiku mõttest, nagu see on kiirmenetluse korral, kus teeb kõik üks ja sama ametnik, ei oleks ta pidanud ennast taandama. Otsuse ei ole teinud ebaseaduslik ametnik. Asjatute vaidluste ärahoidmiseks võiks edaspidi menetleja kaaluda siiski hoidumist. Kohus ei tühista otsust ega lõpeta menetlust sellel põhjusel, vaid jätkab teiste vaidlusaluste asjaolude läbivaatamist. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik oli alkoholijoobes sõidukit juhtides ja teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel ei sõitnud sõiduraja piirides ning põhjustas sellega varalise kahju ja teisele isikule tervisekahjustuse. Menetlusalune isik ei ole vastu karistamise vajadusele. 3 Vaidlus on tekkinud hoopis selle üle, kas toime on pandud karistamise mõttes üks või kaks eraldi tegu, kas on õige eraldi karistamine või oleks tulnud määrata üks karistus raskema karistuse järgi, kas karistamisel tuleb arvestada kergandavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust ja teisi isikust tulenevaid asjaolusid, mis põhjustavad isikule ja tema perele edaspidi raske olukorra kui kohaldatake lisakaristust. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud kõik väärteokirjelduses märgitud asjaolud. Menetlusalune isiku tunnistab seda. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärtegude toimepanemine ja põhjendatud on olnud menetlemine politseiasutuses. Isik on süüdi ja süüvõimeline. Kohus ei ole tuvastanud samuti raskendavaid asjaolusid. Küll on aga kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus, mida ei ole kohtuväline ametnik märkinud. Üle kontrollides karistusi siis ei ole ületatud liiklusseadusega kehtestatud karistusemäärasid. Karistused jäävad ühel juhul alla keskmist ja teisel juhul keskmise sanktsiooni määra sisse. See näitab, et menetleja on arvestanud talle teadaolevat menetlusaluse isiku kirjalikku kahetsust. Lisakaristust on peetud vajalikuks kohaldada. Seda on kohaldatud raskema sanktsiooni järgi ja oluliselt alla keskmise määra, hoopis miinimummäära läheduses. Selle järgi ei saa väita, et menetleja ei oleks arvestanud menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda või isikule langenud kohustusi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine tegude raskust arvestades. Arvestatav on seegi, et arutatava rikkumisega samal aastal määratud rahatrahvid liiklusseaduse alusel ei ole teda seaduskuulekavamaks muutnud. Karistuse menetlejapoolne määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteod. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides, et isik on täitnud mõlema süüteo koosseisu ja on süüdi nende toimepanemises. Kuid menetleja on jätnud arvestamata, et karistus tuleb talle määrata KarS § 63 lg 1 alusel raskema karistuse järgi. See on LS § 7419 lg 1 järgi ühe karistuse. Sellel põhjusel tuleb otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja tahtluse liik, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 selliseid väärtegusid karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise võimaluse. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Tegu on alanud otsese tahtlusega. Küll on perekondlik, tööalane või tervislik seisund kui mõjuvad põhjused aluseks karistuse kandmise ositi määramiseks KarS §-st 66 lg 1 tulevalt ja lubatud arvestada
8. lõike kohaldamisel rahatrahvi tasumist ositi. Kolmanda lõike alusel saab ositi tasumist lubada kuni üks aasta. Ositi tasumise ja tasumise tähtaja kohaldab alles kohus. Enda olukorra kergendamise võimaluse on menetlusalune isik jätnud kasutamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 2; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4 5