järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 detsembri 2007 üldmenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Helen Tomberg Prokurör Ringkonnaprokurör Reena Nieländer Süüdistatav Valju Vitkin, ik: 33910170367, kriminaalkorras karistamata, viibis vahi all 10.10.2006- 11.10.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 11 detsembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas süüdistusasjas jätta sisuliselt muutmata. nr 1-07-11595 Valju Vitkini Täpsustada tasumisele kuuluva rahalise karistuse suurust:
lg 1 alusel lugeda Valju Vitkin’il kantud karistuse hulka 2 eelvangistuses viibitud päeva ja tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks lugeda 34 päevamäära, so summas 1700.00 krooni. 1
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 kuu jooksul, igas kuus tasuda 340.00 krooni Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Valju Vitkin mõisteti süüdi selle eest, et ta 05.06.2006 kella 19.30 ajal Harjumaal Kiili vallas Lähtse külas, Rebase talu juures lõi D.H ühel korral 80 cm pikkuse puidust kaikaga vastu selga, millega tekitas talle füüsilist valu. Harju Maakohus tunnistas V.Vitkini süüdi
järgi ja karistas rahalise karistusega 40 päevamäära, summas 2000.00 krooni.
lg 1 alusel määras rahalise karistuse tasumise ositi 5 kuu jooksul, igas kuus tasuda 400.00 krooni. APELLATSIOON: Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja eelkõige kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega V.Vitkini õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista süüdistatavale kergem rahaline karistus, määrates selle tasumise ositi. Kaitsja leiab, et V.Vitkini süüdimõistmine ei ole kooskõlas seadusega. Kriminaalasja materjalidega pole kindlalt tõendatud, et süüdistatav oleks kannatanut löönud. Kaitsja annab ülevaate süüdistatav poolt antud ütlustest selle kohta kuidas kannatanu võis oma vigastused saada. Sündmusel pealtnägijaid ei olnud, kannatanu ütlused vastanduvad süüdistatava ütlustele. KrMS § 61 kohaselt ei ole kannatanu ütlustel suuremat usaldusväärsust kui süüdistatava omadel. Kaitsja leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud AÕS § 40 lg-t 3. Vaidlus puudub sellest, et D.H sisenes võõrale territooriumile ja talle anti omaniku poolt käsk koheselt lahkuda. Omaniku loata kinnisasjal viibimine ongi valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Kaitsja leiab, et formaalselt oli kannatanu teos
Õigushüvedeks on ka omand ja valdus ja kuna D.H poolt oli toime pandud V.Vitkini valduse rünne, oli süüdistatav hädakaitseseisundis. V.Vitkini eesmärgiks oli kannatanu lahkumine kinnistult. Juhul kui on tõendatud, et V.Vitkin selleks kannatanut lõi, ületas V.Vitkin hädakaitsepiire, mis on
lg 1 p 8 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks, kuid kohus seda ei arvestanud. Kaitsja, viidates kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis antud arvamusele leiab, et ka süüdistatava isikut arvestades on alust kergendada mõistetud karistust. 2 Kohus on jätnud karistusest maha arvamata V.Vitkini vahi all viibitud aja. V.Vitkin oli küll kinni peetud teises asjas aga kriminaalasjad on ühendatud. Teises süüdistuses on asi aga süüteokoosseisu tõttu lõpetatud. Kuna kriminaalasjad olid ühendatud tulnuks tema karistusest maha arvata rahalise karistuse 6 päevamäära. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus see rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ja taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist kuna tema ei ole kannatanut löönud, seega pole kuritegu toime pannud. Prokuröri arvamuse kohaselt on süüdimõistev kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Eksitavalt on kohtuotsuses karistuse mõistmise juures jäänud arvestamata V.Vitkini vahi all viibitud 2 päeva, mis tuleb lugeda kantud karistuse hulka ning selles osas kuulub kohtuotsus täpsustamisele. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 1. Taotlus V.Vitkini õigeksmõistmiseks
Harju Maakohtu otsus on põhjendatud, tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine. Otsuses on piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust
Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti korrata maakohtu otsuse järeldusi ega istungil vahetult uuritud tõendite sisu, peatub vaid apellatsioonis esitatud argumentidele hinnangu andmisega. Kohtukolleegium nõustub kaitsja väitega, et KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse järgi ning kohtukolleegium leiab, et antud juhul ongi maakohus nii toiminud. Kohus on otsuses välja toonud kohtuliku uurimise käigus süüdistatava poolt ristküsitluse käigus antud ütluste erinevused. Esmalt on süüdistatav eitanud üldse kannatanu löömist, siis on märkinud, et käes oli tal traat, sellega võis kannatanu vastu õlga saada. Siis jälle, et traat oli tal lihtsalt käes ja kannatanu ei võinud sellega pihta saada/ II kd. t.lk.23-25/. Hiljem on aga möönnud kannatanu löömist/ II kd. t.lk. 19/. Kohtukolleegium leiab, et ristküsitluse käigus antud erinevad ütlused andsid seaduslikult maakohtule aluse süüdistatava ütlusi hinnata ebausaldusväärseteks ja järelduste tegemisel olulisel määral toetuda kannatanu poolt antud muutumatutele, usaldusväärseteks hinnatud ütlustele. Kohus on seaduslikult kõrvutanud kannatanu ütlusi ka tunnistaja A.S poolt antud ütlustele sellest, et ta nägi kannatanul vigastusi ning perearsti poolt väljastatud tõendile/ I kd. t.lk. 50/, millega on tõendatud kannatanul selja peal punetava löögijälje olemasolu. Vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole kaitsja ega süüdistatav kannatanu ristküsitluse käigus tema poolt antud ütluste usaldusväärust kahtluse alla seadnud ega esitanud taotlust tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks / II kd. t.lk. 16-21/. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-74-05 kajastatud seisukohale, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on 3 muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohtukolleegium leiab, et ka seda nõuet on maakohus, andes hinnangu süüdistatava ütluste usaldusväärsusele, käesolevas kriminaalasjas järginud ning apellatsioonis uuesti süüdistatava poolt antud ütluste kajastamine ei anna ringkonnakohtule alust neid hinnata maakohtust erinevalt. 2. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et V.Vitkini valduse rikkumist AÕS § 40 mõttes tuvastamist ei leidnud ning seega pole alust rääkida ei õigustatud omaabist ega ka hädakaitseseisundist. Valduse rikkumine võib seisneda valdaja takistamises tegeliku võimu teostamisel asja üle, kuid seejuures on oluline, et valdajat tema seisundis kitsendatakse. Antud juhul on maakohus piisava selgusega põhjendanud fakti, et asjaolu, et kannatanu vaid astus V.Vitkinile kuuluva maa peale, ei anna alust tuvastada, et sellega oleks piiratud tema tegeliku võimu teostamist nimetatud maale. Kannatanu on andnud ütlusi, et hoovis olev meesterahvas kohe ründas teda kaikaga, kuid ta jõudis küsida omanikult luba läbi hoovi minemiseks. Süüdistatav teda ei kuulanud vaid vehkis kaikaga ja lõi teda. Kohtukolleegium leiab, et kuna pole tuvastatud omavoli AÕS § 40 mõttes ei ole alust rääkida ka omaabist, hädakaitsest või hädakaitsepiiride ületamisest kui karistust kergendavast asjaolust
3. Kohtukolleegium leiab, et V.Vitkinile mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära, summas 2000.00 krooni on kooskõlas
Kohus on karistuse mõistmisel võtnud aluseks isiku süü, arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Kaitsja on küll asjakohaselt viidanud
kehtestatule kuna vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 27/ I kd. t.lk. 77-80/ antud arvamuse kohaselt oli V.Vitkin inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal piiratud süüdivusseisundis, kuid maakohtu poolt karistuse mõistmisel on süüdistatava seisundit juba arvestatud. Kohus on, viitamata küll
§-le 35, leidnud, et V.Vitkini seisundit arvestades tuleb talle mõista rahaline karistus ja seda seaduses ettenähtud minimaalsele rahalisele karistusele ligilähedases määras. Ka
lg 3 kehtestab, et kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.
Kohtukolleegium leiab, et kuna maakohus on juba karistuse mõistmisel apellatsioonis esitatud asjaoludega arvestanud, ei ole ringkonnakohtul seaduslikku alust samade asjaolude enamaks arvestamiseks ning mõistetud karistuse tühistamiseks. 4. Asjakohane on kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus V.Vitkini eelvangistuses viibitud aja kantud karistus hulka arvamiseks. Tuvastamist on leidnud, et V.Vitkin peeti kahtlustavana kinni 10.10.2006/ I kd. t.lk. 20/ ja oli vahi all kuni 11.10.2006/ I kd. tlk. 31/ küll teise kriminaalasja raames, kuid 05.01.2007 kriminaalasjad ühendati / I kd. tlk. 44/. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalasjas kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg tuleb
lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka ka juhul kui esialgselt vahistamise aluseks olnud süüdistuse osas kriminaalasi lõpetatakse, kuid jätkatakse menetlust samas kriminaalasjas teise süüdistuse järgi, milles süüdistatav ka otsusega süüdi tunnistatakse ja karistatakse. 4
lg 1 kehtestab, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Asja materjalide kohaselt V.Vitkin viibis eelvangistuses 2 päeva, seega tuleb temal juba kantud karistuseks lugeda rahalise karistuse kuus päevamäära. Kohtukolleegium leiab, et kuna antud juhul ringkonnakohus ei muuda ega tühista maakohtu poolt mõistetud karistuse liiki ega määra ning maakohtu otsusest on
kohaldamine eksitavalt välja jäänud, on võimalik antud juhul selles osas parandada kohtuotsust täpsustamise korras. Selline täpsustus ei halvenda süüdistatava olukorda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11 detsembri 2007 kohtuotsuse Valju Vitkini süüdistusasjas sisuliselt muutmata, tehes otsuses täpsustuse. Apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.