Kaebemenetluses väärteoasi nr. 4-08-2185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2185 Kohtukoosseis Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap Tõlk - Väärteoasi Üllar SARV´e kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Kaimar KARM´i 20.02.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2820,08,000446 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Jaanus Tops Kaebuse esitanud isik: Üllar Sarv ( ID 37701266013; X) Kohtuistungi toimumise aeg 14.mai 2008.a. Valgas RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7430 lg.1 ja §7430 lg.1¹ ning VTMS § 132 – 135 ning KarS § 47, 56, 57, 58 kohus otsustas: Jätta Üllar SARV´e kaebus rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Kaimar KARM’i 20.02.2008.a. otsus nr.2820,08,000446 muutmata. Edasikaebamise kord Edasikaebe kord Kohtumenetluse poolel on õigus Tartu Maakohtu otsus kassatsiooni korras vaidlustada, kuid ka õigus koheselt loobuda kassatsiooniõiguse kasutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise või sellest loobumise soovist peab kohtumenetluse pool teavitama Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse lõpposa kuulutamisest (22.05.2008.a.). Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 10.juunist 2008.a. ning otsuse peale on kohtumenetluse poolel advokaadist esindaja vahendusel õigus esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kassatsioonkaebus Riigikohtule kolmekümne
(30)päeva jooksul otsuse tutvumiseks kättesaadavuse päevast (10.06.2008.a.). ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Kaimar Karm’i 20.02.2008.a. otsusega nr.2820,08,000446 väärteoasjas, mõisteti süüdi ja karistati Üllar Sarv´e “Liiklusseaduse” §7430 lg.1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 9000 krooni ning Liiklusseaduse §7430 lg.1¹ alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et Ü.Sarv juhtis 02.02.2008.a. kell 15.50 X maakonnas X vallas X alevikus X tänaval mootorsõidukit, eiras tahtlikult politsei poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli korduvalt antud operatiivsõiduki põleva sinise-punase vilkuriga. /tl.8/. Kaebuse sisu ja kaebuse esitaja taotlus Kaebuse esitaja avaldab, et tema ei ole väärteoprotokollis ja väärteootsuses nimetatud väärtegu toime pannud, seega on tema karistamine alusetu. Kaebuse esitaja avaldab, et 02.02.2008.a. kella 15.50 ajal juhtis ta mootorsõidukit VW Passat (reg.nr XXX XXX) X alevikus X tänaval suunaga X mnt poole. Tema poolt juhitud autole sõitis vastu politseauto, millest, nagu väärteootsusest nähtub, anti peatamise märguanne sinise ja punase töötava vilkuriga. Kaebuse esitaja kinnitab, et tema peatamise märguannet ei näinud ja seetõttu ka autot ei peatanud. Kaebuse esitaja märgib, et sõiduki peatamise märguande eiramise koosseis eeldab eelkõige nõuetekohast (kehtestatud korra järgset) sõiduki peatamist. Kaebuse esitaja viitab Liiklusjärelevalve teostamise korra § 32 p-le 3, mille kohaselt annab peatamise märguande juhile liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alamsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga. Sellest tulenevalt eeldab nimetatud väärteo koosseis, et sõiduki peatamine pädeva ametiisiku poolt peab vastama kehtestatud korrale. Vastasel korral puudub sõidukijuhil seaduslik kohustus alluda peatamismärguandele. Seega leiab kaebuse esitaja, et isegi kui vastutulevast politseiautost anti talle peatamismärguanne sinise-punase töötava vilkuriga, ei tehtud seda seaduses sätestatud nõudeid järgides, kuna töötavate vilkuritega saab peatada ainult eessõitvat autot, mitte aga vastutulevat sõidukit. Lisaks viitab kaebuse esitaja asjaolule, et isegi kui liiklusjärelevalve teostajatel oli olemas alus sõiduki peatamiseks liiklusjärelevalve korra §30 lg 1 p 1 kohaselt kuivõrd tekkis kahtlus, et vastutulnud sõiduki juht rikub liiklusalaste õigusaktidega kinnitatud nõudeid, milleks oli väidetavalt kinnitamata turvavööga sõitmine – puudus faktilist olustikku silmas pidades politseipatrullil võimalus nõuetekohaselt eessõitvat sõidukit peatada sinisepunase töötava vilkuri märguande alusel. Sellist võimalust välistavad eelkõige kaks olulist ning vääramatut asjaolu, milleks on: 1) autode vastassuunaline liikumine ja 2) võimaliku rikkumise (juhi kinnitamata turvaöö) märkamine alles vahetult vastassuunas liikuvate sõidukite kohtumisel ja möödumisel vastassuunas, mis ei anna võimalust peatamismärguande andmiseks töötavate vilkuritega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole 2
(3)saanud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas politsei poolt kohustuslikku peatamismärguannet, mistõttu ei saanud ta seda korraldust eirata. Seega palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täielikult. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuvälise menetleja ametiisik on seisukohal, et otsuse tegemisel hinnati kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid õigesti, mistõttu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtuväline menetleja märgib, et kontrolli teostanud politseiametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme. Sõidukijuhi poolt mittepeatumine ja põgenemine enne asjaolude väljaselgitamist takistab oluliselt kõikide objektiivsete asjaolude väljaselgitamist. Väärteo toimepannud isik ei peatunud teadlikult politsei poolt antud peatumismärguande peale ja põgenes koheselt hoovi jõudes autost. Seega leiab kohtuväline menetleja, et Ü.Sarve süü inkrimineeritava väärteo toimepanemises on tõendatud ja isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon. Samuti kinnitab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel arvestati isiku poolt väärteo toimepanemise tehiolusid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, isiku sissetuleku suurust ja –sotsiaalset seisundit, määrates trahvi suuruseks üle keskmise karistusmäära ning võttes lisakaristusena ära juhtimisõiguse minimaalseks ajaks, s.o. 3 kuuks. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isikule määratud karistus vastab süüteo raskusele. Kohtuväline menetleja palub jätta otsus muutmata ja Ü.Sarve kaebus rahuldamata. Hele Ilisson Kohtunik 22.05.2008.a. 3
(3)