ja § 329 järgi kiirmenetluse lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON IVO ERIK, isikukood 37211092241, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel- eesti keel, elukoht xxx, töökohtxxx, kriminaalkorras karistamata. Vandeadvokaat Irina Zirina Juhindudes KrMS § 256-1-256-5, kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalmenetlus 08240102286 Ivo Eriku süüdistuses
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtu tuvastatud asjaolud Süüdistatav Ivo Erik süüdistatakse selles, et olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Ida 2 Politseiprefektuuri 21.06.2006 otsusega väärteoasjas nr 244,06,005813 LS §74’19 lg 1, 2 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku summas 10200 krooni lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning Ida Politseiprefektuuri 21.06.2006 otsusega väärteoasjas nr 244,06,005732 LS § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku summas 7500 krooni, vastavalt karistusregistri seaduse §-i 25 lõike 1 punktis 1 ja §-i 26 lõikes 5,
§-i 82 lg 2 p 3 sätestatule karistusandmed ei ole kustunud) juhtis Ivo Erik 05.06.2008 kella 03.05 paiku Tallinn - Narva mnt 5. km-l Toila vallas Ida-Virumaal taas sõiduautot Ford Fiesta registreerimismärgiga xxx alkoholijoobes. Sellega pani Ivo Erik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.
Süüdistatav tunnistas end täielikult. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et tema arvates tema kaitsealune ei viibinud 05.06.2008 talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel erisubjekti staatuses, sest tema karistatus, mis tulenes tema suhtes 21.06.2006 tehtud kohtuvälise menetleja otsusest, on kustunud. Seega ei näe kaitsja tema kaitsealuse tegevuses kuriteokoosseisu. Prokurör palus süüdi tunnistada ja leidis, et tema arvates I. Erik on varem karistatud isik ja tema karistatus ei ole kustunud. Prokurör osutas Viru Ringkonnakohtu otsusele, mille kohaselt karistatus ei kustu senini, kui varem määratud trahv saab täielikult makstud ja alles 1-aastase tähtaja möödumisel alates trahvi täieliku maksmisest karistatus kustub. Tutvunud toimikuga ja võttes arvesse kohtuistungile uurituid tõendeud, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuuri KrMS § 256-5 lg 1 p 1 alusel, sest asjaolud ei ole selged. Kui kaitsja ja prokurör on erineval seisukohal teo õigusliku kvalifikatsiooni kohta, siis ei saa rääkida asjaolude selgusest ega pea kohus võimalikuks arutada antud kriminaalasi kiirmenetluses lühimenetluse vormis. Kohus leiab, et kaitsja arvamus väärib tähelepanu. Kohus leiab, et prokuröri seisukoht ei tugine seadusele.
kuriteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks on kahtlustatava erisubjekti staatuses viibimine. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis vastutab isik kriminaalkorras üksnes siis, kui ta on varem karistatud sellise teo eest. Teisisõnu, tema karistatus ei pea olema kustunud ega kustutatud Karistusregistri seaduse § 25 ja 26 korras. 3 Kohtunik lähtub sellest, et karistusandmete kehtivuse kohta otsustatakse mitte ainult Karistusregistri andmete põhjal, vaid siiski Karistusregistri seaduse sätteid järgides. Karistusregistri teatis näitab lk. 10, et I. Erikule 21.06.2006 ja 16.11.2006 määratud karistused kehtivad senini, karistusandmed ei ole arhiveeritud. Prokuröri seisukoht on otsese vastuolus seadusega. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt
.
lg 1 p 3 sätestab, et otsuse täitmine aegub, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
-u § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt, täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud
TMS § 202 lg 2 sätestab, et võlgnik või kohtutäitur esitavad täitmiskohtunikule vastava avalduse rahatrahvi täitmise aegumiseks ja täitemenetluse lõpetamise aluseks on täitmisekohtuniku määrus. I. Eriku suhtes 21.06.2006 tehtud kohtuvälise menetleja otsus LS § 74-19 järgi jõustus 21.07.2006. I. Eriku suhtes 16.11.2006 tehtud kohtuvälise menetleja otsus
Viimane otsus oli täidetud 25.05.2007. Vastavalt Karistusregistri seaduse §-le 26 lg. 5, juhul, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue süüteo, siis tähtaeg katkeb ja sel juhul arvestatakse tähtaega viimase süüteo karistuse ärakandmisest. Kohus leiab, et kui isik ei täitnud karistust vabatahtlikult, siis igal juhul sundtäitmine ei saa kesta igavesti ja otsuste täitmise (sealhulgas ka sundtäitmise) aegumise tähtaeg möödub vastavalt
§-le 82 - 18 kuu möödumisel alates otsuse jõustumisest ja kohtutäituril on ausa menetlemise põhimõttest tulenev kohustus, aga võlgnikul on õigus esitada täitmiskohtunikule avalduse otsuse täitmise aegumiseks TMS § 202 lg 2 alusel Otsuse täitmise aegumine on alus karistusandmete kustutamiseks Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 alusel. Asjaolu, et kohtutäitur jätab oma kohustuse täitmata ega esita kohtule vastavat taotlust TMS § 202 lg 2 alusel (TMS § 207 lg 2) ega informeeri sellisest võimalusest võlgnikku, ei tähenda, et rahatrahvi sissenõudmine võib kesta edaspidigi. 4 Järelikult, I. Eriku suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma KRegS § 25 lg 1 p 1 alusel igal juhul mitte hiljem kui 24.05.2008 (25.05.2007 pluss 1 aasta) või KRegS § 25 lg 1 p 8-1 alusel mitte hiljem kui 01.06.2008 ( 02.12.2006 pluss 18 kuud ) tingimusel, et puuduvad
Seega ei ole põhjendatud prokuröri seisukoht, et I. Eriku puhul on tegemist isikuga, kelle karistusandmed ei ole kustunud KRegS § 25 lg 1 p 1 ja 26 lg 5 alusel, sest talle inkrimineeritud kuriteo on toime pandud 05.06.2008, ehk peale karistusandmete kustumist. Arutatavat juhtumit võiks puudutada
lg 2 p 1 näidatud alus: aegumine peatub ajaks, kui isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Kohtunik leiab, et rahatrahvi mittetasumine või selle tasumine osaliselt või kohtutäituri kaudu ei tähenda veel tasumisest kõrvalehoidumist. Sellele on selgelt osutanud ka Riigikohus oma lahendis 33-1-5-04, 16.02.2004 R. A. haldusasjas. Sellest tulenevalt asjaolu, et J. Kohverile 02.10.2003 määratud trahvi sissenõudmine jätkus ebaseaduslikult ehk pärast
3 sätestatud tähtaja möödumist, ei anna alust otsuse täitmise aegumise tähtaja peatumiseks. Samuti kohatuks tuleb tunnistada prokuröri süüdistusaktis väljendatud seisukohta, et I. Eriku karistusandmed ei ole kustunud , arvestades
Sellest sättest tuleneb, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või selle täitmise tähtaega pikendatud. Ei kannata kriitikat prokuröri seisukoht, et juhul, kui isik ei täitnud karistust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, see tähendabki, et täitmise tähtaeg on edasi lükatud või pikendatud. Rahalise karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist reguleerib VTMS § 209 lg 2, mis sätestab, et rahalise karistuse täitmise edasilükkamise üle otsustab oma määrusega kas kohtuväline menetleja või kohus, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Antud kriminaalasjast ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks I. Erikule 21.06.2006 otsusega määratud rahalise karistuse täitmist oma määrusega edasi lükkanud. Seega, puudub õiguslik alus väita, et 21.06.2006 otsuse täitmise tähtaeg oleks peatatud
Kohtunik jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et iseenesest trahvi maksmine või mittemaksmine ei oma otsustavat rolli karistusandmete kehtimajäämisel või kustutamisel. Samuti kustub isiku karistatus
S § 25 lg 1 p 8-1 näidatud alustel ja kohus ei näe põhjusi, miks nimetatud seaduse sätteid tuleks jätta kohaldamata. Probleem on vahepeal komplitseeritud ja seda tuleb lahendada iga kriminaalasja raames individuaalselt. 5 Toimik tuleb tagastada prokuratuurile. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.