lg 4 alusel määrata Rain Vaha’le 2(kahe) aasta ja 2 kuu pikkune katseaeg(kuni 9.augustini 2010), mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest.
lg 3 kohaselt määrata Rain Vahale elektroonilise järelevalve kestuseks 4(neli) kuud. Kohustada Rain Vaha katseajal järgima
elada määratud alalises elukohas, s.o x,;
lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 9 alusel määrata Rain Vaha’le katseajaks järgmised kohustused:
lg 2 punktide 4, 6, 7, 8 ja § 418 lg 2 järgi ning mõisteti temale põhikaristuseks 3 kuud vangistust.
mai 2001.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust võrra, mõistes kokku kandmata karistuse liitmisel
R. Vaha on varem kriminaalkorras karistatud järgnevalt :
lg 2 p 4, 6, 7, 8 ja § 418 lg 2 järgi 3 aasta pikkuse vabadusekaotusega, mis liideti Valga Maakohtu 23.05.2001. a otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. R. Vaha esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja seisukoht ettekande põhjal: Kriminaalhooldaja nõustub R. Vaha vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, pidades seda sobilikuks mõjutusvahendiks. Soovitavaks elektroonilise järelevalve pikkuseks pakub kriminaalhooldaja 4 kuud. 2 Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Vaha avaldas vanglas soovi töötada keevitaja või tislerina. 08.01.2007.a kuni 14.06.2007.a läbis ta tisleri I mooduli kursused. Pärast osalemist raamatute restaureerimise projektis asus tööle vabatahtlikuna vangla raamatukogus. Vanglast antud iseloomustuses kirjeldatakse R. Vaha kui inimest, kes peab end kriminaalsest minevikust loobumiseks kõrgelt motiveerituks ning ei soovi enam vanglasse sattuda. R. Vaha on vangistuses olles läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ja individuaalnõustamised. Ta arvab, et suudab seetõttu paremini vabaduses kohaneda ja raskustega tulevikus paremini toime tulla. Vestluses Tartu Vangla sotsiaaltöötaja H. T.-ga selgus, et R Vahal tekkis konflikt vangla psühholoogiga. Teoorias on R. Vaha koolitustel omandatud teadmised olemas, kuid on teadmata, kas ta suudab neid ka vabaduses oma isikuomaduste tõttu ellu viia. R. Vaha jaoks on tema enda sõnul olulised positiivsed toetavad suhted vabaduses. Lootust sisendab R. Vahale endale uus suhe naisterahvaga, kellega ta on tutvunud ja kohtunud vangistuse ajal. R. Vaha asuks peale vabanemist elama x, kus elab tema ema vennanaine E. A. Korter on sobilik elektroonilise järelevalve läbiviimiseks. Korteri omanik E. A. on R. Vaha suhtes positiivselt meelestatud ja lubas teda esialgu materiaalselt toetada. R. Vaha soovib pärast vanglast vabanemist asuda tööle x OÜ-sse. Tööandja M. K. kinnitas, et pärast vanglast vabanemist saab R. Vaha seal tööd. Kohtuistung Rain Vaha kinnitas kohtuistungil, et temale on karistus täitnud oma eesmärgi. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides; samuti töötanud vanglas vabatahtlikult raamatukogus ning tegi köitetöid. Ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ning on pool vangistust ära kandnud. Ta on nõus elektroonilese valve kohaldamisega, temale on selgitatud selle tähendust ja ta on ka saanud vastava instrueerimise. Tal on töökoht kuhu ta saab tööle asuda- garantiikiri on esitatud kohtule. Rain Vaha oli seisukohal, et karistus on temale eesmärgi täitnud. Ta kinnitas , et oma rahalisi kohustusi saab ta täitma hakata kui vanglast vabaneb ja regulaarselt palka saama hakkab. Oma 11-aastase poja S.-ga on tal hea suhe. Elukohaks saab x, mis on tema ema vennanaise E. A. korter. Rain Vaha kinnitas, et psühholoogi nõustsmisest on suur abi olnud ning nüüd ei ole ta enam nii mõjutatav kui varem mil kuritegelikule teele sattus. Kriminaalhooldusel on ta olnud ning sellega probleeme ei näe. Prokuröri seisukoht Prokurör oli seisukohal, et arvestades Rain Vaha iseloomustavaid andmeid on kõik eeldused olemas Rain Vaha ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik on seda samuti toetanud. Rain Vaha on nõus elektroonilise valvega ning nõus kriminaalhooldusega. Kohtuniku seisukoht Rain Vaha mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Käesolevaks ajaks on R. Vaha temale mõistetud karistusajast poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. 3 Kriminaalhooldaja hinnangul R. Vaha tulevane elukoht aadressil x on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R. Vahale ei ole vangistuse ajal määratud Tartu vangla poolt distsiplinaarkaristusi. Kahel korral on Tartu Vangla direktori käskkirjaga keeldutud lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Tartu Vangla 12. märtsi 2008.a käskkirjaga nr 1-4/338 lubati R. Vaha lühiajalisele väljasõidule. R. Vaha on vanglas olles läbinud tisleri I mooduli kursused. Samuti on R. Vaha vabatahtlikuna töötanud vangla raamatukogus. Eeltoodu annab alust arvata, et R. Vaha on liikunud õiguskuulekuse suunas. R. Vaha on kriminaalkorras karistatud kahel korral. R. Vaha on karistatud kahel korral omandivastaste kuritegude ja kahel korra tulirelvade ja laskemoonaga seotud kuritegude eest. R. Vaha karistatus näitab, et süüdimõistetul võib esineda kalduvus toime panna omandivastaseid ja tulerelvadega ning laskemoonaga seotud kuritegusid. Viimatinimetatud asjaolu paneb kohut kahtlema, kas ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel oleks ikka täidetud karistuse eripreventiivsed eesmärgid. R.Vaha enda selgitus kohtuistungil veenis, et ta soovib edaspidi õiguskuuleka kodanikuna jätkata. R. Vaha asuks elama tema ema vennanaise E. A. juurde. Samuti on R. Vaha’l välja vaadatud töökoht, mille olemasolu on kinnitanud ka tulevane tööandja. Kohus hindab asjaolu, et süüdimõistetu on vangistuse ajal näidanud ise üle aktiivsust, läbides tisleri I mooduli kursused ning otsides vangistuse ajal endale töökoha. Töö- ja elukoha olemasolu hindab kohus kõrgelt, kuna mõlemad pakuvad stabiilsust, mida on vaja õiguskuuleka elu elamiseks. Samuti näib R. Vaha olevat motiveeritud uuest suhtest naisterahvaga, kellega ta on tutvunud vangistuse ajal. Kohus leiab, et selline uus suhe võib mängida olulist rolli R. Vaha seaduskuuleka käitumise väljakujunemisel. Vanglast on R. Vaha iseloomustatud peamiselt positiivselt ja tal ei ole olnud distsiplinaarrikkumisi. Kohus arvestab, et süüdimõistetu on vangistuse käigus pidanud ennast üleval korrektselt ja näidanud üles tahet käituta seaduskuulekalt. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et R. Vaha saab elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
lg 4 alusel määrata Rain Vaha’le 2(kahe) aasta ja 2 kuu pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema tema ennetähtaegsest vabastamisest.
lg 3 kohaselt määrata Rain Vahale elektroonilise järelevalve kestuseks 4(neli) kuud. Kohustada Rain Vaha katseajal järgima
elada määratud alalises elukohas, s.o x;
lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 9 alusel määrata Rain Vaha’le katseajaks järgmised kohustused:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.