4-08-103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a Tallinn Väärteoasja number 4-08-103 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
- märts 2008.a. Väärteoasi Boga Koolmann´i (isikukood 38405270269, elukoht XXX) kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 376,07,009903 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Boga Koolmann kaebuse esitaja kaitsja advokaat Maano Saareväli kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Reidi
- VTMS § 132 p 3 – jätta kaebus rahuldamata.
- Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 376,07,009903 jätta muutmata. Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
- märtsist 2008.a. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Edasikaebamise kord Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Boga Koolmann esitas kaebuse Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsusele väärteoasjas nr. 376,07,009903, millega karistati kaebuse esitajat Liiklusseaduse (LS) 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o.9 000 krooni ja võeti LS 7422 lg 5 alusel juhtimisõigus ära 5-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitaja väärtegu selles, et tema 21.11.2007.a. kell 01.00, Rae vallas Harju maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
- kilomeetril juhtis sõiduautot BMW 730D, registreerimismärgiga 888MCD kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 102 km/h võrra, sõites kiirusega 198 +/-6 km/h. Nimetatud teoga rikkus Boga Koolmann LE § 124 p 2 nõudeid. Boga Koolmann palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Boga Koolmann palub jätta kohaldamata lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, kuna juhtimisõiguse kaotades kaotaks ta ka oma töökoha. Boga Koolmann töötab põhikohaga OÜ-s Majavara Haldus kinnisvara haldurina ja tema ametikohale esitatavate nõuete hulka kuulub ka juhtimisõiguse olemasolu ja võimalus kasutada sõiduautot. Samuti on Boga Koolmann OÜ Parklaekspert juhatuse liige, kus on samuti vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Töökoha kaotamine tähendab Boga Koolmanni jaoks pöördumatult negatiivseid tagajärgi, kuna tal on korteri ostmiseks võetud pangalaen, mida ta sel juhul tagasi maksta ei jõua. Boga Koolmann põhjendab oma taotlust ka asjaoluga, et ta on toime pandud väärteost järeldused teinud ja kahetseb juhtunut. On olnud seadusekuulekas ja lubab seadusekuulekaks jääda ka edaspidi. Samuti leiab Boga Koolmann, et juhtimisõiguse äravõtmine 5-ks kuuks on liiga karm, arvestades teo tehiolusid. Nii ei ohustanud ta kaasliiklejaid, kuna sellel kohal on tee ühesuunaline ja vastassuunavöönd on põrkepiirdega eraldatud, tegemist oli ööga ja hõreda liiklusega, teekate oli heas seisus, tee oli sirge, tühi ja hästi valgustatud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja esitas töölepingu, äriregistri väljavõtte ja tööandja iseloomustuse kinnitamaks asjaolu, et tema töö on tihedalt seotud auto juhtimisega. Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja kaitsja, et karistus on ülemäärane, kuna koormab karistatavat rohkem kui vajalik karistuse eesmärgi täitmiseks ja ei ole vastavuses toimepandud rikkumisega. Kohtuväline menetleja - Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist oli enamohtliku teoga, millega Boga Koolmann pani reaalsesse ohtu nii enda elu kui teda peatanud politseinike elu. Kiirusel 198 km/h liikuva sõiduauto peatamine ei ole ohutu. Kui isik on ennest koormanud kohustustega, peab ta arvestama sellega, et seaduse rikkumine toob kaasa negatiivsed tagajärjed. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja, tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et Boga Koolmann´i kaebus on põhjendamata ega ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et on tõendatud kaebuse esitaja poolt Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 17.12.2007.a. otsuses toodud väärteo toimepanek. Kaebuse esitaja tunnistab ise, et ta ületas lubatud kiirust. Käsitledes Boga Koolmannile mõistetud karistuse raskust, peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS §-is 56 prevaleerub süü karistuse alusena süüteo menetlemise käigus tuvastatud asjaolude ees. Eeltoodust lähtuvalt on võimalik isikut karistada sanktsiooni keskmäärast kõrgemalt või rakendada lisakaristust ka siis, kui on tuvastamist leidnud kergendavad asjaolud. Karistuse mõistmine on diskretsiooniotsus, mida tuleb põhjendada. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on käesoleval juhul asetanud õigesti karistuse käsitlemisel rõhuasetuse süü suurusele, mis seisneb teo ohtlikkuses. LS § 7422 lg 3 ja LS § 74 lg 5 normide loogilisel tõlgendamisel ja võttes aluseks karistuse diferentseerimise ja karistuse individualiseerimise põhimõtteid jõuab kohus järelduseni, et karistuse suurus sõltub muuhulgas ka ületatud kiirusest, mille alammäär LS § 7422 lg 3 kohaselt on 40 km/h lubatust rohkem ja mille ülemmäär puudub. Kohus osundab asjaolule, et Boga Koolmann ületas kiirust teo kvalifitseerimiseks LS § 7422 lg 3 järgi vajalikust vähimast kiirusest 62 km/h rohkem. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja karistus on proportsioonis toime pandud väärteo koosseisuga. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et liikluses ei kehti vaid sotsiaalsed reeglid, tingimata tuleb arvestada ka füüsikaseadustega ja inimese kui sõiduki üle valitseja füsioloogiliste iseärasustega, mistõttu liiklussüüteo ohtlikkus sõltub rohkem kui muude süütegude puhul objektiivsetest teguritest, võrreldes inimese suhtumisega oma teosse. Kohus märgib siinjuures, et kiirusel 192 km/h liikuv auto läbib sekundiga umbes 54 meetrit. Arvestades keskmise autojuhi rektsioonikiirust, asjaolu, et tegemist oli öise s.o. pimeda ajaga, mil inimese, looma või muu takistuse märkamine teel on raskendatud, on ilmselge, et oht sõidukijuhi enda või kaasliiklejate tervisele ja elule on antud situatsioonis ülisuur. Ei saa arvestamata jätta ka teo motiividega, mille kohaselt katsetas Boga Koolmann oma sõiduauto võimalikku kiirust, valides enda väitel selleks vähemohtliku koha ja aja. Kohus leiab, et teatud, kui mitte üle jõu käivaid pingutusi tehes oleks Boga Koolmann saanud katsetada oma sõidukit ka tavaliikluseks suletud alal päevasel ajal. Ära ei tuleks unustada ka seda, et igapäevaliikluses pole sugugi olulisim teada oma sõiduauto maksimaalset kiirust, vaid kiirendust, juhitavust, pidurite olukorda ja muid teisi taolisi sõidukit iseloomustavaid parameetreid. Seetõttu on nii väärteomenetlejal kui kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et lisakaristuse rakendamatajätmine ei hoia Boga Koolmanni uute võimalike süütegude toimepanemisest. Kohus arvestab Boga Koolmanni süü kahetsusega, kuid ei pea ainuüksi selle karistust kergendava asjaolu ilmnemist põhjenduseks, miks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei peaks rakendama. Kohtunik