KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-6282 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Pro

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast, mis G. Vukkerti puhul hõlmab lisaks Tartu Maakohtu 24.09.

1. a otsusega mõistetud lõplikule ärakandmisele kuuluvale liitkaristusele (7 aastat 4 kuud) ka Tartu Ringkonnakohtu 16.04.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa (5 aastat 1 kuu 22 päeva). Eelnimetatud otsustega G. Vukkertile mõistetud kogu karistusajaks oli 12 aastat 5 kuud 22 päeva (6 aastat + 7 aastat – 6 kuud 8 päeva) aastat vangistust, millest vähemalt 2/3 on kantud pärast 8 aasta 3 kuu ja 25 päeva möödumist. Enne 12 aastat 5 kuud 22 päeva lisamist karistusaja algusele, s.o 13.02.2008, tuleb sellest maha arvata juba ära kantud karistus (11 aastat 6 kuud 7 päeva). Seega oli G. Vukkert enne vangistuse ennetähtaegse vabastamise tühistamist ja täitmisele pööramist talle mõistetud karistusest juba 2/3 ära kandnud.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohtule esitatud materjalidest selgub asjaolu, et G.Vukkert vabanes 24.09.2001.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt Harju Maakohtu 02.04.2007.a. määruse alusel 13.04.2007.a. Harju Maakohtu 15.02.

1. a määrusega pöörati G. Vukkertile Tartu Maakohtu 24.09.
2. a otsusega mõistetud ärakandmaata karistus, s.o 11 kuud 15 päeva täitmisele. Tartu Ringkonnakohtu 17.03.
3. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15.02.
4. a määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus 17.03.
5. a. Seega on G.Vukkerti enda käitumine vabaduses näidanud, et vaid mõni kuu tagasi ei suutnud ta määratud kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning kohus pidi saatma ta uuesti kandmata karistusosa kandma. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule väljatrüki kriminaalmenetluse registrist, millest nähtub, et G.Vukkert on 15.02.2008.a. üle kuulatud kahtlustatavana, seega on alus arvata, et G.Vukkert ei ole vabaduses suutnud õiguskuulekalt elada vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtunik leiab, et isik, kes on juba kord näidanud, et ta ei suuda täita käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi ja kontrollnõudeid ja, kes on peale kandmata karistusosa täitmisele pööramist karistust kandnud vaid mõne kuu, ei kuulu tulenevalt kõrgest kuriteoriskist ning negatiivsetest resotsialiseerumiseeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Rutt Teeveer Kohtunik 3