1-08-1464 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1464 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi xxx Vangla esitatud materjalid Anton Poljanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Anton Poljanski (isikukood: 38209230222; viibib xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Anton Poljanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Poljanski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Anton Poljanski mõisteti süüdi Harju Maakohtu 08.10.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti talle 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 17.09.2006.a ja lõpp on 17.09.2008.a. 2 A. Poljanski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 1-korral. Vabanemisel läheb elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Poljanski vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuigi formaalselt on vajalikud tingimused KarS § 76 sätete järgi osaliselt täidetud – on olemas elamiskoht ning toetus perekonnas. Anton Poljanski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka vanglas ei ole ta tegelenud sellega, et vähendada uute kuritegude riski – ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud ega töötanud. Vabanedes ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta ning tal puuduvad ka kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Kinnipeetav on narkomaan, ka see süvendab uute kuritegude toimepeamise riski. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Poljanski ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Poljanski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Poljanski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Ka vanglas ei ole ta tegelenud sellega, et vähendada uute kuritegude riski – ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud ega töötanud. Vabanedes ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta ning tal puuduvad ka kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Kinnipeetav on narkomaan, ka see süvendab uute kuritegude toimepeamise riski. Arvestades A. Poljanski poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.