KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 28. mail 2008. a Tartu kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-08-5999 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Pro

§ 76lg 4 alusel määrata Herman Rätsepale katseaeg kuni 30.11.2010.

a. 3. Kohustada Herman Rätseppa katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x,

1. kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.

§ 75

lg 2 p-de 2,3,4 alusel määrata Herman Rätsepale katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. mitte omada, kanda ega kasutada relva;
3. asuda tööle hiljemalt 1 kuu jooksul ennetähtaegsest vabastamisest alates;
4. pöörduda 2 kuu jooksul ennetähtaegselt vabastamisest alates psühholoogi vastuvõtule.
5. Määrus Herman Rätsepa suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale. 6.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Herman Rätsepa katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

1. Vabastada süüdimõistetu Herman Rätsep karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Järva Maakohtu 28.02.2001.a otsusega kriminaalasjas nr 1-177-2000 tunnistati Herman Rätsep süüdi KrK § 101 p 7 ja KrK § 1611 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja mõisteti talle liitkaristuseks KrK § 40 lg 1 alusel 10 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 9 aastat, 9 kuud ja 2 päeva vangistust. Herman Rätsep viibis eelvangistuses 04.07.
2. a kuni 02.10.
3. a. Seega tuleb karistusaega arvestada alates 04.07.
4. a, jättes karistusaja hulgast välja vahepeal vabaduses viibitud aeg. Seega lõppeb kinnipeetava karistusaeg 30.11.
5. a.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tekkis kinnipeetaval õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist seoses 2/3 karistusaja ärakandmisega 29.07.2007. a. Herman Rätsep on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne karistuse tähtaja saabumist. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud Herman Rätsepa iseloomustusest ilmneb, et distsiplinaarkorras on T. Vallimägi vanglas viibimise ajal karistatud kokku 2-l korral. Tartu Vangla toetab Herman Rätsepa tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Herman Rätsep on olnud hõivatud tööga kogu vangistuses viibitud aja jooksul. Peamise motivaatorina on siinjuures välja toodud soovi toetada oma elukaaslast ja nende ühist alaealist last. Tartu Vanglas on kinnipeetav pidevalt töötanud. Vabanemisel on olemas kindel elukoht x, isa majas. Samuti kindel on OÜ x kinnitanud, et kinnipeetaval on vabanedes võimalik tööle asuda x. Võlgnevused riigi ja kolmandate isikute ees puuduvad. Kinnipeetavat on lubatud ühel korral lühiajalisele väljasõidule. 2 Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Herman Rätsepa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Herman Rätsep on vangistuses viibimise ajal olnud käitumiselt enamasti korrektne, aktiivne, jätkanud tegelemist muusikaga, töötanud, mis on normkäitumine ja aktsepteeritav. Toime pandud kuritegu ja tema käitumine vabaduses on tihedalt seostud aga tema isikuomaduste, mõtlemise, hoiakute, väärtustega. Varasemalt on kriminaalhooldusametnik Herman Rätsepa ennetähtaegsele vabastamisel vastu vaielnud leides, et kinnipeetav ei ole suutnud oma süüd täielikult tunnistada, ega teadvusta oma eksimust täielikult, mistõttu ei ole karistus oma eesmärki täitnud. Pärast ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmist on Herman Rätsep osalenud viha juhtimise grupitöös. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on viha juhtimise programmis osalemine oluliselt vähendanud uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodud põhjusel on kriminaalhooldusametnik muutnud oma seisukohta ja toetab Herman Rätsepa vabastamist. Vabastamist toetavate teguritena on kriminaalhooldusametnik esile toonud sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu, mis hõlmab lisaks lähedastele perekonnaliikmetele ka kinnipeetava huvialaga (muusikaga) tegelevate sõprade ringi. Kinnipeetavat vabaduses mõjutavate võimalike negatiivsete teguritena on nimetatud suhteid endise elukaaslase ja nende ühise eelkooliealise lapsega. Endine elukaaslane A. K. on kogenud vaimset ja füüsilist agressiivsust ega soovi mingil tingimusel jätkata suhteid kinnipeetavaga. Kriminaalhooldusametniku arvates võib suhete katkemine anda kinnipeetavale tõuke alkoholi kuritarvitamiseks, mis omakorda suurendab uute õigusrikkumiste toimepanemise riski. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil oma soovi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja palus kaitsealuse ennetähtaegselt vabastada. Prokurör avaldas, et nõustub H.Rätsepa ennetähtaegse vabastamisega. Kohtuniku seisukoht

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Herman Rätsep temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtus leiab, et Herman Rätsep tuleb tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. Süüdimõistetu senine elukäik ja iseloomuomadused viitavad sellele, et Herman Rätsep suudab toime tulla oma elu korraldamisega ühiskonnas aktsepteeritud viisil väljaspool kinnipidamisasutust. Arvestades tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja raskust, on kohtu arvates hädavajalik Herman Rätsep jätkuv allutamine kontrollile. Sellist tugevat 3 kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Varem on Herma Rätsepa taotlus ennetähtaegseks vabanemiseks jäetud rahuldamata kinnipeetava isikuomadustest tuleneva uue kuriteo toimepanemist riski tõttu. Kinnipeetavat on iseloomustatud on õigustamatult kõrge enesehinnanguga, enesekeskse mõtlemisega, oma süüd vähendava inimesega. Taotluse rahuldamata jätmisel andis kohus kinnipeetavale soovituse viha juhtimise grupitöös osalemiseks. Käesolevaks ajaks on Herman Rätsep kohtu soovituse täitnud. Kohus peab siinjuures oluliseks, et kinnipeetav on astunud samme kuriteo toimepanemiseni viinud käitumise mõistmiseks ja konfliktsituatsioonide rahumeelseks lahendamiseks tulevikus. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Herman kannab karistust kuriteo eest, mis oli suunatud inimese kõige väärtuslikuma hüve- elu vastu. Tapmine on toime pandud paljude inimeste elule ohtlikul viisil. Siiski leiab kohus, et kinnipeetav on ära kandnud sedavõrd suure osa talle määratud karistusest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei ole vastuolus ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus arvestab veel sellega, et Herman Rätsepa resotsialiseerimiseks on loodud head eeldused. Herman Rätsepal on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetava sotsiaalsesse tugivõrgustikku kuuluvad tema lähisugulased – isa, õde, täiskasvanud lapsed, endine abikaasa – ja ka sõbrad. Kohus hindab kõrgelt kinnipeetava pühendumist muusikale ja aktiivset osalemist Tartu vangla kiriku toimingutes. Tihe seos religiooni ja muusikaga annavad Herman Rätsepale võimaluse maandada vabaduses oma elu korraldamisega kaasnevat stressi ja vähendavad sellega oluliselt tõenäosust agressiivse käitumismudeli rakendumiseks. Herman Rätsepa ärakandmata karistuse osa on pikem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb Herman Rätsep katseaja tähtajaks määrata kinnipeetavale määratud karistuse tähtaeg, s.o 28.11.2010. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse Herman Rätsep

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades aga asjaolu, et uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks on Herman Rätsepa iseloomustuses oluliseks peetud hoidumist alkoholi tarvitamisest, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb kinnipeetavat kohustada

§ 75lg 2 p 3 alusel mitte omama, kandma ja kasutama relva.

Herman Rätsepa paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada leidma endale töökoht 1 kuu jooksul vabanemisest arvates. Kriminaalhooldaja pidas vajalikuks Herman Rätsepa pöördumist psühholoogi poole ja kohus peab taotlust põhjendatuks. Kohus määrab Herman Rätsepale kohustuse pöörduda 2 kuu jooksul peale ennetähtaegset vabanemist psühholoogi vastuvõtule. Rutt Teeveer Kohtunik 4