1-08-5932\2

1-08-5932 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-5932 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Alice Simm Kaitsja Aleksandr Sergejev Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Juri Poljanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Juri Poljanski (isikukood: 36104132734; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Juri Poljanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Juri Poljanski vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 30.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Poljanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Juri Poljanski on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 21.05.2002.a kohtuotsusega KrK § 101 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. KrK § 45 alusel arvestati eelvangistusaeg karistuse tähtaja hulka ning karistuse kandmise algust hakata arvama alates 17.04.2000.a. Karistuse kandmise algus oli 17.04.2000.a ja lõpp on 17.04.2012.a. Kinnipidamisasutuses Juri Poljanski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas vanglate keskhaigla köögitöölisena ning Xxx Vanglas töötas 01.04.2003.a - 12.02.2004.a keevitaja ja sepana, kuid viimased 4 aastat ei ole töötanud, kuigi on selleks soovi avaldanud. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 1-korral 2004.a, mis on nüüdseks kustunud. Vabanemisel naaseb elama xxx ning töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik on teinud kõik endast oleneva oma elu seaduskuulekaks jätkamiseks. Karistus on sundinud teda oma senise tegevuse ja käitumise üle järele mõtlema ja seda ümber hindama. Juri Poljanski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on 1-korral kriminaalkorras karistatud tahtliku tapmise eest omakasu ajendil, milline tegu oli etteplaneeritud. Mõistetud karistusest on ta ära kandnud 8 aastat, kuid kanda on jäänud veel 4 aastat. Vanglast iseloomustatakse Juri Poljanskit küll pigem positiivselt, kuid arvestades kandmata karistusaja pikkust ja toimepandud kuriteo raskust, ei toeta prokurör käesoleval hetkel J. Poljanski tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et J. Poljanski vabastamine vanglast tingimisi enne tähtaega on mõistlik. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks. Üks kord on kohus jätnud tema taotluse rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J. Poljanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Poljanski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 1-korral kriminaalkorras karistatud tahtliku tapmise eest omakasu ajendil, milline tegu oli etteplaneeritud. Mõistetud karistusest on ta ära kandnud 8 aastat, kuid kanda on jäänud veel 4 aastat. Vanglast iseloomustatakse J. Poljanskit positiivselt, vabaduses on tal garanteeritud elu- ja töökoht. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid, karistuspoliitilisi eesmärke kandvaid asjaolusid õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo ja selle asjaolud. J. Poljanski kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise - eest, mille eest talle mõisteti 12 aastat vangistust. Isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist põhistavad asjaolud ei kaalu üles toimepandud kuriteo raskust, mistõttu ei ole süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaeg karistusest käesoleval juhul võimalik. 3 Arvestades J. Poljanski poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades Juri Poljanski poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib J. Poljanski vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik