4-08-3827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Tallinn Väärteoasja number 4-08-3827 (2318,08,002953; 2318,08,003799; 2318,08,002954) Kohtunik Märt Toming Tõlk Imbi Kangur-Popova Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksandr Rudomjotov (ik: 37208020273, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
- Aleksandr Rudomjotov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 2 (kaks) päeva.
- Aleksandr Rudomjotov süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
- Aleksandr Rudomjotovile määratud arestid kokku 6 päeva kuuluvad ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas alates eelmiste kohtuotsustega määratud arestide ärakandmisest.
- Aleksandr Rudomjotovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul aresti ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksandr Rudomjotov, 4-08-3827, joobe tuvastamine“.
- Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.03.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1007637 selles, et 06.04.2007 peeti Sõle 51 asuvas Pelgulinna Selveris kella 15.11 ajal kinni Aleksandr Rudomjotov, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 154 krooni, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. 26.03.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 978987 selles, et 26.03.2008 leiti
- liin 5-12 korteris Aleksandr Rudomjotov, kellele osutati esmaabi ja kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 1169/355 tuvastati menetlusalusel isikul segatüüpi joove fentanüülist ja alkoholist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik seletas, et narkootilist ainet ei ole tarvitanud juba pool aastat. 23.03.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1007638 selles, et 02.04.2007 peeti Sõle 51 asuvas Pelgulinna Selveris kella 13.30 ajal kinni Aleksandr Rudomjotov, kelle juurest leiti ja võeti ära pärast kassarivi läbimist kauplusele kuuluvat kaupa koguhinnaga 278 krooni, mille eest menetlusalune isik ei olnud tasunud. Seega menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et need varguse katsed on toime pannud, kuid narkootilist ainet ei tarvitanud, ainult viina jõi. Nüüd juba aasta ei tarvita narkootilisi aineid. Võib-olla keegi tegi nalja ja valas klaasi midagi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt lühiajaliste arestidega karistatud. Samas on KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteod toime pandud enne eelmist kohtuotsust, samuti on NPALS § 151 ettenähtud väärtegu toime pandud enne eelmist otsust, mistõttu ei saa määrata karistus rohkem kui 6 päeva, et ei ületaks seaduses ettenähtud karistuse ülemmäära. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Peale selle nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik peeti kauplustes kinni kaubaga, millise eest ta ei olnud tasunud ja kaasavõetud kauba koguhinnaks oli vastavalt 154 krooni ning 278 krooni. Arvestades taolisi asjaolusid ja seda, et varastatud kaup võeti menetlusaluselt isikult ära ning tagastati kauplusele, asub kohus seisukohale, et väheväärtusliku asja vastu süütegu toime pannes on menetlusalune isik toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteod. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Peale selle on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistustega. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal, samuti takistaks varavastaste väärtegude toimepanemist. Samas aga on väärteod toime pandud enne eelmist kohtuotsust, mistõttu leiab kohus, et karistuseks tuleb määrata KarS § 218 lg 1 järgi 4 päeva kahe episoodi eest ja NPALS § 151 järgi 2 päeva, kokku 6 päeva, kuivõrd eelmise otsusega oli määratud kokku 24 päeva aresti, mistõttu ei saa kohus karistuste kogumis määrata karistust üle ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.