Obsah (5)

§ 200§ 64§ 65§ 68§ 76

1-08-5718 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-5718 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisek

§ 200

lg 1; § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2; § 199 lg 2 p 4; § 183 lg 2 p 2 järgi.

§ 64

lg 1 järgi loeti mõistetud üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristust vähendati 1/3 võrra, kandmisele kuulub 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi suurendati karistust 09.08.2006.a Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu võrra ja lõplikult kuulub kandmisele 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

2 Karistuse kandmise algus oli 16.03.2007.a ja lõpp on 16.03.2009.a. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Karlovitši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib puidutööpingi osaoskuste kursustel, AN rühmas osalemist ei pea vajalikuks, riigikeele kursusest loobus. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 2korral. Vabanemisel läheb elama isa juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna A. Karlovitš on kohtu poolt kriminaalkorras karistatud 8-korral ning korduvalt sooritanud uusi kuritegusid katseajal. Isik ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Aleksandr Karlovitš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isik on varem 8-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab

1. korda. Isik on korduvalt uusi kuritegusid pannud toime katseajal. Vangistuse jooksul on toimepannud distsiplinaarrikkumisi, samuti on varem vangistuse jooksul tarvitanud narkootilisi aineid. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Karlovitš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Karlovitši isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 8korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab
2. korda. Isik on korduvalt uusi kuritegusid pannud toime katseajal. Vangistuse jooksul on toimepannud distsiplinaarrikkumisi, samuti on varem vangistuse jooksul tarvitanud narkootilisi aineid. Isik ei sobi kriminaalhooldusele, kuna tal võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega. Arvestades A. Karlovitši poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik