← Eesti

4-07-7092\4

Ärakiri 4-07-7092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-07-7092 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbiva

) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on väärteo toime pannud isiku kahetsus. Väärteo eest on S. Lepp’ale karistuseks määratud rahatrahv 2 400 krooni s.o 40 trahviühikut ja

§ 7422lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kaebus 29.11.2007.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Siim Lepp kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,07,004656. Kaebaja vaidlustab väärteootsuse täies ulatuses. Väärteoasja otsuse tegemisel on leitud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Esitatud vastulause jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna puuduvad tõendid, et liiklusmärk on paigaldatud nõuetevastaselt ja ei vasta esitatud nõuetele. Väärteoprotokollis ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusaluse isiku allkiri õiguste ja kohustuste tutvumise kohta, mistõttu ei ole vastulauses esitatu usaldusväärne ja leidnud kinnitust. Kaebaja jääb selle juurde, et väärteoprotokolli koostamisel on rikutud menetlusaluse isiku õigusi, vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-19 sätestatud õigused ja kohustused on jäetud isikule tutvustamata (teatavaks tegemata) ja seda näitab väärteoprotokollis menetlusaluse isiku allkirja puudumine. S. Lepp ei rikkunud liikluseeskirju tahtlikult, kui S. Lepp oleks liiklusmärki näinud, ei oleks ta selle nõudeid eiranud. Väärteoprotokolli on tõenditena märgitud menetlusaluse isiku ütlused ja kiiruse protokoll. Mingitest fotodest sündmuskohal ei ole väärteoprotokollis märgitud ja ka menetlusalusele isikule tutvustatud. Samuti ei toimunud mingit sündmuskoha pildistamist. Menetlusalusel isikul ei ole tõepoolest võimalik esitada tõendeid selle kohta, et kiirust piirav liiklusmärk oli paigaldatud mitte nõuetekohaselt. S. Lepp kinnitab, et liiklusmärk ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt ja see oli liiklejatele märkamatu, kuidas muidu seletada, et politsei pidas kinni enamiku teel liikujatest. Paraku ei olnud S. Lepp’al võimalik näiteks järgmise päeva hommikul taas sõita sündmuskohale ja ise pildistada nõuetele mittevastavat liiklusmärki, et tagada endale tõendi olemasolu. Kui kohus leiab, et menetlusalune isik on siiski toime pannud väärteo, siis taotleb S. Lepp temale mõistetud karistuse kergendamist. S. Lepp töötab *, firma tegeleb montaažitöödega ning S. Lepp’a tööülesannete hulka kuuluvad ka varustusalased tööd. Sellest tulenevalt on kaebajal vajalik igapäevaselt kasutada tööülesannete täitmisel liiklusvahendit. Lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks teeb võimatuks S. Lepp’al tööülesandeid täita. Kaebuse esitaja taotleb temale määratud karistuse vähendamist nii rahatrahvi osas kui ka lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise osas ning tema karistamist nimetatud §-de minimaalmäärades. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS §-st 132 p 2, 3 palub S. Lepp tühistada otsus väärteoasjas nr 2570,07,004656 14.11.2007.a ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või 2 Ärakiri 4-07-7092 alternatiivselt tühistada otsus väärteoasjas S. Lepp’ale mõistetud karistuse osas ning mõista temale kergem karistus

§ 7422lg 2 ja lg 4 alusel minimaalmäärades.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 10.12.2007.a kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 20.12.2007.a saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toime pannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata. Karistuse määramisel on arvestatud teo ohtlikkust ja menetlusaluse isiku eelnevaid karistusi, mis on enamus samalaadsed. Kuna menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud rahalise karistuse ja juhtimisõiguse äravõtmisega, on näha, et need pole oma eesmärki täitnud, mistõttu määras kohtuväline menetleja rahalise karistuse 2 400 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. S. Lepp väidab kaebuses, et väärteoprotokolli koostamisel on rikutud menetlusaluse isiku õigusi, sest õigused ja kohustused on jäetud talle tutvustamata, kuna protokollilt puudub tema allkiri. Väärteoprotokollile on menetlusalune isik õiguste ja kohustuste kohta kirjutanud, et on tutvunud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on S. Lepp kinnitanud oma allkirjaga, et talle on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi. Seega menetlusaluse isiku väide, et talle ei tutvustatud õigusi ja kohustusi, on väär. Miks ei allkirjastanud menetlusalune isik talle endale jäävat protokolli koopiat, on teadmata. Lisaks väidab S. Lepp kaebuses, et liiklusmärk jäi temale märkamata, kuna see ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Ka see väide ei pea paika, sest märk ja selle paigutus vastavad nõuetele, mida võib kinnitada OÜ Lääne Teed teehoiu korraldamise ees vastutav Jüri Tulver, kes kontrollis isiklikult vaidlusaluse liiklusmärgi paigutust ja nähtavust ning kes on nõus vajadusel kohtus tunnistust andma. Kohtuvälise menetlejana jääb A. Kleeman väärteoasjas nr 2570,07,004656 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks S. Lepp’ale määratud rahalist karistust, mis on 2 400 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,07,004656 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlemisega. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leidis, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 7422

lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile väärteoasja toimikus /edaspidi VT/ tl 2 on S.Lepp 18.10.2007.a andnud toime pandud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Pimedas ei pannud kahjuks tähele 70 märki, kahetsen juhtunut, palun leebemat karistust. Protokoll koostatud oma käega ja on õige.“ Ka kaebuses ei vaidlusta S.Lepp seda, et ta väärtootsuses näidatud kiirusega sõitis. S.Lepp sõidukiirus on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga VTT tl 3, mille kohaselt kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS 07/00118), mida testiti 18.10.2007.a kell 13.15 ning seade oli töökorras. 3 Ärakiri 4-07-7092 Seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 95 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, seega ületas S. Lepp mootorsõidukiga mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. S. Lepp on allkirjaga kinnitanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust VTT tl 3 pöördel. Kaebuse esitaja väidab kaebuses, et ta ei eiranud liiklusmärki tahtlikult, kuna liiklusmärki ei olnud võimalik märgata, kuna see ei olnud paigutatud nõuetekohaselt ja ei vastanud kehtestatud nõuetele ning oli sõidukijuhtidele märkamatu. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud kaebuse esitaja väited on paljasõnalised, sest väidete kohta ei ole esitatud ühtki tõendit. Kaebuses on küll loetletud rida õigusaktides sisalduvaid sätteid, kuid ei ole viidatud, millise konkreetse õigusakti nõudeid oli märgi paigaldamisel rikutud. Arusaamatuks jääb, mil viisil tuvastas S.Lepp, et liiklusmärk ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Sündmuse toimumise päeval ta väitis, et ei pannud märki tähele ja väidab kaebuses, et ei olnud võimalik sõita sündmuskohale, et märki pildistada. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks, millal S.Lepp tuvastas, et märk ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Väide, et politsei pidas kinni enamiku teel liiklejaist, on paljasõnaline ja ei tõendaks ka olukorras, kus see tõesti nii oleks olnud, et selle põhjuseks oli mitte nõuetekohaselt paigaldatud märk. VTT tl 6-11 on fotod vaidlusalusest liikluskorraldusvahendist. Fotodelt on näha, et liiklusmärk asub kohas, kus tema nägemist ei takista miski. Kohus leiab, et liiklusmärgi mitte tähele panemise puhul ei ole tegemist õigusliku põhjendusega ega karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 näol, millest tulenevalt oleks väärteo toimepanemine S. Lepp poolt vabandatav või karistust kergendav. Mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik, et täita kõiki talle, kui suurema ohu allika valdajale õigusaktidega pandud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi S. Lepp poolt on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna sõiduki juhina pidi ta hoolega jälgima teed, kui ta seda ei teinud, siis ilmselgelt pidas ta võimalikuks, et võib jääda märkamatuks mõni liiklusmärk ja seetõttu rikub õigusaktides, eelkõige liikluseeskirjas või liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Siim Lepp on Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud Siim Lepp poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo - Liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumise, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest, s.o. Liiklusseaduse § 74- 22 lg 2 ettenähtud väärteo.

§ 7422lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku (edaspidi Kar

S) § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S. Lepp puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on S. Lepp tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 4 Ärakiri 4-07-7092 Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 13-15 on S. Lepp korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, millest enamuse moodustavad

§ 7422alusel mõistetud karistused.

Enne käesoleva väärteo toimepanemist on S.Lepp`a karistatud nii rahatrahvidega kui ka samaliigilise väärteo toimepanemise eest mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Nimetatud asjaolule on viidanud ka kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses – menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, leiab kohus, et S. Lepp karistamine 40 trahviühiku ulatuses s.o 2 400 krooniga on põhjendatud. Kaebuse esitaja palub säilitada juhtimisõiguse, kuna see on vajalik tööülesannete täitmiseks.

§ 7422

lg 4 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada § 74 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus on seisukohal, et kuna S. Lepp näol on tegemist isikuga, kellel oli enne käesoleva väärteo toimepanemist 5 kehtivat karistust mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, ei saa pidada põhjendatuks lisakaristuse vähendamist või tühistamist seoses asjaoluga, et juhtimisõigust on vaja säilitada töökohustuste täitmiseks. Kuna S. Lepp käesolev väärtegu annab kinnitust, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda olema seadusekuulekas kodanik, kusjuures ei ole teda mõjutanud juba eelnevalt kohaldatud lisakaristus, siis käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamine suuremas määras kui eelmine kord - s.o. 2 kuud, on igati põhjendatud karistuse mõistmise üld- kui eripreventiivsest eesmärgist lähtudes. Menetlusnormide rikkumine. Kaebuses leitakse, et vääteoprotokolli koostamisel on rikutud menetlusaluse isiku õigusi, sest väärteoprotokollis õiguste tutvustamise kohta menetlusaluse isiku allkiri puudub. Väärteoprotokollis VTT tl 1 pöördel, kus on välja toodud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, on menetlusalune isik kirjutanud omakäeliselt „Tutvunud“ ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Samuti on S.Lepp allkiri menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil selle kohal, et talle on selgitatud tema õigused ja kohustused VäMS § 19 järgi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et S. Lepp kaebuses esitatud väide, et talle on kohtuvälise menetleja poolt jäetud tutvustamata VTMS §-19 sätestatud õigused ja kohustused, mida kinnitab väärteoprotokollis menetlusaluse isiku allkirja puudumine, ei ole tõendamist leidnud. See, et isiku enda käes oleval väärteoprotokollil ei ole õiguste tutvustamise kohta allkirja, ei anna alust väita, et teda ei ole õigustega tutvustatud. Kaebuse esitaja on leidnud, et väärteoprotokollis on tõenditena märgitud menetlusaluse isiku ütlused ja kiiruseprotokoll. Ette heidetaks, et väärteoprotokollis ei ole märgitud mingeid fotosid, sündmuskoha pildistamist ei toimunud ja fotosid menetlusalusel isikule ei tutvustatud. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-3-08 leidnud, et: “Kriminaalkolleegium märgib, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning 5 Ärakiri 4-07-7092 süülise teoga. Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.“ Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll koostatud 18.10.2007, s.o. sündmuse toimumise päeval. Sel päeval on S.Lepp avaldanud, et märki ei pannud tähele. Mingeid vastuväiteid osas, et märk ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt, S.Lepp sel päeva avaldanud ei ole. Selline vastuväide on esmakordselt esitatud S.Lepp poolt 05.11.2007 esitatud vastulauses. Peale seda on kohtuväline menetleja kogunud väärteoasjas täiendavaid tõendeid – pildistanud sündmuskohta ja kogutud tõendite põhjal teinud väärteootsuse (fotod on tõenditena otsuses kirjas). Väärteootsuses on küll eksitav lause, et väärteo toimepanek on tõendatud väärtoeprotokollis esitatud tõenditega, millede hulka on loetud ka fotod sündmuskohalt. Fotod aga ei ole ja ei saagi olla väärteoprotokollis märgitud, kuna tõendid fotode näol on kogutud peale väärteoprotokolli koostamist. Seega oleks tulnud otsusesse kirjutada, et väärteomenetluses kogutud tõenditega. Eelnev asjaolu aga ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohus leiab, et konkreetse väärteo kulgu arvestades ei saa sündmuskoha hilisemat pildistamist kohtuvälisele menetlejale kuidagi ette heita, sest menetlusalune isik ei avaldanud sündmuskohal, vaid alles vastulauses vastuväite, et liiklusmärk ei olnud paigaldatud nõuetekohaselt. Seega väärtootsuse tegemise ajaks oli kohtuväline menetleja lahendanud väärtoemenetluses kogutud tõendite põhjal küsimuse, et väärteo toimepanemine S.Lepp poolt on tõendamist leidnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et menetlusnormide olulist rikkumist, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise, ei ole aset leidnud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 14.11.2007. a otsus väärteoasjas nr 2570,07,004656 tuleb jätta muutmata ja S. Lepp’a kaebus rahuldamata. Väärteootsuses tuleb aga täpsustada juhtimisõiguse äravõtmisesse puutuvat. Väärteootsuses on kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 29.01.2008. Tõene on see, et lisakaristuse algust tuleb lugeda otsuse jõustumisest, kuid kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et otsusele võidakse esitada kaebus ja otsus ei jõustu 30.11.2007. Seega tuleb märkida, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumisest. Lisakaristuse lõppemise tähtaega ei ole võimalik märkida, sest otsuse tegemise ajal ei ole teada, millal otsus jõustub. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, 204 lg 3 ning Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2 ja 4. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.