289 (
lg.1) järgi Süüdistatav: Henn Ruubel, isikukood 36311070291, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx EV kodanik, kõrgharidus, emakeel- eesti keel, töökoht või õppeasutus: AS Edelaraudtee, nõukogu liige, karistatus: väärteokorras karistatud 4 korral, kriminaalkorras karistamata. Taotlus Tõkend : ei ole kohaldatud; Kaitsja: vandeadvokaat Aivar Pilv Prokurör: Lõua Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokurör Marge Püss. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu II osakonna ringkonnaprokurör Marge Püss taotlus lõpetada Henn Ruubeli süüasjas kriminaalmenetlus. Henn Ruubeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. RESOLUTSIOON: Lõpetada kriminaalasjas nr. 1-07-7798 kriminaalmenetlus Henn Ruubel*i suhtes
(
Kohustada Henn Ruubel*it maksma riigituludesse 75000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni, maksmise tähtaeg on 10.september 2008.a. Riigi tuludesse makstav summa tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvele nr . 1 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber
mõttes, kellele olid pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, olles teadlik Pankrotiseaduse § 22 tulenevast pankrotihalduri õigusest saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta ja Pankrotiseaduse § 85 tulenevast võlgniku teabe andmise kohustusest, jättis Tartu Maakohtu määrusega 19.06.2006 AS Werol Tehased ajutiseks pankrotihalduriks määratud Ene Ahas’t teavitamata 30.06.2006 (vastus ajutise pankrotihalduri 26.06.2006 esitatud teabenõuedele) ja 05.07.2006 (vastus ajutise pankrotihalduri 03.07.2006 esitatud teabenõuedele) järgmistest lepingutest, mis sisaldasid informatsiooni võlausaldajatele tähtsate asjaolude kohta: 1) 20.06.2006.a AS Werol Tehased ja OÜ Dovelin Baltic vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust, mille kohaselt seati OÜ Dovelin Baltic kasuks AS-le Werol Tehased omandiõiguse alusel kuuluvale Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Painküla külas asuvale kinnistule Painküla Tehas koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 450535) esimesele vabale järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga 110 500 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteegiga tagati kõik OÜ Dovelin Baltic kõik nõuded AS Werol Tehased vastu, mis tulenevad OÜ Dovelin Baltic ja AS Werol Tehased vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. 2) 20.06.2006.a AS Werol Tehased ja OÜ Dovelin Baltic vahel sõlmitud kommertspandi seadmise lepingust, mille kohaselt seadis AS Werol Tehased OÜ Dovelin Baltic kasuks AS Werol Tehased kogu vallasvarale, mis kuulub AS-le Werol Tehased pandikande tegemise ajal või mille AS Werol Tehased omandab pärast pandikande tegemist (va kommertspandiseaduse § 2 lg 3 nimetatud vara) esimesele vabale järjekohale kommertspandi summas 110 500 000 krooni. Pandiga tagati pandisummas 2 OÜ Dovelin Baltic kõik nõuded AS Werol Tehased vastu, mis tulenevad OÜ Dovelin Baltic ja AS Werol Tehased vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Henn Ruubel püüdis oma ametiseisundit ära kasutades ja eirates pankrotimenetluses kohaldatud käsutuskeeldu, tagada OÜ Dovelin Baltic nõudeid summas 37 526503, 84 krooni, AS Werol Tehased vastu pandi ja hüpoteegiga. Juhul kui Henn Ruubeli poolt 20.06.2006 sõlmitud kommertspandi seadmise ning hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel oleks seatud OÜ Dovelin Baltic kasuks kommertspant summas 110 000 000 ja hüpoteek summas 110 000 000 krooni, oleks OÜ Dovelin Baltic omandanud 37 526503,84 krooni suuruses summas eesõigusnõuet omava võlausaldaja staatuse teiste võlausaldajate suhtes. 30.06.2006 seisuga nähtuvalt ületasid AS WErol Tehased kohustused tunduvalt vara väärtust, millest nähtuvalt ei oleks olnud võimalik AS WErol Tehased vara arvelt rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Oma tegevusega seadis Henn Ruubel ohtu nende võlausaldajate nõuete rahuldamise, kelle nõuded ei olnud tagatud oandi ega hüpoteekidega, kuna AS WErol Tehased vara võõrandamise korral nii pankrotimenetluse väliselt kui ka pankrotimenetluse raames oleks AS WErol Tehased pidanud esimeses järjekorras rahuldama vara müügist laekuvate summade arvelt nende võlausaldajate nõuded, kelle nõuete tagatiseks on seatud võõrandatavale varale pandid ja /või hüpoteegid. Alles pärast tagatisi omavate võlausaldajate nõuete rahuldamist saab täita kohustused nende võlausaldajate ees, kelle nõuded ei ole tagatud pandi või hüpoteegiga. Pankrotimenetluses vara võõrandamise korral on eelnimetatud korras võlausaldajate nõuete rahuldamine sätestatud Pankrotiseaduse §-s
ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eesmärgiga tekitada oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ja avalikele huvidele. Alates 15.03.2007 on Henn Ruubeli poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritav
lg.1 järgi kui aktsiaseltsi juhatuse liikme poolt võlausaldajatele tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine ajutisele pankrotihaldurile. Esmane süüdistus oli Henn Ruubelile esitatud 18.06.2007
lg.1 järgi, kohtuistungil 19.11.2007 leidis aset süüdistuse muutmine prokuröri poolt. H.Ruubeli kaitsja esitas 11.10.2007 prokurörile ja kohtule taotluse kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks
Kohus (tl.45) ei pidanud võimalikuks võtta taotluse osas sisulist seisukohta kohtuliku eelmenetluse käigus, kuna kohtuliku eelmenetluse käigus on seadusandja pidanud võimalikuks kriminaalasjas menetluse lõpetamise otsustamist vaid KrMS § 199 lg.1 p.2-5 sätestatud alustel (KrMS § 258 lg.1 p.3), kuid kaitsja taotlus tugineb kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamisele KrMS § 199 lg.1 p.1 alusel. H.Ruubeli kaitsja esitas 23.05.2008 korduva taotluse prokurörile menetluse lõpetamiseks seoses kuriteokoosseisu puudumisega H.Ruubeli tegevuses või KrMS § 202 lg.1 alusel oportuniteedi kohaldamiseks. Taotlusest teavitas kaitsja ka kohut. Kohtuistungil 26.05.2008 esitas prokurör kohtule taotluse lõpetada kriminaalmenetlus Henn Ruubeli suhtes KrMS § 202 alusel. Sellesisulise taotluse on algselt esitanud kaitsja. 4 Prokurör ei pea vajalikuks Henn Ruubeli süüdimõistmist
järgi, kuna menetluse lõpetamisel rakendatavad abinõud on piisavad, et mõjutada isikut hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest. Menetluse lõpetamisel KrMS § 202 alustel tuleb kontrollida, kas menetluse jätkamiseks on olemas avalik menetlushuvi ja kas süüdistatava süü on suur. Prokuröri hinnangul ei ole H.Ruubeli näol tegemist sellise ametiisikuga, kelle puhul on avalik menetlushuvi kindlasti olemas- Ruubel ei ole rahva poolt valitav ega nimetatav ametiisik, ta ei ole ka süütegude menetlemiseks või riiklikuks järelevalveks õigustatud ametiisik. H.Ruubel ei ole kuriteo tulemusena saanud varalist kasu. Pankrotialastes kuritegudes eeldatakse avalikku huvi juhtudel, kui kuriteoga on kaasnenud valevande andmine. Siin seda ei ole. H.Ruubeli süü ei ole suur. Sellele osutab seadusandja tegevus, kes on varemkehtinud
järgi kvalifitseeritava teo sanktsioonimäära - kuni 5 aastat vangistust- alandanud
Väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Varalist kahju teoga tekitatud ei ole. Seetõttu leiab prokurör, et menetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. Ei ole vaja rakendada muid menetlusvahendeid või karistusi, vaid on piisav, kui kohustada Henn Ruubelit maksma riigi tuludesse kindel summa – 75000 krooni. Selline summa on piisav, võttes arvesse H.Ruubeli aastast sissetulekut. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 3 kuud. Prokurör põhjendas, miks ta ei nõustu kaitsja taotlusega lõpetada menetlus KrMS § 199 lg.1 p.1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.:
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise tagajärjeks võib olla ka mittevaraline kahju, sealhulgas vara ohtu seadmine. Seetõttu ei nõustu prokurör kaitsja väitega, et kahju ei ole tekitatud. Kohtuistungil jäi Henn Ruubel oma kaitsja poolt esitatud taotluses sisalduvate seisukohtade juurde. Ta soovib asjas menetluse lõpetamist. On nõus prokuröri poolt tehtud ettepanekuga menetluse lõpetamiseks ja makstava summaga. Kaitsja vandeadvokaat A.Pilv refereeris kirjalikus taotluses esitatud seisukohti ja õiguslikke põhjendusi. Ta on jätkuvalt seisukohal, et
Ka kahju osas on kaitsja endisel seisukohal – et prokurör on olnud kahju olemasolu küsimuses ebajärjepidev ja tõenditele osutatud ei ole. Olulise kahju sisustamine mittevaralise kahju mõistega on ka Riigikohtu poolt kahtluse alla seatud. Kuna prokurör ei ole nõustunud süüdistusest loobuma, on süüdistatav nõustunud asjas menetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg.1 alusel lähtudes otstarbekusest. Kohtumenetluse jätkumine on H.Ruubelile koormav nii ajaliselt kui ka materiaalselt. Kohtumenetluse jätkumine- kui prokurör süüdistusest ei loobu- tähendaks menetluse toimumist kolmes kohtuastmes. Neil põhjustel peab ka kaitsja vajalikuks ja põhjendatuks menetluse lõpetamist prokuröri poolt taotletud tingimustel KrMS § 202 lg.1 alusel. Kohaldatav seadus KrMS § 202 lg.1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg.2 p.1, 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. 5 KrMS § 202 lg.3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. KrMS § 202 lg.5 sätestab: kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega. Õiguslik küsimus Lahendades prokuröri poolt KrMS § 202 lg.1 alusel esitatud taotlust menetluse lõpetamiseks, tuleb vaadelda, kas taotlusele on eelnenud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimuste olemasolu kontroll. Need tingimused on: - kas on teise astme kuritegu - isiku süü ei ole suur - avaliku menetlushuvi puudumine kriminaalmenetluse jätkamiseks - kahju heastamine ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamine või nõusolek seda teha - süüdistatava nõusolek. Kas need tingimused on täidetud? Kohtu järeldused ja seisukohad Kohus, kaalunud prokuröri taotlust, kuulanud ära süüdistatava ja tema kaitsja seisukohad, s.h. kirjalikus taotluses esitatud, leiab, et on seaduslik, põhjendatud ja otstarbekas prokuröri taotlus rahuldada. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et KrMS § 202 sätestatud prokuratuuri taotluse lahendamisel kohtu poolt kohus ei uuri ega hinda asjas kogutud tõendeid KrMS § 312 p.1,2 eeskujul. Kohus lähtub KrMS § 30 lg.1 sätestatust- et prokuratuur esindab riiklikku süüdistust kohtus, et KrMS § 202 lg.1 annab prokurörile kui riikliku süüdistuse esindajale õiguse taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks niisamuti nagu KrMS § 301 annab prokurörile õiguse loobuda süüdistusest, mille järel teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Sellega annab Kriminaalmenetluse seadustik prokurörile õiguse süüdistust käsutada. Kohus kontrollib, kas prokurör on põhjendanud menetluse lõpetamise tingimuste olemasolu vajalikul määral, et süüdistatav saaks informeeritult otsustada, kas nõustuda või mitte ja kohus otsustada taotluse seaduslikkuse üle. Seejuures on oluline, et süüdistatava nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks § 202 alusel ei tähenda tema nõustumist süüdistusega. Süüdistatava nõusoleku põhjused menetluse lõpetamiseks § 202 alusel ei ole eraldi kohtu uurimisobjektiks. Käesoleval juhtumil on kaitsja argumenteeritult ja arvestatavalt põhjendanud soovi lõpetada menetlus KrMS § 202 lg.1 alusel otstarbekuse põhimõttel, seejuures teinud seda juba enne taotluse esitamist prokuröri poolt. Kohus leiab, et H.Ruubeli ja tema kaitsja positsioon soovides menetluse lõpetamist § 202 alusel on kaalutletud ja arvestatav. Prokurör põhjendas § 202 lg.1 sätestatud menetluse lõpetamiseks vajalike tingimuste olemasolu: - süü ei ole suur. Kohus nõustub prokuröri poolt kohtuistungil esitatud põhjendustega, s.h. sellega, et inkrimineeritava kuriteo liigitamisel alates 15.03.2007
lg.1 alla on seadusandja hinnanud sellise teo toimepanija süü suurust karistusega, mis 6 - maksimaalsena on üheaastane vangistus. Süü tagasihoidlikule astmele osutab ka asjaolu, et süüdistus ei heida isikule ette varalise kahju tekitamist. avaliku menetlushuvi puudumine menetluse jätkamiseks. Iseenesest on pankrotimenetlus avalik- õiguslik menetlus, mille avalik- õiguslik aspekt seisnebki selles, et riigi poolt atesteeritud pankrotihalduri poolt läbiviiduna ja kohtu järelevalve all toimuvana peab olema tagatud nii pankrotimenetluse osaliste kui ka avalikkuse usk sellesse, et kõigi isikute õigusi ja huve kaitstakse võrdselt ja on kaitstud majanduskeskkonna aus toimimine. Seetõttu kätkeb avalik menetlushuvi pankrotikuriteo vastu endas nii avalikku huvi pankrotimenetluse seadusliku toimetamise vastu kui ka avalikku huvi pankrotikuriteo eest vastutusele võetu suhtes toimetatava kriminaalmenetluse vastu. Kohus on siin seisukohal, et võlgniku seadusliku esindaja (kelleks oli H.Ruubel) tegevusele hinnangu andmine riigi (riikliku süüdistuse) poolt temale süüdistuse esitamisega kinnitab pankrotimenetluse osalistele küllaldaselt riigi suutlikkust ja huvi tagada selle avalikõigusliku menetluse seaduslikkus ja avaliku huvi rahuldamiseks pankrotimenetluse aspektist ei ole vältimatult vajalik isiku karistamine. Henn Ruubelile inkrimineeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mis on prokuröri poolt kvalifitseeritud
(pärast 15.03.2007
MS § 202 lg.7 kohaselt. Inkrimineeritav kuritegu on pandud toime majandussfääris, ja - süüdistuses esitatud asjaolude järgi- eraõiguslikke ärihuve teenides. Sellega ei kuulu H.Ruubel nende ametiisikute hulka, kelle suhtes on avalikkusel eriline usaldusnõue ja ka elusfäär, milles tegu on toimunud, ei ole selline, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus ja majandussfääris toimuvate tehingute usaldusväärsusele annavad hinnangul tehingupartnerid (võlausaldajad) selle äriühinguga tehinguid tehes või tegemata jättes. Äriühingu juhatuse liige H.Ruubel ei ole rahva poolt valitav ega nimetatud ametiisik. Neil asjaoludel puuduvad avalikku menetlushuvi motiveerivad eri- ja üldpreventiivsed põhjused. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistuse kohaselt varalist kahju tekitatud ei ole. Prokurör on taotlenud kohustada Henn Ruubelit maksma riigituludesse 75000 krooni, mis moodustab umbes ¼ tema aastasissetulekust, tasuma kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatav on selliste ettepanekutega nõustunud. Kohus on seisukohal, et nii juba toimunud kriminaalmenetlus kui ka süüdistatavale pandavad kohustused on küllaldased, saavutamaks vajalikku eri- ja üldpreventiivset toimet, s.h. toimet süüdistatavale. Riigi tuludesse maksmiseks määratav summa ja tähtaeg on selle menetluse ja süüdistatava puhul proportsionaalsed, mistõttu kohus need taotletud ulatuses ka määrab. Asjas KrMS § 199 lg.1 p.1 aluste olemasolu kontrollimine eeldaks kriminaalmenetluse läbimist kogu mahus. Seda ei ole menetluspooled soovinud. Kohus juhindus KrMS § 202 lg.1; lg.2 p.1, 3; lg.3, lg.4, § 206, § 126 lg.3 p.1. Kohtunik Ü.Raag 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.