4-08-2218\3

(4)Väärteo kaebemenetlus nr 4-08-2218 Otsuses leitaks, et R. A. rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 100 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 74-17 lg 1 järgi. Selle eest mõisteti R. A. karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o. 3600 krooni. R. A.taotleb Ida Politseiprefektuuri süüdimõistva otsuse tühistamist. R. A. leiab, et kuna ta on olnud alates 27.11.2007.a. vahi all, siis ei olnud tal võimalik esitada vastulauset. Süüdi ta end antud talle ette heidetavas väärteos ei tunnista. Kohtuvälisel menetlusel tunnistaja A. K. ütluste (t.l. 9-10) järgi 17.11.07 kella 13.00 paiku oli ta kaasistujaks autos Volvo, mida juhtis R. A.. Sel ajal nad sõitsid välja Tallinna maantee 32 maja õue territooriumilt Mõisa tänavale kaupluse Y2 piirkonnas. Sõitnud ristmikule, R. A. lülitas sisse parema suunatule. Vasakult Võidu prospektilt umbes 100-150 meetri kauguselt tunnistaja nägi „Soldina“ postkontori poole liikuvat autot Opel Zafira. A. lõpetas parema pöörde ja kohe lülitas sisse vasaku suunatule, kuna nad tahtsid sõita Y2 kaupluse juurde. Tunnistaja nägi, et A. jõudis ainult pöörata veel rooli vasakule parklasse Y2 juures, kui järgnes löök nende autole vastu vasakut külge. Tunnistaja vaatas ja nägi, et see oli Opel Zafira. Vastutulevaid autosid teel justkui ei olnud, aga tunnistaja seda kindlalt öelda enda arvates ei saa, sest ei pööranud sellele tähelepanu. Kohtuvälisel menetlusel menetlusaluse isiku R. A. ütluste (t.l. 11-12) järgi 17.11.2007 kell 12.20 juhtis ta sõiduautot Volvi 850 reg nr 814 ABY. Ta sõitis välja Tallinna maantee 32 maja õue territooriumilt Mõisa tänavale kaupluse Y2 piirkonnas. Ta nägi, et vasakult liikus tema suunas rohelist värvi Opel Zafira 100-125 meetri kaugusel. Sõites mööda Mõisa tänavat 40-50 meetrit, lülitas ta sisse vasaku suunatule ja hakkas keerama Y2 kaupluse juurde. Enne manöövrit R. A. ütluste järgi vaatas ta veel tahavaate peeglisse ja nägi taga rohelist Opel Zafirat umbes 50 meetri kaugusel. Ütluste järgi sõitis ta oma suunareal, äärmises vasakus reas ja kavatses pöörata vasakule parklasse Y2 kaupluse juures. Sel momendil roheline Opel sõitis vasakult Volvole otsa. Löök toimus Opeli esistange parempoolse osaga Volvo vasaku esitiiva vastu ja vastu esiratast. Vigastatud oli vasak esitiib ja vasaku esiratta velg. R. A.leiab, et kui keeras paremale Mõisa tänavale, siis kohe lülitas ta sisse vasaku suunatule Kohtuvälisel menetlusel tunnistaja I. Ko. ütluste (t.l. 18-19) kohaselt tunnistaja 17.11.2007 kell 11.00 hommikul parkis Ford Sierra Y2 kaupluse parkimisplatsile Mõisa tn 2A ja läks koju. Kella 15.00 paiku helistas talle poeg ja tuli majast välja ja avastas, et tema auto seisab parkimisplatsil ümberpööratult ja sellel on näha liiklusõnnetuse jäljed. Vasakul uksel muljumisjälg ja kriimustused, vasak tagumine tiib oli deformeerunud, stange puruks ja tagamise vasaku ratta velg deformeerunud ja kui võtta arvesse tagumise vasaku ratta kallet, siis oli vigastatud tagumine auto vedrustus. Kohtuvälisel menetlusel tunnistaja V. P. ütluste (t.l. 20-22) kohaselt juhtis ta 17.11.2007 kell 12.00 autot Opel Zafira reg nr 138 MFK suunaga Mõisa tänavalt Võidu tänava poolt ja Partisani tänava poole 40-45 km tunnis. Kui tal jäi Tallinna mnt 32 pöördeni 30-40 meetrit nägi, et õuealalt pöörab paremale punane Volvo, autoni jäi mitte rohkem kui 40 meetrit. V. P.on veendunud, et juht teda ei näinud, kuna teeolud (lumepudru, jää) oleks pidanud sundima V. P. autot läbi laskma, mis liikus peateel. Sõitnud välja Mõisa tänavale liikus Volvo 10-15 km tunnis. Vahemaa autode vahel vähenes kiiresti ja et vältida kokkupõrget lülitas V. P. sisse vasaku suunatule ja hakkas mööda sõitma, kuna vastassuunal oli vaba ja kui V. P. oli vastassuunal ja pea paralleelne Volvoga, keeras Volvo juht rooli vasakule ja hakkas pöörama vasakule parklasse. Toimus kokkupõrge. V. P. auto tõukus vasakule ja põrkas kokku Ford Sierraga. V. P. ütlust kohaselt, kui Volvo sõitis välja Mõisa tänavale, andis ta Volvole 2

(4)Väärteo kaebemenetlus nr 4-08-2218 signaali, aga Volvo ei reageerinud. Hiljem Volvo juht ütles, et ta ei ole signaali andnud. Vasaku suunatule lülitas Volvo juht sisse alles pärast liiklusõnnetust ja pärast seda kui V. P. oli helistanud politseisse. V. P. ütluste järgi oli tema autol esistange katki, kapotil muljumisjäljed ja kriimustused, esimene parem tiib ja velg puruks ning esimene parem uks ei avanenud. Liiklusõnnetuse skeemist, mille asjaolude õigsuse kohta on nõusoleku allakirjadega andnud V. P., R. A. ja I. K.nähtub (t.l. 15 pöördel) märge, et õnnetuse ajal sõidutee oli libe ja sõidutee katte seisund oli töötlemata pinnaga jäätunud märg kate ja jäide ning väljas oli siiski valge. Liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et V. P. sõidukiirus oli (t.l. 14) 40 km/ha ja R. A. sõidukiirus oli 15 km/ha (t.l. 15). Kohtuistungil kaebuse esitaja R. A. leidis, et ta ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Tema sõitis hoovist välja maja nr 32 suunas, sõitis küllaltki pika vahemaa parkimisplatsile poe juures. Kui sõitis hoovist välja, lülitas kohe sisse suunatule ja rohelise tulega hakkas keerama ja sel ajal keeras talle ette teine masin. R.A. ütluste järgi nägi ta teist masinat küllaldasel kaugusel, see sõitis Ibise baari juures minimaalselt 50 meetri kaugusel. Kohtuistungil V. P. ütluste järgi sõitis ta mööda tänavat, mis oli libe, kui nägi, et teine auto hakkab hoovist välja sõitma, ta andis signaali, et ta ei teeks seda, mida kavatseb. Hiljem nad ütlesid, aga et ei kuulnud signaali. V. P. sõnutsi hakkas ta võtma appi meetmeid sõitmaks vastassuunavööndisse. Teine auto aga signaaltuld sisse ei lülitanud, tunnistaja andis signaali ja selleks, et vältida avariid, keeras paremale aga kokkupõrget enam ei saanud vältida. V. Pa. lõhkus oma auto ja ka teise isiku auto. V. P. leidis, et teine juht ei andud märki suunatulega sellest, mida ta teha kavatseb, kui ta oleks näidanud, oleks ta ehk V. P. arvates tedagi näinud, aga ta ei näinud teda. V. P. leiab, et R. A. ei näidanud suunatuld, kui hakkas keerama poe juurde vasakule, sellel päeval oli ka hirmus libedus ja üle 40 km ei sõitnud keegi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 06.02.2008.a. väärteoprotokolli AS 970615 kohaselt 17.11.2007 kell 12.20 Narva linnas Mõisa tn 2a juhtis R. A. mootorsõidukit, vasaku pöörde sooritamise ajal ei andnud teed möödasõitu sooritanud autole, mille tulemusena toimus kokkupõrge ja varaline kahju auto FORD SIERRA reg nr 968 AKO omanikule I. K.. Protokolli kohaselt R. A. esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnista. LS § 7417 lg 1 järgi mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE §100 järgi pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. Sealjuures nähtub väärteoprotokollist AS 970616, et ka V. P. süüdistati LE § 129 rikkumises, mille läbi pani ta toime väärteo LS § 74-17 lg 1 järgi. Samas asjas on V. P. suhtes kohtuvälise menetleja otsus tema karistamise kohta LS § 74-17 lg 1 alusel jõustunud. Väärteoprotokolli süüdistuse järgi juhtis ta mootorsõidukit, valides ebaige kiiruse ja pikivahe enne ees liikuvat sõidukit, mille tagajärjel sooritas kokkupõrke ees liikuva sõidukiga, tekitades auto Ford Sierra reg nr 986 AKO omanikule I. K. varalise kahju. 3

(4)Väärteo kaebemenetlus nr 4-08-2218 LE § 129 järgi juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Kohtuvälisel menetlusel menetlusaluse isiku R. A. ütluste (t.l. 11-12) järgi toimus V. P. Opelilt löök Opeli esistange parempoolse osaga Volvo vasaku esitiiva vastu ja vastu esiratast. Vigastatud oli R. A. vasak esitiib ja vasaku esiratta velg. Kohtuvälisel menetlusel V. P. ütluste järgi oli tema autol esistange katki, kapotil muljumisjäljed ja kriimustused, esimene parem tiib ja velg puruks ning esimene parem uks ei avanenud. V. P. ütluste järgi olid samuti R. A. ja tema auto pea paralleelsed, kui R. A. alustas vasakpööret. LE §100 järgi pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile. Kohus on seisukohal, et nimetatud auto vigastustest on näha, et V. P. oli möödasõidul ja tema auto pidi olema pea paralleelne R. A. Volvoga, sest vigastada on üksnes mõlema auto esimeses osas, mis ei saanuks nii olla kui autod ei olnuks juba paralleelsed ja seega V. P. ei olnuks juba LE § 100 objektiivse tunnuse – möödasõidul – mõttes samal ajal R. A. autost möödasõidul. Vastupidisel juhul oleks pidanud A. autol olema vigastused auto tagumises osas. Liiklusõnnetuse skeemi järgi olid teeolud libedad, tee oli märja kattega ja jäitega, seda enam oleks pidanud olema R. A. tähelepanelikum. R. A. isegi oma suunatule sisse lülitades, oleks pidanud ta enne pööret siiski veenduma, et tema kõrval ei ole möödasõidul olevat autot. Juhul, kui ta oleks selles veendunud, ei oleks ta ka tõenäoliselt pööret vasakule teinud, leiab kohus. Antud juhul, aga toimuski seetõttu, R. A. kirjeldatud hooletuse tõttu, antud liiklusõnnetus. Samas on ka oluline asjaolu, et kui kõrval on juba möödasõidul olev auto, ei tohi juht teha vasakpööret isegi juhul, kui tal suunatuli on tema poolt vilkuma pandud ja veelgi enam kui teeolud on libedad. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R. A. esitatud süüdistus on tõendatud eeltooduga ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud nii süüdistuse kui ka kohtuvälise menetleja otsuse järgi. Kohus juhindudes ülal tuvastatust jätab VTMS § 132 p 1 järgi kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pavel Gontšarov Kohtunik 4