järgi ja teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega.
a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Tema poolt 19.06.2007. a. Tartu Vanglas viibitud päev loeti kandmisele kuuluva karistuse 1 aasta 6 kuud vangistust hulka.
lg 1 alusel võeti Reio Petersonilt lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 aastaks 6 kuuks, mis oli kohaldatud 01.11.
lg 1 p 1 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 1/3 talle mõistetud karistusajast. Reio Peterson on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral:
alusel 7 kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat koos sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 8 kuuks; 4. 01.11.2006. a. Tartu Maakohtu otsusega
ja § 329 järgi 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega koos sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks 6 kuuks. Väärteokorras on teda karistatud 11 korral. Kinnipeetav esitas taotluse tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vanglast Reio Petersoni kohta antud iseloomustusest nähtuvalt teda vanglas distsiplinaarkorras karistatud ei ole, ta töötab alates 29.02.2008. a. AS-s EVT Tartu Vangla ning läbis kinnipeetava agressiooni asendamise treeningu. Reio Peterson on motiveeritud tulevikus käituma õiguskuulekalt ning ta on hakanud väärtustama oma perekonda ning nende heaolu. Vangistuses viibides on Reio Petersonil säilinud head suhted lähedastega ning teda toetavad elukaaslane, õed ja vennad. Vestluse põhjal tundub kinnipeetav olema emotsionaalselt ebastabiilsevõitu, oma vajadusi läbisuruv ja kesise probleemilahendusoskusega, kuid samas on tal endast võrdlemisi selge minapilt. Tema vabanemisel suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu alkoholi tarvitamine, kuna vabaduses oli Reio Petersonil probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning kuriteod olid toime pandud joobeseisundis. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku Reio Petersoni tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kinnipeetaval on vabaduses olemas kindlad elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Elama hakkaks ta isale kuuluvas majas x, kus maja esimesel korrusel elab Reio Peterson oma elukaaslase ja nelja lapsega ning teisel korrusel elab tema õe perekond. Lisaks elukaaslasele on kinnipeetavat valmis aitama ka tema õe perekond ning isa, kes on seaduskuulekad inimesed. Maja on sobiv elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning seal elavad inimesed ning majaomanik on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Tööle hakkaks Reio Peterson OÜ-s x, kus ta töötas ka enne vangistust. Samuti on tal olemas keevitaja ja santehniku kutseoskused. Vabaduses viibides täitis Reio Peterson oma õigusrikkumistega põhjustatud rahalisi kohustusi ning soovib seda vanglast vabanedes taas tegema hakata. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on tema suhtes menetluses üksteist täitenõuet kogusummas ligikaudu 50 000 kr. Tema uue kuriteo sooritamise riskifaktorid on emotsionaalne ebastabiilsus ja võimalik tagasilangus eluviiside osas. Nimelt oli Reio Petersonil vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kuriteod sooritas ta joobeseisundis ning alkoholilembuse tõttu olid probleemid ka peresuhetes. Reio Peterson püüdis sellest jagu saada, lastes endale teha „Torpeedo“ süsti ning pöördudes abi saamiseks ka psühhiaatriakliinikusse. Vabanedes soovib kinnipeetav jätkata teraapiat, kuna on motiveeritud tegema muutusi oma eluviiside osas. Ametnik on seisukohal, et Reio Petersoni elektroonilise valve pikkuseks tuleks määrata 2 kuud ning katseajaks tuleb talle panna järgmised lisakohustused: asuda tööle 2 nädala jooksul vabanemisest, jätkata ravikuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks ja emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning täita kohusetundlikult elektroonilise valve tingimusi. Reio Peterson kinnitas kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda elektroonilise valve all ennetähtaegselt. Ta asuks elama isale kuuluvasse majja ning läheks koheselt ka tööle. Ta on aru saanud, et alkoholi tarvitamine on olnud põhjuseks, miks ta pani toime kuriteod ja sattus vanglasse ning et see on probleeme tekitanud tema perekonnaelus. Ta soovib alkoholi mitte enam tarvitada ning on valmis osalema vastavates teraapiates. Ta lubab, et teeb koostööd kriminaalhooldajaga ning täidab elektroonilise valve tingimusi. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, esitatud ettekandeid ja arvestades kinnipeetava enda, tema kaitsja ning prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Reio Petersoni ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Reio Peterson on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on ta mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja ühtlasi rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus lisaks nimetatud formaalsetele alustele arvestama ka sama paragrahvi lõikes 3 toodud materiaalseid eeldusi, millele süüdlane peab sisuliselt vastama.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Reio Petersoni on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Enamiku oma kuritegudest on ta sooritanud alkoholijoobes. Alkoholiprobleemi tunnistab ta ise ka. Samas näitas ta juba veel vabaduses viibimise ajal ja enne karistuse kandmisele asumist üles soovi selle probleemi vastu võidelda ning nähtuvalt kriminaalhooldusametniku ettekandest võttis selleks kasutusele ka mitmeid abinõusid. Ka vangistuses viibimise ajal on ta vestlustes vanglaametnikuga ja kriminaalhooldusametnikuga kinnitanud, et soovib elada õiguskuulekalt ning tahab alkoholitarbimisest loobuda. Samuti kinnitas Reio Peterson seda kohtuistungil. Vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud eeskujulikult. Distsiplinaarrikkumisi ei ole, ta asus tööle ja läbis agressiooni asendamise treeningu, mis oli mõeldud viha ohjamise ja teatud sotsiaalsete oskuste situatsioonidega toimetulemise tõhustamiseks. Kuigi Reio Peterson on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kannab ta käesoleval ajal oma esimest reaalset vanglakaristust ning tema käitumine vangistuses viibimise ajal näitab muutusi positiivses suunas. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud vangistustega tingimisi. Hinnates Reio Petersoni elamistingimusi vabaduses, selgub, et tal on olemas kindel elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning seadme paigaldamisega on nõus ka temaga ühes majas elavad lähedased ning majaomanik, kelleks on tema isa. Lähedased on kinnipeetavaga suhelnud vangistuse ajal, ootavad teda koju ning pakuvad talle igakülgset tuge ka ennetähtaegse vabanemise korral. Reio Petersonil on olemas ka töökoht ning samuti on ta varasemalt omandanud kutseoskused, mis teevad ta tööturul konkurentsivõimeliseks. Eeltoodust tulevalt leiab kohus, et on otstarbekas vabastada Reio Peterson vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes märgitud seisukohaga, et elektroonilise järelevalve kohaldamine toetaks kinnipeetaval juba saavutatut (
ke eluviis, enesedistsipliin jne) ka vabaduses jätkata. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust ning kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 2 kuud.
Sellel ajal allutatakse ta
Kohus leiab, et on otstarbekas panna kinnipeetavale katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustused asuda tööle 2 nädala jooksul vabanemisest, mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja jätkata ravikuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Tööl käimine ja kindla sissetuleku omamine aitavad Reio Petersonil oma aega sisustada, perekonna majanduslikku elujärge parandada ning võimaldavad tal tasuda õigusrikkumistega seotud rahalisi kohustusi. Kuna Reio Petersonil on varasemalt esinenud probleeme alkoholi tarvitamisega ning ka kuriteod olid sooritatud alkoholijoobes, siis on vajalik talle määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemine aitab vältida uute kuritegude toimepanemist ning selle kohustuse määramine on seega samuti põhjendatud. Kuivõrd Reio Peterson on andnud nõusoleku alkoholiravile minemise kohta, siis määrab kohus talle
lg 2 p 5 alusel lisakohustuseks kohustuse pöörduda spetsialisti poole ja läbida alkoholismivastane ravi. Juhindudes
MS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Reio Peterson (IK 37211282714) temale Tartu Maakohtu
elada kohtu määratud alalises elukohas – x;
p 2 alusel hakata Reio Petersoni katseaega arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 alusel hakata elektroonilise valve tähtaeg arvestama päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Reio Petersoni keha külge. Vabastada süüdimõistetu Reio Peterson karistuse kandmisest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.