ja § 329 järgi.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tallinna Linnakohtu 02.10.2003.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud võrra ja mõisteti liitkaristus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2007.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 25.09.2007.a kohtuotsus osaliselt
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses ning tehti uus otsus.
Ruugele mõistetud vangistust Tallinna Linnakohtu 02.10.2003.a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 5 kuu ja 8 päeva – võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 14.07.2007.a ja lõpp on 22.10.2008.a. Kinnipidamisasutuses Taavi Ruuge kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama ema juurde ja töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on karistusest ärakandnud vaid 8 kuud, mistõttu vabastamine oleks ennatlik ja õigustamata. Kinnipeetav on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole sobilik viibima käitumiskontrollis, kuna ta ei täida nõudeid ning jätkab väär ja kuritegude toimepanemist. Taavi Ruuge taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kandnud karistust nii vanglas kui ka tingimisi vabaduses. Tingimuslike karistuste ajal pani ta katseajal toime uue kuriteo, samuti ohtralt väärtegusid ning ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on alkohoolik, kes on ka ravil viibinud, kuid see ei ole tema suhtes tulemuslik, kuna tal puudub tegelik tahe alkoholist loobuda. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et T. Ruuge tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Ruuge isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kandnud karistust nii vanglas kui ka tingimisi vabaduses. Tingimuslike karistuste ajal pani ta katseajal toime uue kuriteo, samuti ohtralt väärtegusid ning ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Kinnipeetav on alkohoolik, kes on ka ravil viibinud, kuid see ei ole tema suhtes tulemuslik, kuna tal puudub tegelik tahe alkoholist loobuda. Arvestades T. Ruuge poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.