← Eesti

4-08-2096\2

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Menetlusalune isik Kaevatav menetleja otsus Kaitsja

  1. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas nr 4-08-2096 (kohtuvälises menetluses nr 2780,08,001318) Eldur Visla kaebus kohtuvälise menetleja otsusele asja sisuline arutamine istungil kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Lõuna Politseiprefektuur (aadress Riia mnt 132, Tartu) Korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel Urmas Solovjov Eldur Visla (isikukood 36503196019; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxxx ) Lõuna Politseiprefektuur korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiiratsi
  2. veebruari 2008 otsus Eldur Visla karistamises liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 185 trahviühikut, s. o 11 100 krooni ning LS 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks advokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
  3. Jätta rahuldamata Eldur Visla kaebus rahuldamata ja muutmata Lõuna Politseiprefektuur korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiiratsi
  4. veebruari 2008 otsus Eldur Visla karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 185 trahviühikut, s. o 11 100 krooni ning LS 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks. Muud otsustused
  5. Edastada määruse koopia menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
  6. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata (kasutada kassatsiooniõigust) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest (VTMS § 155 ja § 156 lg 3). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Väärteoprotokolli sisu ja kohtuvälise menetleja otsus 1.1 Väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjeldus ja õigusirikkumise kvalifikatsioon Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt juhtis Eldur Visla
  8. jaanuaril 2008 kella 12.53 ajal Rehe hotellis juures Tõrvandi teel Ülenurme vallas Tartumaal mootorsõidukit MB E220 (registri nr 600MCS) alkoholijoobes. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 7419 järgi. 1.2 Kohtuvälise menetleja otsus ja otsuse põhjendused Kohtuvälise menetleja
  9. veebruari 2008 otsusega on Eldur Vislat karistatud LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 185 trahviühikut, s. o 11 100 krooni ning LS 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks. Kohtuväline menetleja Eldur Visla vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja on põhjendanud Eldur Visla karistamist üldise olukorraga liikluses, kus igal aastal hukkub sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.
  10. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Kaebaja on taotlenud tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mille kohaselt kergendada lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni. Kaebaja on tunnistanud toimepandud väärteos end täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut. Toimepandut seletab asjaoluga, et rikkumise kuupäeval tarvitas ta koos sõpradega Ülenurme vallas alkoholi. Kuna ta oli joobes ja soovis koju sõita, siis kutsus ta kaineks autojuhiks täisealise tütre, kes tuligi koos teise juhiga teda koju transportima. Kuna aga koht kuhu tütar järgi pidi tulema oli tütre jaoks võõras ega leidnud kohe üles isa asukohta, siis otsustas kaebuse esitaja sõita mööda külavaheteed tütrele vastu ca 0,5 km, millisel teekonnal teda politseinikud ka peatasid. Kaebuse esitaja ei vaidle trahvimäära vastu ning on nõus selle koheselt hüvitama, kuid leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks teeb äärmiselt raskeks tema olukorra kõnealusel perioodil. Nimelt töötab kaebuse esitaja FIE kalurina Peipsi järvel. Arvestades, et tema elukoht on Viljandis, siis on transpordivahendi juhtimine seotud igapäevaselt oma tööülesannete täitmisega marsruudil Viljandi – Peipsi järv ning millest sõltub otseselt tema perekonna sissetulek ja heaolu. Lisaks tööl käimisele on kaebuse esitajal hädavajalik transpordivahendite juhtimine ka oma perekonna eest hoolitsemisel – peres kasvab 2 alaealist last, kellest noorem 6 aastane käib lasteaias ja vanem 12 aastane koolis ning keda on tihti vaja transportida nii kooli, lasteaeda, arstide juurde jne. Ka on kaebuse esitajale 2007.a. septembris tehtud Tartu Ülikooli Kliinikumis selgroo operatsioon, mille tagajärjel on raskendatud tema liikumine ning kaebaja peab käima iga kolme nädala tagant Tartus neuroloogi juures vastavas kontrollis.
  11. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja väitel ei ole alust otsuse osaliseks tühistamiseks. Karistamisel on arvestatud rikkumise raskust. Joobes mootorsõiduki juhtimist ei õigusta mitte miski. Antud rikkumise eest on ette nähtud sanktsioon: rahatrahv kuni 300 trahviühikut või kuni 30 päeva aresti, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuud kuni 9 kuud. Kohtuväline menetleja on rakendanud kergemat sanktsiooni – rahatrahv. Rahatrahv 11 100 krooni ei ole antud rikkumise eest maksimum. Määratud lisakaristus on samuti miinimummääras. Antud karistus peab mõjutama Eldur Visla tahet, käitumist ja mõtlemist edaspidiseks – mitte toime panema liikluseeskirja rikkumisi.
  12. Menetluse käik Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks asja lahendamist ilma kohtuvälise esindaja osavõtuta. Kohtus esines Eldur Visla esindaja vandeadvokaat Mart Sikut, kes toetas Eldur Visla kaebuses esitatud asjaolusid. Esindaja väitel tuleks arvestada Eeldur Visla perekondlikku olukorda ja vähendada lisakaristuse aega.
  13. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2 Eldur Visla on toime pannud väärteo LS 7419 järgi – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on LS § 7419 lg 1 järgi on karistatav 300 trahviühikuga ning mille järgi karistamisel on kohaldatav lisakaristus LS § 7419 lg 2 järgi, s. o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtule tuleb anda hinnang Eldur Visla karistamisele, s. o kas tema karistamine lisakaristusega on ülemääraselt range. Eldur Visla ise ei ole rahatrahvi liiga rangeks pidanud. Tema väitel on lisakaristuse määr 4 kuud tema suhtes liialt range. Kohtuvälise menetleja poolt Eldur Visla karistamine lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks on vastavuses toimepandud väärteoga. Kohtuväline menetleja on õigustutult osutanud asjaolule, et joobes mootorsõiduki juhtimine ei ole õigustatav. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tekitab isikule mitmeid ebamugavusi. Need asjaolud kaasnevadki selle lisakaristusega. Eldur Visal väide, et ta juhtis mootorsõidukit kõrvalises kohas, on eksitav. Nähtuvalt väärteoprotokollist oli väärteo toimepanemise kohaks Tõrvandi tee Rehe hotelli juures Ülenurmel Tartumaal. Kohus osutab ka asjaolule, et kohtuvälises menetluses, ei nähtu, et Eldur Visla oleks avaldanud, et sõitis sõiduautoga lühiajaliselt tütrele vastu. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Eldur Visale mõistetud lisakaristus on miinimäära juures. Tuleb arvestada ka üldise olukorraga riigi liiklusolukorras, kus joobes juhtide tekitatud liiklusavariide tõttu on vigastada saanute ja hukkunute isikute arv viimasel ajal kasvanud. Kohus ei tuvastanud mõjuvaid asjaolusid, mis tingiksid Eldur Vislale kohaldatud lisakaristuse vähendamise. Toomas Lillsaar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.