lg 2 p 4,8 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat,
lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat,
järgi ja karistati vangistusega 1 aasta,
Kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat vangistust ja
Kohtuotsus jõustus 15.08.2007.a. Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 05.09.2005.a. ja lõppeb 05.12.2009.a.
lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt pool mõistetud karistusajast ära kandnud 20.10.2007.a. Tartu Vangla toetab Igor NILOV tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamuses ei toetata I.Nilov´i vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu I.Nilov seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Kuna ema on väga haige, siis on vaja tema eest hoolitseda, kuna ta ei saa üksi enam hakkama. Tööd saaks koheselt L OÜ-s. On loobunud alkoholi tarvitamisest, sest saab aru, et see on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik pole teinud järeldusi mõistetud karistusest ja selle eesmärgist. Eelnevad karistused on näidanud üheselt, et isik ei suuda vabaduses täita nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid, käitumine on impulsiivne, jäik. Selleks, et isik vabaneks, tuleks tal muuta oma ellusuhtumist. Kohtuniku seisukoht Igor NILOV mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja nõustub
Käesolevaks ajaks on I.Nilov temale mõistetud karistusajast vähemalt pool ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Igor NILOV´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui poole ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb aga ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – isikut on karistatud röövi, sissetungi, võimuesindajale vastuhakku eest. I.Nilov´it on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning neist viiel korral vangistusega. Uue kuriteo pani toime katseajal. Tartu Vangla annab I.Nilov´i karistusajale järgmise hinnangu: kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale kohased sotsiaalsed oskused, tema käitumine vanglas ja tema suuliselt väljendatud seisukohad ei viita agressiivsetele hoiakutele, kuid vabaduses on korduvalt esinenud agressiivsust nii võõraste inimeste, võimuesindajate kui ka pereliikmete suhtes. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et isik oleks tegelenud oma tunnete ja emotsioonidega ja oskusega juhtida neid, eelkõige viha, ärrituvust. Kuriteod, mida isik on sooritanud, on olnud seotud vägivallaga, mis omakorda näitab, et isikul on probleemiks oma tunnete ja emotsioonide talitsemisega. Kohus leiab, et I.Nilov´il tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt oma emotsioonide, tunnete ja eluviisi muutmisega, osaledes vangla poolt pakutavates viha juhtimise programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Seega kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et antud ajahetkel oleks isiku vabastamine tingimisi liialt ennatlik. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Igor NILOV´it tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus I.Nilov´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2106 krooni 30 senti. Hele Ilisson Kohtunik 05.03.2008.a. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.