lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Gert Reiteli suhtes vastavalt
lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta Tööturuametis arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 2 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub. Gert Reitel vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XxxVanglale, prokurörile ja Gert Reitelile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxVangla esitas 15.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Gert Reiteli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Gert Reitel on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.06.2007.a kohtuotsusega
ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti
lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.01.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuud vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 kohtuotsuse järgi 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Tartu Maakohtu 20.12.2007.a kohtumäärusega vabastati G. Reitel Tartu Maakohtu 26.01.2007.a otsusega
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistuse - 4 kuud vangistust, mis oli
lg 2 alusel liidetud Tartu Maakohtu 05.06.2007.a otsusega mõistetud karistusega - kandmisest. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Tartu Maakohtu 05.06.2007.a otsuse järgi loeti 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.05.2007.a ja lõpp on 28.03.2009.a. G. Reiteli kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, osales sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist soovib elama minna ema juurde , töökoht on väidetavalt vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub G. Reiteli vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Gert Reitel taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör taotleb kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Ärakandmata karistuse osa on alla 1 aasta, karistus eesmärk on täidetud ning kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Reiteli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on toimepandud mitmeid kuritegusid, kuid karistusest on kandmata alla 1 aasta, mistõttu on karistuse eesmärk täidetud ning 1-aastane kriminaalhooldus on talle otstarbekas. Vabaduses on isikul olemas kõik tingimused vabastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on G. Reiteli karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – G. Reitel on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse G. Reitelit positiivselt, teda ei ole distsiplinaarkorras vangistuse jooksul karistatud ja ta töötab. Seega on G. Reitel aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et G. Reiteli tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on G. Reitelil olemas kindel elu- ja töökoht ja toetav võrgustik. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa G. Reiteli edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata G. Reiteli püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.