4-08-3344\2

Väärteoasi nr.4-08-3344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 22.05.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Moonika Rubizova Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi PALITS-i 18.03.2008.a. otsuse väärteo asjas nr. 2373, 08, 001728 osalise tühistamise nõudes – kus Ahto Jakon palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud Ahto Jakon, isikukood: 36812150257, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Ahto Jakon, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Ahto Jakoni kaebus rahuldada ning nimelt tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi PALITS-i 18.03.2008.a. otsus väärteo asjas nr. 2373, 08, 001728 selles osas, mis puudutab Ahto Jakonilt Liiklusseaduse §-i 74-22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi PALITS-i 18.03.2008.a. otsus väärteo asjas nr. 2373, 08, 001728 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi PALITS-i 18.03.2008.a. otsusega väärteo asjas nr. 2373, 08, 001728 tehti kindlaks, et Ahto Jakon 26.02.2008.a. kella 21.23 ajal Harku vallas, Harju maakonnas, TALLINNRANNAMÕISA - KLOOGARANNA tee 18,5. km juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75 + - 3 km/h. Oma tegevusega rikkus Ahto Jakon Liikluseeskirja §-vi 126 p.3 nõudeid ning pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse §-vi 74 – 22 lg.2 järgi. Menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoluga, et menetlusalune isik omab kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumiste eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamine. Ning määras Ahto Jakonile Liiklusseaduse §-vi 74-22 lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 2100.-EEKi. ning LS § 74 – 22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. KAEBUSE SISU Ahto Jakon esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse komissari Kairi PALITS-i 18.03.2008.a. otsuse väärteo asjas nr. 2373, 08, 001728 – kus Ahto Jakon palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et arvestades süü ulatust ning muid asjaolusid leiab, et määratud karistus on ebaproportsionaalne. Määratud lisakaristus asetaks teda ning tema pereliikmed põhjendamatult raskesse olukorda. Ta töötab ettevõttes taksojuhina. Tema isa EJ, ik. XXX on raske psüühilise puudega, kes on arvel Tallinna Psühhiaatriahaiglas. Isa elab temaga koos ning vajab igapäevast kõrvalist abi. Lisaks sellele põeb ta kroonilist bronhiiti. Tulenevalt eeltoodust vajab ta kaks korda nädalas perearsti juures käimist. Isa pension kulub praktiliselt kõik ravimitele ning seetõttu on ta ka tema ülalpidamisel. Tütar A , ik XXX, kelle kasvatusõigused on küll tema emaga võrdsed elab samuti temaga HXXX. Tütar käib XXX lasteaias „K “. Lisaks sellele käib tütar huvialaringides, kuhu peale lasteaia lõppemist ta teda sõidutab. Kuna tütre ema viibib pidevalt välismaal, siis ei saa ka tema ajutiselt tütre kohustusi üle võtta. Samuti rajas ta mõned aastad tagasi enda perele kodu ja kuna selleks oma säästudest ei piisanud, tuli võtta eluasemelaenu. Seega on tasuda elamuasemelaen ja muud maksed. Arvestades tema poolt toime pandud tegu, ei ole tema süü proportsionaalne karistusest tekkivate järelmitega. Viimati on ta toime pannud liiklussüüteo eelmise aasta maikuus. Eeltoodu näitab, et tema näol ei ole tegemist pideva liikluseeskirjade rikkujaga, mistõttu on juhtimisõiguse peatamine äärmiselt karm meede. Seda eriti arvestades sellisest karistuse liigist tekkivatest järelmitest temale ja ta lähedastele. Juhilubade ära võtmine ei ole põhjendatud seega ei tema süü suuruse ega ka eripreventiivsete kaalutlustega. Lisaks on ka Riigikohus korduvalt märkinud, et eripreventiivsetel eesmärkidel tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada karistatava isikuga (nt 3 – 1 – 1 – 99 – 06). Käesoleval juhul tuleb arvestada, et juhilubade äravõtmisega kaotab ta võimaluse omada kuu aega sissetulekut. Arvestades, et taksojuhi ametist saadav sissetulek on tema ainus sissetulek, asetaks juhtimisõiguse äravõtmine, teda ja ta perekonda üliraskesse majanduslikku olukorda. Arvesse võttes isa ja tütre hooldamist, ülalpidamist ning jooksvaid maksekohustusi on lisakaristuse kohaldamine sisuliselt ebaproportsionaalne ning sisuliselt laostaks ta. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: